Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-102517
Tsiviilasi
Europark Estonia OÜ hagi R. R. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 130 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia pst esindajad 9, 10143); Hageja lepingulised esindajad: Ege Paberit (e-post: [email protected]) ja Elari Arjakas (e-post: [email protected]); Kostja: R. R. (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 26.08.2022 taotlus taandada hageja lepinguline esindaja.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt R. R.lt (isikukood xxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja 130 (ükssada kolmkümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt R. R.lt (isikukood xxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja 500 (viissada) eurot, millest 400 eurot on kulud õigusabile ja 100 eurot on menetluses tasutud riigilõiv.
Mõista kostjalt R. R.lt (isikukood xxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 130 eurot, millest 120 eurot oli leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot võla sissenõudmise kulud. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes.
2.Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse, mida ta on väljendanud selgelt parkimistingimustes. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
3.Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavasse parklasse järgmiselt: 04.02.2019 Zelluloosi Tartu mnt 80k ja 80m parkla, leppetrahvi number 1410 4021 9171 4382 ja võlgnevus 30 eurot, 11.02.2019 Zelluloosi Tartu mnt 80k ja 80m parkla, leppetrahvi number 0781 1021 9151 1528, ja võlgnevus 30 eurot, 18.02.2019 Zelluloosi Tartu mnt 80k ja 80m parkla, leppetrahvi number 0781 8021 9101 1221 ja võlgnevus 30 eurot, 01.03.2019 Zelluloosi Tartu mnt 80k ja 80m, parkla, leppetrahvi number 1350 1031 9102 5553 ja võlgnevus 30 eurot.
4.Kontrollimisel tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvid on tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.
5.Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ning § 20 lõikele 1. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki
kasutaja auto parklasse pargib.
6.Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja esitas fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Fotodega hageja tõendab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Vastavalt parkimistingimustele tegi hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse.
7.Kostjal oli võimalik parkimisalalt lahkuda ja sõiduk mujale parkida. Sõiduki parkimisega andis kostja nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja viitas liiklusseaduse § 2 punktile 49. Hagiavalduses märgitud kuupäevadel, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega oli sõiduk pargitud ja mitte peatatud parkimisaladel. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse.
8.Parkimislepingu pooleks on kostja. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Seda tõendab väljavõte Transpordiameti saadetud tabelist sõiduki omanike või vastutavate kasutajate andmetega. Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole tehtud liiklusregistris muudatusi sõiduki omandi osas alates 02.11.2015 kuni viimase leppetrahvi väljastamiseni. Hagejal on õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Seetõttu oli üksnes kostjal seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada selle üle, kellele sõidukit kasutada antakse. Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1 ja LS § 2 punktile 93. Sõiduki vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused LS § 72 lg 3 järgi. Hagejal on õigus eeldada, et sõidukit kasutas ja seda parkis kostja, kuni viimane ei tõenda vastupidist.
9.Kuna sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja leppetrahvid. Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lõikele 1, samuti VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele
2.Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja tõendab nõuet kostja leppetrahvinõuetega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja tõendab nõuet rikkumise tuvastamisel sõidukist tehtud fotodega. Hagiavalduse esemeks on neli tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 120 (4 x 30) eurot. Leppetrahvinõudeid ei ole tasutud.
10.Hageja tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Sissenõudmise kuludesse 10 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki andmete saamiseks ning kulud nõudekirja saatmiseks.
11.Eeltoodu alusel on kostja võlgnevus hageja ees 130 eurot, millest 120 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Hageja menetluskuludeks on kulud riigilõivule 100 eurot ja kulud õigusabile 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabi on osutatud vastuväitega tutvumiseks, hagiavalduse ja lisade komplekteerimiseks ja dokumentide esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h. Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja pidas arusaamatuks, mille alusel väitis kostja, et tal ei ole ühtegi maksmata leppetrahvi. Hageja on esitanud nelja tasumata leppetrahvi nõude. Kostja on alusetult leidnud, et leppetrahvi saab määrata ainult sõiduki omanikule ning leppetrahvi nõudev pool peab parkija isiku kindlaks tegema. Hageja leidis, et leppetrahvi saab määrata sõiduki omanikule ka siis, kui omanik ei ole parkijaks.
13.Kui sõiduki omanik on andnud sõiduki kasutada kellelegi teisele, siis on tal õigus nõuda sellelt isikult rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja. Kostja on nõustunud, et on sõiduki xxxx omanik. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine, mistõttu vastutab leppetrahvinõude tasumise eest kostja sõiduki omanikuna. Kostja on väitnud, et ta viibis leppetrahvide koostamise ajal teises linnas. See väide ei ole asjakohane, sest kostja ei ole tõendanud, kes sõiduki hageja parkimisalale parkimistingimusi rikkudes parkis. Parkimislepingu tingimuste punktis 1 sätestatud, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et lepingupooleks on sõiduki omanik. Punktis 2 on sätestatud, et parkimislepingu tingimuste nõuetekohase täitmise eest vastutab sõiduki omanik solidaarselt sõiduki kasutajaga.
14.Kostja väitis, et ta ei mäleta, kes sõidukit parkis ega pea meeles pidama andmeid enam kui 6 kuu jooksul. Hageja sellega ei nõustunud ja viitas LS § 72 lõikele 2, mis on avalik-õiguslik norm ega ole kohaldatav eraõiguslikes suhetes. Hageja nõue ei ole alusetu ning sissenõudmise kuludesse on arvestatud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku andmete saamiseks ning kostjale saadetud nõudekiri.
15.Menetluskulud kaasnevad kohtumenetlusega paratamatult ning seaduses ettenähtud riigilõiv või menetluskulu ei ole hageja valida. Kostjal oleks aga olnud võimalik vastavaid kulusid vältida, reageerides meeldetuletuskirjale või peale vastuväite esitamist hageja saadetud e-kirjale. Hageja on palunud kostjal reageerida võimalikult kiiresti, et vältida hagimenetlusse üleminekut. Kostja on ise oma käitumisega tekitanud juurde lisakulusid menetluskulude näol.
16.Kostja pidas arusaamatuks hageja fotosid, kus sõiduki kojamehe vahele oli pandud erinev arv lipikuid. Fotodelt on näha leppetrahvid nende väljastamise järjekorra. Hageja pidas arusaamatuks, miks pidas kostja seda eluliselt ebausutavaks. Kostja sõiduk viibis tasulisel parkimisala alates 04.02.2019 kuni 01.03.2019. Leppetrahvinõuded olid ilmastikukindlad. Osadelt fotodelt nähtub, et sõiduki kõrvale oli pandud sinine soojak, kuid sõiduk ise asus samal kohal. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud sõiduki parkimise aega. Kõigil leppetrahvinõuetel on välja toodud leppetrahvi kuupäev ja kellaaeg. Samuti on toodud igal fotol selle tegemise kellaaeg.
17.Hageja esitas parkimiskorraldaja aruandest võetud foto, mille on parkimiskontrolör teinud parkimisalale sisenemisel. Fotolt nähtub, et see on tehtud 04.02.2019 kell 17:08:21. Kostjale on väljastatud leppetrahv 04.02.2019 kell 17:15:38. Järelikult oli infotahvel olemas enne sõidukile leppetrahvi väljastamist. Hageja esitas parkimiskorraldaja aruande fotod ka ülejäänud leppetrahvide osas.
18.Kostja on seadnud kahtluse alla, kas parkimisalal oli infotahvel ning kas need olid paigaldatud kõikide sissesõitude juurde. Hageja on infotahvlite olemasolu tõendanud ja vastupidist tuleb tõendada kostjal. Antud parkimisalale on kaks sissepääsu ja mõlema juures on infotahvel. Kostja on hagejale ette heitnud, et parkimisala ei ole eraldatud tõkkepuuga, kuid see, kuidas hageja parkimist korraldab, ei ole asjakohane. Parkimisleping loetakse sõlmituks sõiduki parkimisega.
19.Menetlusdokumendi esitamise ajaks on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku 4 tundi.
Kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsiks ning sellele vastamiseks kulus 2 tundi.
20.09.08.2022 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et kuna lepingut ei ole allkirjastatud, ei ole seda sõlmitud. Kostja ei ole endiselt tõendanud, kes kasutas sõidukit leppetrahvide koostamise ajal ning ainult mõne nime esile toomine ei ole piisav. Hageja on piisavalt tõendanud, et leping sõlmiti.
21.Kostjal on võimalik tõendada lepingu mittesõlmimist ja esitada tõend, milles sisaldub kolmanda isiku kinnitus sõiduki kasutamise kohta. Kostjal oli võimalik parkida teise kohta. Keegi ei ole sundinud kostjat kasutama hageja osutatavat teenust. Alusetu on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud liiklusmärkide paigaldamise aega. Hageja on esitanud fotod, milles on märgitud nende tegemise kuupäev ja kellaeg. Lisaks esitas hageja originaalfotod, mis on tehtud 18.09.2017 ja 19.09.2017, mis tõendavad, et parkimistingimused kehtisid juba nende fotode tegemise ajal.
22.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tõendatud parkimistasu tasumata jätmist. Hageja on esitanud väljavõtte enda andmebaasist kostja sõiduki kohta, millest nähtub, et sõiduki parkimisel ei ole mitte ühelgi korral parkimistasu tasutud. Kui parkimistingimusi ei oleks rikutud, ei oleks väljastatud leppetrahvi. Alusetu on etteheide, et leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu. Hageja ei ole esitanud parkimistasu nõuet, vaid ainult leppetrahvide nõude.
23.Leppetrahv 30 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Näiteks on Tallinna Linnavolikogu 01.01.2016 kehtestatud määruse „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 p 1 alusel linnal õigus nõuda avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu 31 eurot. AS Ühisteenused väljastab leppetrahve kuni 57 eurot. Kostja kompromissettepanekuga tasuda 40 eurot hageja ei nõustunud. Hageja menetluskulude nõue suurenes, sest kostja 08.07.2022 seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus täiendavalt 1 tund. Kostja vastuväited
24.Kostja pidas hagi alusetuks ja soovis menetluse lõpetamist. Kostjal ei ole ühtegi maksmata trahvi. Kostja ei ole hageja viidatud aadressil kunagi käinud ega seal sõidukit parkinud. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut. Sellel ajal viibis kostja väljaõppel Tapal. Kostja ei mäleta, kes sellel ajal sõidukit kasutas ja kostjal ei ole kohustus neid andmeid meeles pidada enam kui kuus kuud.
25.Lepingu poolteks saavad olla vaid parkimiskoha omanik ja seda kasutanud sõiduki juht. Leppetrahvi ei saa määrata sõiduki omanikule, kes ei ole parkija. Leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu. Kuna leppetrahvis saab kokku leppida vaid sõidukijuhiga, peab leppetrahvi nõudev lepingupool tegema kindlaks parkija. Kostjal ei ole kellegi ees võlgnevust.
26.Kostja leidis, et hageja esitatud fotodelt nähtub segadus. Sõiduki kojamehe vahele on pandud erinev arv lipikuid, mis on kõik värskes, mis omakorda ei saa olla eluliselt usutav. Hageja pole näidanud aega, millal sõiduk parkimisalale pargiti ja millal paigaldati infotahvel. Kostja ei välistanud, et parkimisalale oli veel mõni muu infotahvliga tähistamata sissepääs, kust sõiduk siseneda võis. Sissepääs parkimisalale ei olnud kuidagi piiratud, nt tõkkepuuga.
27.Kostja teatas, et viibis leppetrahvide koostamise ja fotode tegemise ajal väljaõppel Tapa linnas, mida saab kinnitada nii igahommikuse loendusrivistuse protokollide ja väravakaardi kasutamise väljavõttega, mis on organitele otstarbekohase päringu peale kättesaadavad. Kostja leidis, et hagi on esitatud tulu teenimise eesmärgil. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
28.08.07.2022 seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Kostja kinnitas uuesti, et ta ei ole lepingut sõlminud ega saa seda tõendada. Kuna hageja nõuab nelja leppetrahvi, peaks ta esitama neli poolte allkirjastatud lepingut. Hageja fotod ei ole tõsiselt võetavad tõendid lepingu sõlmimise tõendamiseks.
29.Kostja nõustus, et sõiduk kuulus temale leppetrahvide koostamise ajal. Kostja samuti nõustus, et sõiduk viibis leppetrahvide koostamise ajal hageja viidatud parklas. Hageja on esitanud vaid ühe foto infotahvlist, kuid ei ole tõendanud selle paigaldamise aega. Lepingut sõlmitud ei ole. Hageja fotodelt ei nähtu, kes oli sõiduki parkimisalale parkinud juht. Hageja ei ole tõendanud, et parkimistasu on maksmata. Kohtu selgitus, et kostja vastutab sõiduki omanikuna, ei lähe kokku temale juristi antud arvamusega, et vastutab juht.
30.Hageja ei ole tõendanud, et kostja ise parkis sõiduki. Kostja ei ole sellel parkimisalal viibinud. Kostja ei mäleta, kes tema sõidukiga mitu aastat tagasi sõita võis. Kostja ei peagi seda mäletama. Kostja on nimetanud isikud, kes võisid sõidukit kasutada. Kompromissina oli kostja nõus tasuma 40 eurot. Selle tasumise eelduseks on, et hageja tõendab parkimistasu tasumata jätmist.
31.26.08.2022 esitas kostja taotluse taandada menetlusest hageja lepinguline esindaja, kellele on jäänud lihtsalt arusaadavad asjaolud selgusetuteks. Kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut ja tal ei ole tasumata leppetrahve. Hageja on ise väitnud, et ta saab ainult eeldada lepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, kes oli lepingu pooleks. Hageja ei saanud lepingut sõlmida sõidukiga. Kostja on hea tahte märgina asunud maksma parkimistasu, mida ta on raske majandusliku olukorra tõttu teinud osamaksetena. See ei tähenda, et kostja oleks nõus lepingu sõlmimise või kehtivusega. Kuna kostja ei ole lepingut sõlminud, palus ta end vabastada leppetrahvi tasumise kohustusest ja kõikidest menetluskuludest. Kohtuotsuse põhjendused
32.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
33.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud hageja opereeritavasse parklasse 04.02.2019, 11.02.2019, 18.02.2019 ja 01.03.2019; 2) eelviidatud ajal kuulus sõiduk registrimärgiga xxxx kostjale.
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas tulenevalt sõiduki parkimisest saab lugeda sõlmituks lepingut hageja ja kostja vahel ning kas põhjusel, et parkimistasu jäi maksmata, on hagejal õigus nõuda kostjale tasumata nelja leppetrahvina 120 eurot ja 10 eurot võla sissenõudmise kuluna.
35.26.08.2022 esitas kostja kohtule taotluse taandada menetlusest hageja lepinguline esindaja, kellele kostja hinnangul jäid lihtsalt arusaadavad asjaolud selgusetuteks. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe kostjale õigust nõuda omal äranägemisel menetlusest hageja lepingulise esindaja taandamist või tema menetlusest kõrvaldamist. Kostjal ei ole õigust nõuda hageja lepingulise esindaja kõrvaldamist menetlusest põhjusel, et ta viimase seisukohtadega ei nõustu.
36.Vaidluses sisulises osas leidis hageja, et kuna kostja sõiduki parkimisel parkimistasu ei makstud, oli tal õigus nõuda leppetrahvi. Parkla sissesõitude juures olid nähtavad hageja parkimistingimused. Sõidukiga parkimisega nõustus kostja nende tingimustega ja poolte vahel
saab lugeda lepingu sõlmituks. Hagejal oli õigus eeldada, et lepingu temaga on sõlminud kostja kui sõiduki omanik ning vastupidist tuleb tõendada kostjal. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine.
37.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tal ei ole ühtegi maksmata trahvi. Kostja ei ole hageja viidatud parklas käinud ega sinna sõidukit parkinud. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingut. Kostja ei mäleta, kes tema sõidukit kasutas ega peagi seda mäletama. Lepingu poolteks saavad olla vaid parkimiskoha omanik ja sõiduki juht. Leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu. Lisaks ei ole hageja tõendanud, millal leppetrahvid koostati, millal paigaldati parklasse infotahvlid ning kas parklas võis olla mõni sissesõit, mis ei olnud infotahvliga tähistatud.
38.VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega ei tulene seadusest kostja väide, et leppetrahvi tasumise kohustus võis tuleneda vaid kahe poole vahel allkirjastatud lepingust. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Eeltoodust tuleneb, et parkimisleping võib olla sõlmitud ka pakkumuse avaldamise ja sellega nõustumise teel. Seega olukorras, kus parkimisteenuse osutaja on avaldanud, millistel tingimustel ta nõustub soovijatele parkimiskoha kasutada andmisega ning sõiduki juht või omanik pargib oma sõiduki parklasse, on ta oma teoga ehk sõiduki parkimisega avaldanud nõustumuse lepingu sõlmimiseks.
39.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusest ei tulene kostja arusaam, et parkimislepingute puhul ei tohi leppetrahv ületada parkimisteenuse maksumust. Seesugust nõuet ühestki õigusaktist ei tulene.
40.VÕS § 35 lg 1 näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Seega olukorras, kus parkla juures asuvatel infotahvlitel on kirjas parkimistingimused, saab neid lugeda tüüptingimustel ning parkla operaatori ja parkija vahel on leping sõlmitud tüüptingimustel. Järelikult ei ole õige kostja arusaam, et leppetrahvi tasumise kohustus võib tuleneda vaid allkirjastatud lepingust.
41.Pooled ei vaidle selle üle, et leppetrahvide koostamise ajal oli kostja sõiduki omanik. AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega oli vaid kostjal kui sõiduki omanikul täielik võim sõidukit kas ise kasutada või kellelegi kasutada anda. Käesolevas asjas ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud, et ta andis sõiduki leppetrahvide koostamise ajal mõnele teisele isikule kasutada.
42.LS § 72 lg 1 sätestab, et sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Seega vastutab kostja sõiduki omanikuna selle õige kasutamise eest. LS § 72 lg 2 näeb ette, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki
kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama lõikes 2 loetletud andmed. Kostja on antud sättest teinud ebaõige järelduse, et pärast kuue kuu möödumist ta sõiduki omanikuna enam parkimislepingu täitmise eest ei vastuta ega pea tõendama, et sõidukit võis kasutada mõni teine isik. LS § 72 lg 2 reguleerib vaid seda, milliseid andmeid peab sõiduki omanik kuue kuu jooksul säilitama liiklusjärelevalvet teostavale isikule. Hageja osutas eraõigusliku lepingu alusel kostjale teenust, mitte ei teostanud liiklusjärelevalvet. Olukorras, kus kostja ei mäleta ega suuda tõendada, kas või kellele ta sõiduki kasutada andis, jäävad hagimenetluses tema vastavad väited tõendamata.
43.Kohus selgitas kostjale 20.06.2022 saadetud pöördumises (toimiku lk 65-66) vajadust oma vastuväiteid tõendada. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada väidet, et parkimistrahvide koostamise ajal ei kasutanud sõidukit mitte kostja, vaid keegi teine. Kohus selgitas, et kostja pole tõendanud väiteid teises linnas viibimise kohta ning kohus ei saa kostja eest ise tõendeid koguda. Lisaks selgitas kohus kostjale, et kuna hageja on nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei piisa üksnes kostja kahtlustest hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus selgitas, et kui parklas oli mõni infotahvliga tähistamata sissesõit, tuli seda tõendada kostjal. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei tõendanud.
44.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 04.02.2019 leppetrahvinõude, sest kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga xxxx oli hageja opereeritavasse parklasse Tallinnas, Tartu mnt 80k, 80m ilma parkimistasu maksmata (toimiku lk 17). Leppetrahvinõue jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele samal päeval (foto koos kuupäevaga, toimiku lk 18). Teistest samal päeval sõidukist tehtud fotodest (toimiku lk 18 pöördel – 21) nähtub, et kuigi sõiduki klaasi alla oli paigaldatud parkimiskell, ei olnud sealt nähtav parkimist võimaldavat parkimiskaarti.
45.11.02.2019 koostas hageja uue leppetrahvinõude, sest sama sõiduk oli samasse kohta pargitud endiselt parkimistasu maksmata (toimiku lk 22). Teine leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele (toimiku lk 23). Sõiduki kojamehe vahel oli juba eelmine leppetrahvinõue (toimiku lk 23 pöördel – lk 27) ning sõiduk asus samas kohas. 18.02.2019 koostas hageja samale sõidukile samas asukohas kolmanda leppetrahvinõude, sest sõiduk oli pargitud samas parklas parkimistasu maksmata (toimiku lk 28). Taas paigaldati leppetrahvinõue sõiduki kojamehe vahele (toimiku lk 29). Sõiduk oli pargitud samasse asukohta ning kojamehe vahel olid varasemad leppetrahvinõuded (toimiku lk 29 pöördel – 32). 01.03.2019 koostas hageja samadel asjaoludel neljanda leppetrahvinõude, sest sama sõiduk oli pargitud samasse parklasse parkimistasu tasumata (toimiku lk 33). Neljas leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele (toimiku lk 34). Sõiduk oli pargitud samasse asukohta ning varasemad leppetrahvinõuded olid sõiduki kojamehe vahel (toimiku lk 34 pöördel – 38). Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et hageja on tõendanud, millal leppetrahvi nõuded koostati. Fotod tõendavad, et need asetati kostja sõiduki kojamehe vahele.
46.Hageja esitas kohtule fotod enda opereeritavast parklast (toimiku lk 39-40), mille sissepääsude juures asusid infotahvlid tasulise parkimise teenuse tingimuste kohta. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega sisulist väidet selle kohta, et parklal oli mõni selline sissepääs, mis ei olnud tähistatud. Hageja esitas ka parkla infotahvlitest 2017. aasta septembris tehtud fotod, mis tõendavad, et infotahvlid olid sinna paigaldatud enne, kui kostja parklasse oma sõiduki parkis (toimiku lk 73-78).
47.Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtte oma andmebaasist kostja sõiduki parkimise ja leppetrahvide koostamise aegade kohta (toimiku lk 58-59). Hageja esitas parkimiskorraldajate tehtud fotod koos kuupäevadega (toimiku lk 60-63). Hageja saatis kostjale 27.10.2021 meeldetuletuskirja tasumata leppetrahvide kohta (toimiku lk 42-44). Eelviidatud tõenditega kogumis on tõendatud, et sõiduk oli pargitud ilma parkimistasu maksmata ja korduvalt. Kuigi hageja saatis kostjale meeldetuletuse, jättis kostja leppetrahvid tasumata.
48.Hageja esitatud väljavõttest nähtub, et sõiduki omanik oli kostja kõigi leppetrahvide koostamise ajal (toimiku lk 41). Sisuliselt pooled selle üle ei vaidle. Kostja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et tema asemel kasutas sõidukit leppetrahvide koostamise ajal mõni teine isik. Ekslik on kostja järeldus, et hagejal lasub kohustus tõendada, et sõidukit kasutas nimelt kostja. Seadusest ei tulene parkla operaatorile kohustust asuda tuvastama, kes konkreetselt sõidukit juhtis ning eluliselt ei ole see reeglina võimalik. Kostjal oli võimalik tõendada, et tema asemel kasutas sõidukit mõni teine isik, kuid seda kostja ei ole tõendanud ega suutnud isegi välja tuua, milline oli vastava isiku nimi. Kostja vastuväited on jäänud paljasõnalisteks. Menetluse käigus tasus kostja hagejale küll 2 eurot, kuid ei nõustunud leppetrahvi tasumisega, vaid väitis end olevat tasunud parkimistasu, mida hageja hagis ei nõudnud. Järelikult pole kostja hageja nõuet üheski osas vabatahtlikult täitnud. Ainult tulenevalt kostja soovimatusest leppetrahvi tasuda ei saa kohus jätta nõuet rahuldamata. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 120 eurot.
49.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõudis kostjalt võla sissenõudmise kuluna 10 euro väljamõistmist. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, hageja tegi kulutusi sõiduki omaniku tuvastamiseks ning saatis kostjale meeldetuletuskirja, tuleb kostjalt sissenõudmiskuluna välja mõista 10 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 130 eurot.
50.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks menetlusse jäänud nõude osas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
51.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista kulu riigilõivule 100 eurot ja kulud õigusabile hinnaga 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hagejale on kokku osutatud õigusabi menetluses 5 tundi. Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile on mõistlikud ja põhjendatud, arvestades kostja mitmeid seisukohti, millistele hageja pidi vastama ning arvestades vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Hageja kulud õigusabile on põhjendatud 400 euro ulatuses. Kulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Koos riigilõivuga tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 500 eurot.
52.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
53.Hageja taotletud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot menetluskuludena hüvitamisele ei kuulu. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kuivõrd antud juhul ei koostatud maksekäsku ega maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrus võla tasumise tõttu, ei kuulu 20 eurot menetluskuluna
hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.