2-21-6191/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on makseraskustesse sattunud hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Kohustusi võttes pole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Võlgnikul on esinenud mõningasi makseraskusi juba alates 2017 aastast, kui alustati võlgniku vastu esimest korda täitemenetlus ning makseraskused on ajas olnud aina süvenevad, mida näitab ka asjaolu, et võlgnik on võtnud pidevalt endale uusi laenukohustusi selleks, et nende arvelt tasuda oma varasemaid laenukohustusi. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud 2020 aasta jaanuariks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub M.M pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Aruandest nähtub, et kokku on pankrotihaldur pankrotimenetluse läbiviimiseks teinud 23 tundi tööd. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus halduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 ja § 661 lg 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Haldur palub endale tasu määrata 23 töötunni eest, arvestusega 1 tund 100.00 eurot, s.o kokku summas 2 300.00 eurot, millele lisandub käibemaks 460.00 eurot, kokku 2 760.00 eurot. Haldur on kohtule kinnitanud, et tasu sisaldab kõiki pankrotimenetluse läbiviimisega seonduvaid halduri büroo, transpordi, side jms kulusid (PankrS § 66). Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Halduri tasu arvestusele ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 2 300.00 eurot, millele lisandub käibemaks 460.00 eurot, s.o kokku 2 760.00 eurot. Halduri tunnitasu määr 100.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus mõistab vastavalt halduri taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis

võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Haldur on välja toonud asjaolu, et Coop Pank AS-i eksimuse tõttu osutus võimalikuks mais 2022 võlgnikul pangaautomaadis välja võtta kogu pankrotivarasse kogutud raha. Kõnealusel hetkel oli pankrotivara suuruseks 3 001.79 eurot. Sellest sündmusest ajendatult palus pankrotihaldur kohtul järelevalveistungi korraldamist. Istung toimus 06.07.2022 ning haldur ja võlgnik leppisid kokku, et võlgnik annab 08.07.2022 teada, kas soovib sõlmida tekkinud olukorra lahendamiseks kokkulepet. 19.07.2022 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt tasus Coop Pank AS pankrotivarasse tagasi võlgniku poolt alusetult välja võetud raha, kuna raha kasutamine sai võimalikuks panga töötaja eksimuse tõttu. Võlgnik tasub pangale raha tagasi maksegraafiku alusel sissetuleku arvelt, mis ei kuulu pankrotivarasse. Kuna võlgnik on sõlminud raha tagastamiseks kokkuleppe ning on oma eksimust tunnistanud, algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlausaldajad ei esitanud ettepanekuid usaldusisiku määramise osas. Võlgnik on avaldanud soovi ja edastanud pankrotihaldurile kirjaliku nõusoleku asuma täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;