2-20-17770/20 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.K L (hageja) esitas 01.12.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse J R’lt (kostja) 25 337,50 euro väljamõistmiseks, millest 23 088,63 eurot on laenulepingust nr 07-05887-EV tulenev võlgnevus, 1152 eurot on kinnisvaramaakleri teenuse tasu, 144 eurot on kohtutäituri tasu, 52,87 eurot on notari tasu ja 900 eurot on riigilõiv hagiavalduse esitamise eest. 2.Kohus 03.12.2020. a määrusega võttis hagi menetlusse. 3.Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 3-4) põhjenduste ja hageja seisukohtade (tl-d 51-52, 140) kohaselt on kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenuleping nr 07-058875-EV, mille tagatiseks oli hageja kinnisvara, aadressil xxx asuv korter. Kuna kostja ei ole oma kohustusi täitnud alates 2014. aastast, lõpetas Swedbank AS 30.06.2020 ennetähtaegselt laenulepingu ja palus lepingust tuleneva võlgnevuse tasuda 30.07.2020. Kostja oma võlgnevust ei tasunud ja ei soovinud hagejaga suhelda. Hageja müüs oma kinnisvara 31.08.2020 ära ning kustutas kostja laenulepingust nr 07-058875EV tuleneva võlgnevuse summas 23 088,63 eurot. 07.09.2020 saatis hageja kostjale e-kirja pakkumisega kohtuväliselt jõuda kokkuleppele, kui kostja korvab hagejale korteri sundmüügiga tekitatud kahju. Antud hetkeni ei ole kostja hagejale vastanud. 25.11.2016 esitas X R (käesolevas asjas poolte ema), kes elas laenu tagatiseks olevas korteris, Viru Maakohtule hagiavalduse J R vastu tulenevalt tema ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-058875-EV (tuleneva võlgnevuse nõudes) summas 8454,39 eurot. Viru Maakohtu 29.12.2016. a tagaseljaotsusega nr 2-16-17816 rahuldati X R nõue. Samuti esitas X R 06.10.2019 Viru Maakohtule hagiavaldus J R vastu 9395,72 euro väljamõistmiseks. Viru Maakohus 13.12.2019. a tagaseljaotsusega nr 2-19-15568 mõistis kostjalt M.R kasuks välja 9395,72 eurot. 4.Kostja väide, et AS-i Swedbank laenulepingust nr 07-058875-EV tulenev nõue kostja vastu võib olla aegunud, võttes arvesse lepingu sõlmimise aega, ning sel põhjusel on aegunud ka hageja nõue kostja vastu, ei vasta hageja arvates tõele ja ei ole ka tõsiselt võetav. Laenuleping oli panga poolt üles öeldud 30.06.2020 lepingu kehtivuse ajal ja suunatud kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Kostjale on teada, et laenulepingu ülesütlemise põhjuseks on kostja enda poolt laenulepingust tulenevate nõuete pikaajaline mittetäitmine. Laenulepingu ülesütlemine tõendab seda, et leping oli kehtiv. Laenuleping on tähtajaline kestvusleping ja tähtajalise kestvuslepingu puhul saab lepingu üles öelda üksnes VÕS § 196 lg 1 alusel mõjuva põhjuse olemasolul. Laenulepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks ka need nõuded, milles muidu osamaksete tasumise tähtaeg ei ole saabunud. Kui leping oleks aegunud, ei oleks ka Swedbank edastanud avaldust kohtutäiturile hagejalt kinnisvara sundrealiseerimiseks. 2(11)

Kostjale on teada, et tema laenulepingust tulenevaid kohustusi täitis tema asemel ema, X R. Samuti on kostja saanud Swedbankilt võlgnevuste ja tema laenulepingu lõpetamise teatised. Hagejale on teada, et Swedbank on võtnud korduvalt kostjaga ühendust nii e-posti, telefoni kui ka kirja teel, mis on ka iseenesest mõistetav ja seadusest tulenev tegevus panga poolt, kui laenuvõtja ei täida oma laenukohustusi. Võlgnevuse suurus on tõendatud ja selgelt välja toodud Swedbanki poolt, ka kostjale saadetud, laenulepingu 07-058875-EV lõpetamise teatistes (09.06.2020 nr A01.10-200-02 ja 30.06.2020 nr A01.10-200-02) ja notariaalses korteri müügilepingus. Kostja ise tõendab, et ta ei ole pikaajaliselt täitnud oma kohustusi Swedbank AS-i ees. Hagi vastuses nimetatud võlgnevused lahendatakse eraldi vastavalt pärimistunnistusele kas notaritehinguga või kohtumenetluse käigus. Kohtule on koos hagiavaldusega edastatud kõik tõendusmaterjalid (kaks Swedbanki laenulepingu lõpetamise teatist, täitemenetluse algatamise avaldus, notariaalne müügileping jt.). Hageja rõhutab, et nimetatud summa tuleneb kostja poolt Swedbankile tema laenulepingust tulenevate kohustuste aastatepikkusest mittetäitmisest. Antud hagi põhjustajaks on kostja ise, mitte hageja ega Swedbank AS-i vaheline vabatahtlik kokkulepe. Kostja väide, et ta ei ole müügilepingu pool, on väär, kuna kostja ei täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ja seetõttu on hagi esitamise põhjustajaks kostja. Selle tõenduseks on dokumendid hagiavalduses lisatud. Vastavalt sellele leiab hageja, et 31.08.2020 müügitehingu tingimused on kostjale igati siduvad. Hageja kinnitab, et nõude suurus on põhjendatud ja tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega. Kostja väited, et hageja nõue kogusummas 2248,87 eurot on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele, ei ole kostja poolt põhjendatud. Hageja ei müünud korterit aadressil x, Narva, vabatahtlikult ja omaalgatuslikult, vaid selle sundrealiseerimise põhjustajaks ja tegelikuks kasusaajaks on kostja. Hageja väidab, et nõue summas 1152 eurot on kostja kanda, kuna maakleriteenuse kasutamise osas ei ole kostjal õigust dikteerida hagejale viisi, kuidas kiiremas korras müüa oma kinnisvara. Hageja kinnitab, et maaklerteenuse kasutamine oli vältimatu iseloomuga kuna kostja ei täitnud pikaajaliselt tema laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu oli tegemist sundmüügiga. Maaklerteenuse kasutamine ei ole keelatud, samuti nagu ka advokaaditeenuse kasutamine. Notari tasudega seonduvat reguleerib notaritasu seadus. Notaritehinguga seotud kulud on kohustuslikud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. Notariaadiseaduse kohaselt on notari ametitoimingute tegemine tasuline. Notaritasu, 52,87 eurot, jääb kostja kanda. Riigilõiv, 900 eurot, jääb kostja kanda, kuna tema poolt Swedbank AS-i eest täitmata kohustused põhjustasid antud hagi koostamist ja kohtusse pöördumist. Kohtutäituri tasu oli tingitud Swedbank AS-i avaldusest kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäituri tasu, 144 eurot, jääb kostja kanda. Hageja palub rahuldada hagi täies summas.

1.Kostja hagi ei tunnista, on seisukohal, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata. 2.Kostja hagi vastuse (tl 36-38, 123) ja seisukoha põhjenduste (tl 137) kohaselt kostja leiab, et ei ole hageja nõue selge ja jälgitav. Hageja ei esitanud nõude suurust tõendavaid dokumente ning kostja arvates puuduvad temal tegeliku nõude suuruse tõendamiseks ja põhistamiseks vajalikud dokumendid ning tema ise neid esitada ei saa. 31.08.2020. a korteriomandi müügilepingu kohaselt kanti üle aadressil x, asuva korteri müügist saadud rahalised vahendid summas 23 088,63 eurot Swedbank AS-le selgitusega „J R laenulepingu nr 07-058875-EV sulgemine“. Võttes arvesse laenulepingu sõlmimise aega, võib tekkida olukord, et AS-i Swedbank laenulepingust nr 07-058875-EV tulenev nõue kostja vastu on aegunud ning sel põhjusel aegunud ka hageja nõue kostja vastu. Viimaste aastate jooksul ei ole AS Swedbank pöördunud kostja poole nõudega tasuda laenulepingust nr 07-058875-EV tulenev väidetav võlgnevus ega püüdnud võlgnevust nõuda kohtukorras. Kosja leiab, et hageja ega AS-i Swedbank laenulepingust 07-058875-EV tuleneva nõude suurus ei ole selge, jälgitav ega tõendatud. 29.12.2016. a otsusega asjas nr 2-16-17816 mõistis kohus kostjalt X R (isikukood x) kasuks 8454,39 eurot. Nõude aluseks on asjaolu, et X R täitis laenulepingust 07-058875-EV tuleneva kostja kohustuse AS-i Swedbank ees summas 8454,39 eurot. Viru Maakohtus menetletakse kohtuasi nr 2-19-15568, milles on hagejaks kostja ja hageja ema X R (isikukood x) ning kostjaks J R (kostja). Nõude aluseks on asjaolu, et ajavahemikul 01.09.2016–31.08.2019 täitis X R laenulepingust 07-058875-EV tulenevat kostja kohustust AS-i Swedbank ees summas 9395,72 eurot. 13.12.2019. a tagaseljaotsusega mõistis maakohus kostjalt X R hageja kasuks välja 9395,72 eurot. 21.04.2020. a otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus J R määruskaebuse ning saatis J R kaja Viru Maakohtu 13.12.2019. a tagaseljaotsuse peale uueks lahendamiseks samale maakohtule. Seega ei ole käesoleva ajani menetlus tsiviilasjas nr 2-19-15568 lõppenud. Tsiviilasjas nr 2-19-15568 hagejaks olev X R (isikukood x) on J R ja K L ema, kes suri 02.01.2020 ning tema pärijateks on hageja ja kostja. Põhjusel, et kostja pärandas ka X R nõude enda vastu, ei ole selge kostja staatus tsiviilasjas nr 2-19-15568. Kuna X R tasus väidetavalt AS-le Swedbank laenulepingust nr 07-058875-EV tuleneva kostja võlgnevuse kogusummas 17 850,11 eurot, ei ole tegelikult teada, mis on AS-i Swedbank võimalik nõue kostja ja hageja vastu. 31.08.2020. a lepingust ei tulene ning ei ole selge, mis maksetest koosneb hageja poolt AS-le Swedbank tasutud summa 23 088,63 eurot. Asjaolu, et 31.08.2020. a korteriomandi müügilepinguga tasus hageja AS-le Swedbank 23 088,63 eurot laenulepingu nr 07-058875-EV võlgnevuse tasumiseks, ei tõenda omakorda, et ASi Swedbank nõue kostja vastu teeb kokku 23 088,63,00 eurot, mis tähendab omakorda, et müügilepingus nimetatud ning hageja ja AS-i Swedbank vahel kokkulepitud summa ei ole hageja nõue kostja vastu. Kostja ei ole 31.08.2020. a müügilepingu pool, mistõttu 31.08.2020. a müügilepingu tingimused ei ole kostjale siduvad. Kostja on seisukohal, et ülejäänud hageja nõuded kogusummas 2248,87 eurot on põhjendamatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja 2248,87 euro suurune nõue koosneb järgmisetest nõuetest: Kinnisvaramaakleri teenus 1152,00 eurot; 4(11)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - kostja ja Swedbank AS-i (AS Hansapanga õigusjärglane) vahel sõlmiti 02.04.2007 laenuleping nr 07-058875-EV (tl 68-69), - kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmiti 26.09.2013 laenuleping nr 07-058875-EV lisa (tl 73-74), - kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmiti 09.05.2014 laenuleping nr 07-058875-EV lisa (tl 70-71), -hageja tagas talle aadressil x asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga summas 925 000 krooni (59 119 eurot) laenulepingust tulenevaid kostja kohustusi (tl 63-65), - kohtutäitur algatas Swedbank AS-i (laenuandja) avalduse alusel täitemenetluse hüpoteegiga koormatud tagatisvara sundrealiseerimiseks (tl 7, 75), 6(11)

- hageja müüs 31.08.2020 aadressil x asuva korteriomandi maha, müügisummast tasuti 23 088,63 eurot Swedbank AS-ile kostja laenulepingu nr 07-058875-EV lõpetamiseks (tl 12-17, 54 pöördel), · kostja ei ole hagejale viimase poolt laenuandjale tasutut hüvitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 järgi võib võlasuhe tekkida muust seadusest tulenevast alusest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 järgi läheb nõue võla tasumisel võlgnikuks mitteoleva hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku poolt rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. VÕS § 173 lg 3 p 2 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. Kuna hageja rahuldas oma aadressil x, Narva hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümisest saadud rahavahenditest kostja ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kostja kohustused summas 23 088,63 eurot, läks temale üle nõue samas summas kostja vastu AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel. VÕS § 173 lg 1 järgi kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut. VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja vastuväidete järgi polevat hageja nõue selge, jälgitav ega tõendatud. Jääb ebaselgeks, mis maksetest koosneb hageja poolt AS-le Swedbank tasutud summa 23 088,63 eurot. Kostja on seisukohal, kui asjaolu, et hageja tasus AS-le Swedbank 23 088,63 eurot laenulepingu nr 07058875-EV võlgnevuse tasumiseks, ei tõenda omakorda, et AS-i Swedbank nõue kostja vastu teeb kokku 23 088,63,00 eurot. St müügilepingus nimetatud ning hageja ja AS-i Swedbank vahel kokkulepitud summa ei ole hageja nõue kostja vastu. Kostja ei ole 31.08.2020. a müügilepingu osapool, mistõttu 31.08.2020. a müügilepingu tingimused ei ole kostjale siduvad. Kohus ei ole kostja käsitlusega nõus. Vastavalt VÕS § 173 lg 2 ja § 164 lg-le 2 astub võlausaldajalt nõude omandanud isik endise võlausaldaja asemele, s.o hageja sai nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni, nõude olemus sellest ei muutu. See tähendab, et nõude üleminek ei mõjuta selle n-ö identiteeti, nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on. Nõude suurus on tõendatud AS Swedbank esitatud dokumentidega (6, 7, 8, 54 pöördel, 66, 67, 72, 130). AS-i Swedbank hagejale vastusest (tl 54 pöördel) nähtub, et 23 088,63 eurot laekus kostja laenulepingu nr 07-058875-EV lõpetamiseks 01.09.2020: põhiosasse 22 477,38 eurot, intress 248 eurot, kindlustuse võlgnevus 22,72 eurot, viivis 334,13 eurot ja menetlustasu 6,40 eurot. Võlasumma vahe erinevates dokumentides tuleneb asjaolust, et võlasumma suurenes viivise, intressi ja kindlustuse võlgnevuse summade võrra. Näiteks, AS-i Swedbank nõue suurus seisuga 14.08.2020 (tl 72 pöördel) oli 23 003,48 eurot. Hageja kinnisvara müügitehing toimus 30.08.2020 (tl 12-17) ja lepingus oli fikseeritud võlgnevuse lõppsumma – 23 088,63 eurot. Kostja samuti väidab, et puuduvad igasugused tõendid, et pank olevat esitanud kostjale etteteade laenulepingu ülesütlemise kohta või laenulepingu ülesütlemise avalduse. 7(11)

Hageja esitatud kirjavahetusest AS-iga Swedbank (tl 54) nähtub, et AS Swedbank saatis kostjale teated edasi (s.h lepingu ülesütlemise teavitused) ühteaegu hagejale tähitud kirja ja lihtkirjana ning e-posti teel. AS Swedbank teatab hagejale kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemisest 30.06.2020 teatises (tl 6, 7). Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Seega tuleb hagi rahuldada põhivõlgnevuse summas 23 088,63 euro väljamõistmise osas. Tagatise realiseerimisega seotud kulud Hageja nõuab kostjalt veel kinnisvaramaakleri teenuse tasu 1152 eurot, kohtutäituri tasu 144 eurot, notari tasu 52,87 eurot ja riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 900 eurot. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et riigilõiv 900 eurot ei ole kohtumenetluse eel tekkinud hageja kulu ega nõude kostja vastu. Hageja 900 euro suurune kulu on hagiavalduse esitamisel tasumisele kohustuslik riigilõiv. Kohtuotsust, menetluskulude jaotamist ega kindlaksmääramist ei ole tehtud. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasutud riigilõivu summas 900 eurot haginõudena. Kohus jätab hagi riigilõivu 900 euro suuruse nõude osas rahuldamata. Kinnisvaramaakleri teenuse tasu vajadust summas 1152 eurot põhjendab hageja asjaoluga, et maaklerteenuse kasutamine oli vältimatu iseloomuga kuna kostja ei täitnud pikaajaliselt tema laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu oli tegemist sundmüügiga. Notari tasudega seonduvat reguleerib notaritasu seadus. Notaritehinguga seotud kulud (notaritasu 52,87 euro ulatuses) on kohustuslikud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. Notariaadiseaduse kohaselt on notari ametitoimingute tegemine tasuline. Kohtutäituri tasu 144 eurot oli tingitud Swedbank AS-i avaldusest kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-le 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 3 p-le 2 võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Kohus leiab, et hageja nõue tagatise realiseerimisega seotud kulude osas tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 8(11)

VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud sätete alusel on kostja vastutuse tekkimise eelduseks vajalik järgmise nelja osise samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses (põhjuslik seos) isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kandis täitemenetluse algatamisega ja kostja kohustusi tagatud kinnisvara realiseerimisega seotud kulud (tl 19, 21-24, 20, 177-178, 18). PS §-ga 32 on tagatud omandipõhiõigus. Tegemist on üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele (vt Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, punkt 18). Kohus leiab, et hageja kulude kandmine kohtutäituri- ja notaritasu näol on hageja otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Seega hagejal kahju tekkimine on tõendatud. Kohus on seisukohal, et hageja õigus saada tema tasutud kohtutäituri- ja notaritasu, mille võrra vähenes tema vara, kuulub omandipõhiõiguse kaitsealasse. Seetõttu tekitati kahju hagejale õigusvastaselt. Kohus leiab samuti, et hagejal oleva kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kui kostja oleks nõuetekohaselt täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei pöörduks AS Swedbank kohtutäituri poole laenulepingu tagatiseks oleva hageja vara sundrealiseerimiseks ja hageja ei olnuks sunnitud oma vara müüa kostja võlgade katmiseks. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku hooletust. Seeläbi kostjagi süü hagejale kahju tekitamises kohus tõendatuks peab. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole hagejal oleva kahju tekitamises süüdi küll. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kostjal oli ettenähtav kahju kohtutäituri- ja notaritasu tasumise tõttu. Kostjale oli teada, et tema laenulepingust tulenevate kohustuste tagatiseks on seatud hüpoteek tema õele kuulunud korteriomandile. Ka teadis kostja, et laenukohustuste mittetäitmisel pangal on õigus pöörata nõue laenu tagatiseks olnud varale. Tehingud kinnisvaraga peavad olema tõestatud notariaalselt. Samuti pidi kostja ette nägema võimalust, et tagatis saab olla realiseeritud sundkorras ehk täitemenetluse käigus. Kostja on seisukohal, et kinnisvaramaakleri teenuse tasu 1152 eurot ei kuulu hüvitamisele. Aadressil xxx asuva korteri müügi tingimuseks ei ole kinnisvaramaakleri kaasamine ega tema teenuste kasutamine. Juhul, kui hagejal tekkis vajadus müüa aadressil xxx, asuvat korterit, siis 9(11)