Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Viru Maakohtule on 31.07.2025 esitatud A. L. avaldus A. B. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on üks A. B. pärijatest. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur T. A.. Inventuuriaktist nähtub, et pärandaja vara on kokku summas 2 539.14 eurot (konto jääk ja pensioniosakud). Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt pärandaja ja tema abikaasa O. B. ühisvara hulka kuulub sõiduk CHRYSLER PT CRUISER registreerimismärgiga XXX, 2004.a, sõidukil on käsutamise keelumärge. Avaldaja leiab, et pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus võttis 15.09.2025 määrusega avalduse menetlusse ning nimetas A. B. pärandavara ajutiseks halduriks Tiia Kalause. Sama määrusega peatati pärandvara suhtes toimuv sundtäitmine ning keelati pärijatel ja muudel isikutel ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta A. B.i pärandvara käsutamine. Ajutine pankrotihaldur esitas 09.10.2025 aruande võlgniku vara ja kohustuste kohta. Aruandest nähtub, et võlgnik oli abielus kahel korral. Perioodil 06.01.1994 – 15.09.1999 abikaasa O. L. (IK XXX), abielu lõppes lahutusega; abielu ajal omandatud ühisvara ei ole tuvastatud. Perioodil 16.02.2001 – XXX abikaasa O. B. (IK XXX), abielu lõppes pärandaja surmaga; abikaasadel kehtis ühisvara vararežiim; pärandaja üleelanud abikaasa O. B. suri XXX, tema pärijaks on Narva linn. Pärandaja või tema üleelanud abikaasa omandisse ei ole kinnisasju surma hetkel registrisse kantud. Abikaasade ühisvarasse kuulusid: kaubik FORD Transit (vl. 1989) (XXX), mis on lammutatud ja kaubik SEAT Inca (vl. 2000) (XXX), mis on samuti lammutatud. Võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ei ole. Pärandaja üleelanud abikaasa O. B. nimele on registreeritud sõiduauto Chrysler PT Cruiser (vl. 2004) (XXX), sõiduki asukoha kohta info puudub. Registrisse on nimetatud sõidukile seatud 2020.a. käsutamise keelumärked kohtutäiturite A. K. ja T. A. poolt. Kohtutäitur on inventuuris hinnanud selle väärtuseks kuni 2 000 eurot, kuid puudub teave, kelle valduses sõiduk on. Haldur hindab vara väärtusetuks, sest vallasasja võimaliku asukoha ja tegeliku valdaja kindlaks tegemine on ilmselgelt aja- ja ressursikulukam selle väärtusest. Võlgnikul on arvelduskontod XXX AS-is ja AS-is XXX. XXX AS-i arvelduskonto jääk oli 3.91 eurot. Üleelanud abikaasal oli pärandvara inventuuri kohaselt arvelduskonto XXX AS-is, mille jääk oli surmahetke seisuga 1.66 eurot. Halduri poolt ei tuvastatud võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu, äriregistris ei ole tuvastatud võlgniku seoseid äriühingutega. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikule kuuluvad lahusvarana pensionikonto osakud väärtusega 2 729.48 eurot, mis on muutuv ja sõltub tagasiostu päeval kehtivast kursist (kohustuslik pensionikonto nr XXX, mille saldoks on XXXX pensionifond 1970-79 sündinutele 1443.79 osakut, väärtusega 1.89053 eurot). Täitemenetluse registrist nähtub, et võlgniku suhtes on algatatud kolm täitemenetlust: N XXX korteriühistu – 2 306.72 eurot (maksekäsk XXX); Osaühing V – 158.69 eurot (maksekäsk XXX); H AS – 5 858.78 eurot (maksekäsk XXX). Täitemenetlusi läbiviivate kohtutäiturite tasu ja kulude nõuded moodustavad kokku 1 399.20 eurot. Kokku on tuvastatud, et pärandaja vastu on täitmisel nõudeid, mille suhtes ei saa kohaldada aegumist, summas 9 723.39 eurot. Lähtudes asjaolust, et pärandvara väärtus on 2 729.48 eurot, siis on võlgnik ajutise halduri hinnangul maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm. Ajutine haldur leiab ka, et pankrotivara väärtus ei taga pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikke kulusid ning seega on alus pärandvara pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid või muul viisil võimalust pankrotivara suurendamiseks. Isegi kui arvestada, et pärandaja üleelanud abikaasa O. B. pärandvara pankrotimenetluses jagataks abikaasade ühisvara, siis ei jätkuks sellest varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tuginedes inventuurile olid ka O. B.l täitmata kohustused, mistõttu mõlema puhul on kohustused suuremad kui teadaolevad varad. Juhul, kui avaldaja või muu huvitatud isik soovib täismahulise 2

pankrotimenetluse läbiviimist, siis tuleks tasuda pankrotimenetluse läbiviimise kuludeks kohtu deposiiti 1 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 000 eurot, tasumise tähtajaga 27.10.2025. Deposiidi tasumise ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.10.2025. Nõutud rahasummat ei ole kohtu kontole deposiidina laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 4 järgi loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada PärS § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata PärS § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid. PankrS § 9 lõike 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka pärija. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused vara mahtu ning pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud surm, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti kohtu poolt nõutud summat. Kohtu hinnangul on täidetud eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab seega PankrS § 29 lg 1 alusel A. B. pärandvara pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgniku pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus vabastab ka Tiia Kalause ajutise halduri kohustustest. Samuti tühistab kohus Viru Maakohtu 15.09.2025 kohtumäärusega võlgniku A. B.i pärandvara suhtes rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 3

Aruandest nähtub, et ajutine haldur on teinud tööd 8 tundi ja 15 minutit, tunnitasuga 100.00 eurot, millest tulenevalt palub ta välja mõista tasu summas 1 023.00 eurot (sisaldab käibemaksu 24%). Ajutise halduri tasu maksmiseks palub haldur lubada realiseerida pärandaja pensionikonto osakuid summas 1 023.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ning kutseoskusi, on ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 023.00 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu 1 023.00 (sh käibemaks) tuleb välja mõista pärandvara arvelt ning anda ajutisele haldurile luba tasu maksmiseks realiseerida pärandvara hulka kuuluvad pensionikonto osakud summas 1 023.00 eurot. Väljamakse tuleb teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ Civilex arvelduskonto nr XXX, XXX AS.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.