AS Finora Capital hagi J. Š. vastu võlgnevuse nõudes 907,61 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Finora Capital (registrikood 12324050; aadress Tartu mnt 10, Tallinn, Harju maakond, 10145) Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post [email protected]) Kostja: J. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx; e-post xxx) Kostja lepingulised esindajad: Valentina Serova (e-post [email protected]) ja Inna Bodagovskaja (e-post xxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Finora Capital hagi J. Š. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt J. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Finora Capital (registrikood 12324050) kasuks põhivõlgnevus summas 546,22 eurot; intressid summas 166,65 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,04 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Finora Capital (registrikood 12324050) kasuks viivis alates 15.07.2022 põhinõudelt (546,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (546,22 eurot).
4.Jätta rahuldamata AS Finora Capital hagi sissenõudmiskulude osas summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 95,4% ulatuses kostja J. Š. kanda ja 4,6% ulatuses hageja AS Finora Capital kanda.
6.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt J. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Finora Capital (registrikood 12324050) kasuks hageja menetluskulud summas 508,48 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-22-116850
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.AS Finora Capital (hageja) esitas 14.07.2022 hagi J. Š. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on AS Finora Capital ja kostja vahel sõlmitud 16.09.2019 laenuleping nr XXXXXXX. Sõlmitud lepingu alusel on kostjale väljastatud laen summas 2 000 eurot. Laen ning intressid (intressimäär laenusummalt aastas 20%) tuli tagastada hiljemalt 10.09.2021. Kostja on tasunud laenuandjale põhiosa katteks kokku 1 453,78 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 546,22 eurot (2 000 – 1 453,78).
3.AS Finora Capital saatis 24.05.2021 kostjale laenulepingu XXXXXXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles AS Finora Capital lepingu nr XXXXXXX üles 08.07.2021.
4.Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress, intressimääraks 20% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.02.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o kuni 10.06.2021 summas 166,65 eurot (33,33 + 33,33 + 33,33 + 33,33 + 33,33).
5.Hageja nõuab vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 viivist põhivõla summalt 546,22 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o alates 09.07.2021, kuni hagi esitamiseni 14.07.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o. 20%, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 111,04 eurot.
6.Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 546,22 eurot kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas alates 15.07.2022. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 546,22 eurot x 8% = 43,70 eurot. Hageja palub
2-22-116850 kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
7.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot vastavalt VÕS 1132 lg 2 p 2.
8.Seega nõuab hageja kostjalt kokku 907,61 eurot, mis jaguneb järgnevalt: põhinõue summas 546,22 eurot; intressinõue summas 166,65 eurot; sissenõudekulud summas 40 eurot; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 111,04 eurot; täiendav viivisenõue, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivisele summas 43,70 eurot. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja on seisukohal, et sissenõudmiskulud ei ole tõendatud ega põhjendatud. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagejal hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad sissenõudmiskulude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seega tuleb hagejal selgesti välja tuua nimetatud summa kujunemine, st millal millised toimingud tehti ning milline kulu iga toimingu tegemisega kaasnes. Kostja leiab, et nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse, s.o igale tasulisele kirjale eelneb üks tasuta kiri. Praegusel juhul ei selgu hagist, millal on hageja poolt saadetud kostjale iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta eelnev tasuta meeldetuletuskiri.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-22-116850
14.Arvestades, et kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 546,22 eurot; intressinõuet summas 166,65 eurot ning viivisenõuet summas 111,04 eurot, siis tuginedes TsMS § 231 lg-le 2 loeb kohus hagiavalduses toodud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et AS Finora Capital ja kostja sõlmisid 16.09.2019 laenulepingu nr XXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 2 000 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 10.09.2021. Vaidlus puudub ka selles, et kostja rikkus lepingut, kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et leping lõppes 08.07.2021 AS Finora Capital poolt ülesütlemisega.
15.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. AS Finora Capital on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas AS Finora Capital kostjale laenu kokku summas 2 000 eurot.
16.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (dtl 37 jj). Oma hagi vastuses on kostja tunnistanud põhivõlgnevust summas 546,22 eurot; intressinõuet summas 166,65 eurot ning viivisenõuet summas 111,04 eurot. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud 2 000 eurosest laenust 1 453,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 546,22 eurot (2 000 – 1 453,78), mille moodustavad laenu põhiosa maksed, millised kostja on jätnud tasumata.
17.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja AS Finora Capital vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXX sõlmimisel on lepingupooled kokku leppinud, et laenu intressimäär on 20% aastas (dtl 37). Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on sellega tutvunud ja nõustunud. Intressi arvestamisel lähtuti lepingu punkti 5.1 kohaselt tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenuandja alustas intressi arvestamist laenusumma laenusaaja arvelduskontole kandmise päeval. Laenusaaja kohustus iga kuu tasuma intressi laenuandjale väljastatud laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja rikkus lepingut, kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingus toodud maksegraafikule. Hageja nõuab intressi alates 10.02.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o kuni 10.06.2021 määraga 20% aastas ehk summas 166,65 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja, kes lepingu sõlmis, pidi arvestama intresside rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud intresse. Kostja on tunnistanud hageja intressi arvestust. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja intresside nõuet. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja intressinõue perioodi 10.02.2021 kuni 10.06.2021 eest intressimääraga 20% aastas ehk summas 166,65 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
2-22-116850 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 111,04 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhinõudelt summas 546,22 eurot viivise määraga 20% aastas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et vastavalt lepingule on viivise määraks 20% aastas, mis on võrdne lepingujärgse intressimääraga kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kohtu hinnangul on laenulepingus nr XXXXXXX kokku lepitud viivisemäär 20% aastas mõistlik ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt peetakse lepingujärgseks mõistlikuks viivisemääraks kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ehk 24% aastas (0,066% päevas). Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata võlgnevuselt viivist. Kostja on nõustunud hageja viivisearvestusega. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu põhjendatud 111,04 euro ulatuses perioodi 09.07.2021 kuni 14.07.2022 eest viivisemääraga 20% aastas.
20.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
21.Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõudelt 546,22 eurot alates 15.07.2022 kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 546,22 eurot määras 8% aastas alates 15.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (546,22 eurot).
22.Lisaks taotleb hageja võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot vastavalt VÕS 1132 lg 2 p-le 2. Vastavalt hagiavaldusele kujuneb sissenõudekulude summa 40 eurot järgmiselt: 1. tasulise kirja saatmine 20 eurot; 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS 1132 lg 2 p 2 võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel nende sissenõudmiskulude hüvitist, mis on tekkinud pärast lepingu lõppemist. VÕS 1132 lg 3 täpsustab, et esimese tasulise meeldetuletuskirja võib pärast lepingu lõppemist saata kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Hagiavaldusele on lisatud kostjale 24.05.2021 saadetud meeldetuletuskiri (dtl 50) ning 22.06.2021 saadetud lepingu ülesütlemisteatis (dtl 52). Nimetatud teatisi saab lugeda lepingujärgselt kaheks tasuta meeldetuletuskirjaks (dtl 45). Lepingu lõppemise kuupäevaks on 08.07.2021. Hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist kostjale lepingu lõppemise järgselt. Täiendavalt nõuab hageja muid makseviivitusega tekkinud kulusid kokku summas 10 eurot. Kohus selgitab, et VÕS 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Juhul kui poolte vahel puudub kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise osas, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust tõendama. Seega peavad kulud olema reaalselt kantud ja neid peab ka tõendama. Vastavalt VÕS 1132 lg-le 6 on tarbija kahjuks nimetatud paragrahvis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit muude makseviivitusega tekkinud kulutuste osas. Seega ei ole kohtu hinnangul hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud ning kohus jätab selle rahuldamata.
23.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 546,22 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 111,04 eurot ning intressid 166,65 eurot. Samuti rahuldab kohus
2-22-116850 hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 15.07.2022 põhinõudelt 546,22 eurot määras 8% aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (546,22 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.Kohus jaotab käesolevas vaidluses TsMS § 163 lg 1 alusel kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue moodustas kokku 863,91 eurot, millele lisandub viivis põhinõudelt summas 546,22 eurot alates 15.07.2022. Kohus on rahuldanud hagi summas 823,91 eurot, millele lisandub viivis põhinõudelt summas 546,22 eurot alates 15.07.2022. Seega on kohus rahuldanud hagi 95,4 % ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 95,4% ulatuses kostja kanda ja 4,6% ulatuses hageja kanda.
26.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel, sest kostja võttis hagi kohe õigeks. Esiteks ei võtnud kostja hagi õigeks, st kohus ei saa teha õigeksvõtul põhinevat otsust, kostja on märkinud, et kostja ei vaidle vastu osale hageja nõudest. Teiseks, TsMS § 168 lg 6 kohaldub juhul, kui kostja ei ole andnud oma käitumisega hagejale põhjust kohtusse pöörduda. Asja materjalidets nähtub, et pärast makseettepaneku saamist käesolevas tsiviilasjas esitas kostja vastuväite nõudele täies ulatuses, st nii põhinõude kui kõrvalnõuete osas (dtl 13). Seega oli hageja poolt hagi esitamine kogu nõude ulatuses kostja vastuväite otsene tagajärg.
27.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.Hageja on 31.08.2022 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-22-116850 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: riigilõiv 245 eurot (tuginevalt 14.07.2022 esitatud menetluskulude nimekirjale riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 65 eurot ning täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 180 eurot) ning AS Finora Capital poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 540 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4,5 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
30.Hagejat esindas lepingulise esindajana Julianus Inkasso OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
2-22-116850
31.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot/h (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 96 eurot/h (ilma käibemaksuta).
32.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, mistõttu mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja ilma käibemaksuta.
33.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 4,5 tundi, sh: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule, täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 3 tundi; kostja vastusega tutvumine, hageja kompromissi pakkumise koostamine 0,5 tundi; kostja seisukohaga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 1 tund. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
34.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 4,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel 1,5 tundi. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mida kinnitab ka asjaolu, et hagiavalduses on nõude aluseks oleva laenulepingu number kahel juhul ajakohastamata (dtl 32). Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 288 eurot (3 x 96).
35.Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 65 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 180 eurot, riigilõiv kogusummas 245 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 245 eurot.
36.Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 533 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 180 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 65 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 288 eurot (s.o 3 töötundi tasumääraga 96 eurot).
37.Kostja ei ole tähtaegselt oma menetluskulude nimekirja esitanud, seega puuduvad kostjal menetluses rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
38.Kuna menetluskulud jäävad 95,4% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 95,4% hageja menetluskuludest ehk 508,48 eurot (533 * 95,4%).
2-22-116850
39.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.