14.06.2022 Hageja: I B (isikukood XXX, postiaadress XXX), lepinguline esindaja: Kalle Kekki (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: E K (isikukood XXX, postiaadress XXX), lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta I B hagi E K vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kostja põhjendatud menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista I B
E K kasuks menetluskulud summas 720 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
1.I B (hageja) esitas 02.03.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse E K (kostja) 3070 euro saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.03.2022 esitas I B hagi E K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3070 eurot ja menetluskulud koos viivisega.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja on teinud kostjale kolm ülekannet kokku summas 3070 eurot lubatud tööde tegemise eest. Kostja hagjale mingeid teenuseid ei osutanud ega töid ei teinud, vaid viis hageja eksimusse väitega, et võib töid organiseerida. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole raha tagastamiseks, kuid kostja hageja nõuetele vastanud ei ole. Hageja pöördus tarbijavaidluste komisjoni, mille menetluses väitis kostja, et mingeid lepinguid tema ettevõte hagejaga sõlminud ei ole, samuti ei ole ta hagejaga kohtunud. Hageja on heauskselt kandnud kostja isiklikule kontole 3070 eurot ega ole selle raha eest kostjalt midagi saanud. Hageja viitab nõude õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lõikele 1, mille kohaselt võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõude faktilised ja õiguslikud alused ei ole selged. Eelkõige ei ole arusaadav, kas nõue tugineb alusetul rikastumisel või on poolte vahel lepingulised suhted, viimasele viitab hageja pöördumine tarbijavaidluste komisjoni poole. Hagi põhjal ei ole võimalik tuvastada, milline õigussuhe on hageja ja kostja vahel tekkinud. Alusetu rikastumise nõuet esitades peab hageja vastavalt VÕS § 1028 lõikele 1 selgitama, millise kohustuse katteks ta raha kostjale kandis ja mis sellest kohustusest edasi sai. Hageja esitatud tõendite järgi otsustades ei ole tegemist ekslikult tehtud ülekannetega. Ei ole usutav, et hageja eksis märkimisväärseid summasid kostja kontole kandes kolm korda. Hageja esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas on olemas alusetu rikastumise nõude alused või välistused sellise nõude esitamiseks.
4.Täiendavalt selgitab kostja, et ta on osaühingu L (registrikood XXX) ainuosanik. Osaühingu igapäevase tegevuse korraldamisega tegeleb kostja elukaaslane ja osaühingu juhatuse liige A G. Osaühing tegeleb muuhulgas köögimööbli tootmise ja paigaldamisega. Hageja sõlmis osaühinguga suulise lepingu köögimööbli tootmiseks. Mööbli paigaldamisel tekkisid lahkarvamused ning hageja esitas osaühingu vastu nõude tarbijavaidluste komisjonile. Kuna hageja tehtud ülekanded olid mõeldud mööbli eest tasumiseks, ei saa olla tegemist alusetu rikastumisega. Tegemist on kas vale isiku vastu esitatud nõudega või valesti kvalifitseeritud õigussuhtega. Hagiavaldus tuleks jätta menetlusse võtmata. Oma selgituste tõenduseks esitas kostja tarbijavaidluste komisjoni 05.11.2021 otsuse asjas nr 10-1/21-07527-024 hageja nõudes L OÜ vastu. Hiljem täpsustas kostja, et tegemist oli siiski suvila rekonstrueerimistöödega, mitte köögimööbliga.
5.Kohtuistungil 14.06.2022 selgitas hageja, et kolm ülekannet ei olnud seotud L OÜ tehtud töödega, vaid sellega, et kostja lubas töid kiirendada. Samas jäi hageja endiselt selle juurde, et lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel ei olnud ning vastavalt VÕS § 1028 lõikele 1 kohustust ei tekkinud. Kostja jäi seisukohale, et hagejal oli leping L OÜ-ga, mille alusel kanti raha kolmanda isiku ehk kostja kontole, kes oli sel ajal osaühingu juhatuse liige.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2(5)
2-22-106987
7.Vastuseks kostja taotlusele jätta hagi menetlusse võtmata märgib kohus, et juba menetlusse võetud hagi ei ole enam võimalik jätta menetlusse võtmata. Selle saab siis jätta kas läbi vaatamata või rahuldamata. Antud juhul on kohus ka hagi läbi vaadanud, millest tulenevalt saab selle jätta ainult rahuldamata.
8.Hageja on esitanud nõude VÕS § 1028 lõike 1 alusel alusetu rikastumise nõudena. See tähendab, et hageja peab tõendama alusetu rikastumise nõude eelduste täitmist. VÕS § 1028 lõike 1 kohaselt on alusetu rikastumisega tegemist, kui kohustust ei ole, seda ei teki või see langeb hiljem ära. Kostja omalt poolt saab tõendada, et maksed tehti olemasoleva ja kehtiva kohustuse katteks.
9.Kostja väiteil on ülekanded tema arveldusarvele tehtud hageja ja L OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja lepingu sõlmimist L OÜ-ga ei eita, kuid väidab, et kostja kontole kantud 3070 eurot ei ole selle lepinguga seotud. Kuivõrd tarbijavaidluste komisjon (TVK) on lahendanud hageja ja L OÜ vaidluse töövõtulepingu üle, on asjakohane tuvastada, kas praeguses tsiviilasjas hageja esitatud maksekorraldused on samad, mis ta esitas TVK-le töövõtulepingu sõlmimise tõendamiseks.
10.TVK on tegelenud küsimusega, kas hageja sõlmis lepingu kostja kui eraisikuga või osaühinguga, keda esindas kostja, ning jõudnud järeldusele, et arvestades komisjonile esitatud tõendeid ja esile toodud asjaolusid kogumis, sõlmis hageja lepingu L OÜ-ga. Kohus nõustub selle hinnanguga. Kostja suhtles hagejaga osaühingule viitavalt e-posti aadressilt, kostja ei ole väitnud lepingu sõlmimist enda või kellegi muu isiku nimelt, pangaülekannete tegemine ja katusetööd toimusid samal perioodil ja on ajaliselt seotud, kostja oli sel ajal L OÜ juhatuse liige, kellel oli õigus osaühingu nimel lepinguid sõlmida. TVK on hinnanud ka tööde kvaliteedi kohta esitatud tõendeid ja leidnud, et osaühing on lepingulist kohustust oluliselt rikkunud. Samas on komisjon tuvastanud, et kuigi hageja nõuab kogu lepingutasu tagastamist, ei ole ta teinud töövõtjale lepingust taganemise avaldust, mille järel tekiks VÕS § 189 lõike 1 alusel lepingu järgi saadu tagastamise kohustus. Lisaks on komisjon viidanud, et tasutud ettemaks 3070 eurot võib olla võrdne saadud materjali väärtusega, mis annaks aluse tasaarvestuseks, ning seetõttu ei pruugi hageja makstud summa tagastamiseks olla tegelikult alust. Komisjon on lisaks leidnud, et hagejal võiks olla kaupleja vastu ka kahju hüvitamise nõue, kuid ta ei ole tõendanud, millised kokkulepitud tööd on tehtud, millised tegemata ja kui suur on töödes esinevate puuduste kõrvaldamise kulu. Komisjon on hagejale selgitanud õiguskaitsevahendite kasutamist ning viidanud muuhulgas ka võimalusele esitada kostja vastu alusetu rikastumise nõue, kuid see ei tähenda, et hageja ei peaks tõendama alusetu rikastumise nõude eelduste täidetust.
11.Hageja nõustumisele TVK hinnanguga viitab kaudselt hageja 04.07.2022 vastus kohtule (dtl 223), milles ta kinnitab, et raha ta L OÜ-le tööde eest tasunud ei ole, sest vormistamata on üleandmis-vastuvõtmisakt ja arvet ei ole talle esitatud, ning hageja kompromisspakkumine (dtl 229), milles ta vähendab tagasinõutavat summat 2500 euroni. Arve esitamata jätmine viitab sellele, et osaühing on enda meelest raha juba saanud, nõudesumma vähendamine sellele, et hageja võtab teatud ulatuses arvesse L OÜ tehtud töid ja kasutatud materjale.
12.Mõlema poole seisukohad on võrreldes menetlusega TVK-s muutunud ja seetõttu vastuolulised. Varasemas menetluses esitas hageja tõendid selle kohta, et ta oli L OÜ-ga sõlminud töövõtulepingu, muuhulgas esitas ta tõenditena samad maksekorraldused kolme pangaülekande kohta nagu praeguses kohtumenetluses. Käesolevas tsiviilasjas väidab hageja aga, et raha ülekandmiseks lepingulist alust ei olnud. Kostja on eelmises menetluses väitnud, et ei tema ega L OÜ ei ole hagejaga mingeid lepinguid sõlminud, praeguses tsiviilasjas on ta seisukohal, et tema kontole kantud raha tuleb küsida tagasi osaühingult sellega sõlmitud lepingu alusel. Seetõttu saab kohus lähtuda ainult esitatud tõenditest, sealhulgas TVK toimiku dokumentidest, 3(5)
2-22-106987 mis viitavad üheselt sellele, et hageja kandis kostjale üle raha seoses hageja ja L OÜ vahel sõlmitud töövõtulepinguga (hinnapakkumine, e-postiga saadetud juhised ülekanneteks, maksekorraldused).
13.Alternatiivselt oleks võimalik lähtuda hageja selgitusest, et ta kandis raha üle tööde kiirendamise lubaduse tõttu, kuid see on samas vastuolus hageja esitatud nõudega. Ühest küljest väidab hageja, et 3070 eurot maksti kostjale tööde kiirendamise eest, teisest küljest aga, et mingit lepingulist suhet kostjaga ei olnud. Sama raha ei saa korraga olla üle kantud lepingu täitmiseks ja ilma õigusliku aluseta. Lubadus töid kiirendada ja selle eest tasu maksmine on vaadeldav teenuse osutamise lepinguna, mis ei pea olema sõlmitud kirjalikus vormis. Seega ei saa ka hageja selgituse tõelevastavuse korral öelda, et kohustust ei olnud olemas või et kohustust ei tekkinud. Kohustus võis küll hiljem ära langeda, näiteks tehingu tühistamisel, selle kohta aga väiteid ega tõendeid esitatud ei ole.
14.Kohtu hinnangul oleks alusetu rikastumise nõude esitamine kostja vastu põhjendatud, kui hageja ülekandeid kostja kontole ei oleks võimalik seostada L OÜ-ga sõlmitud lepinguga ja hageja nõue osaühingu vastu oleks sel põhjusel jäänud rahuldamata. Antud juhul oleks lepingulise suhte puudumise järeldus aga vastuolus esitatud tõenditega. Nõue L OÜ vastu 3070 euro tagastamiseks jäi TVK-s rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud esitanud osaühingule lepingust taganemise ega hinna alandamise avaldust ega kahju hüvitamise taotlust ega tõendanud tekkinud kahju suurust.
15.Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus poolte vahel oli kokkulepe kas tööde tegemiseks või kiirendamiseks, kuid kostja ja temaga sel ajal seotud äriühing oma kohustust ei täitnud, milles võib oma osa olla asjaolul, et hagejaga tööde teemal suhelnud kostja endise elukaaslase A G potsentsiaal kostja tulevase abikaasana ei realiseerunud. Lepingu mittenõuetekohane täitmine või täitmata jätmine annab kostjale aluse lepingust taganeda ja nõuda üleantut tagasi, nagu viitab TVK. Kui lubatud teenust ei osutata, on tegemist lepingurikkumisega, mitte sellega, et kohustus langes ära või tasumise kohustust ei tekkinud. Kohus juhib hageja tähelepanu ka TVK otsuses toodud selgitusele, et TVK otsusega mittenõustumisel võib samas küsimuses pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse.
16.Vastuseks hageja väitele, et kellegi isiklikule arvele kantud raha ei saa lugeda ettevõtte rahaks (dtl 223), märgib kohus, et võlausaldaja võib lasta kohustuse täita kolmandale isikule (VÕS § 79). Kui aga kolmandale isikule on kohustus täidetud ekslikult, võib VÕS § 1029 alusel nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda üleandja ekslikult pidas võlausaldajaks. Antud juhul oleks see L OÜ.
17.Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb seega jätta hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja nimetatud menetluskuluks on õigusabikulu summas 1512 eurot.
4(5)
2-22-106987
21.Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 720 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu (koos käibemaksuga 144 eurot), kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kahtlemata on põhjendatud see tund aega, mis kulus kohtuistungil osalemisele, kuid tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub toimiku materjaliga tutvumise, selle analüüsimise ja seisukohtade koostamise peale 9,5 tundi. Ka on hageja seisukohad menetluse algusest peale püsinud samad, mistõttu ei ole olnud vaja menetluse vältel kujundada uusi seisukohti või leida vastuseid uutele argumentidele. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku viis tundi.