Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-106987
Tsiviilasi
Inna Brujeva hagi Evelina Kolotkova vastu võla tasumiseks 3070 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. septembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Inna Brujeva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Inna Brujeva (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Evelina Kolotkova (kostja), XXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Andrei Matvejev
ik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 1. septembri 2022 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Inna Brujeva kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Inna Brujeva (hageja) esitas 2. märtsil 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Evelina Kolotkovalt (kostja) 3070 euro saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 3070 eurot ja menetluskulud koos viivisega. Hageja on teinud kostjale kolm ülekannet kokku 3070 eurot lubatud tööde tegemise eest. Kostja hagejale teenuseid ei osutanud ega töid ei teinud, vaid viis hageja eksimusse väitega, et võib töid organiseerida. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole raha tagastamiseks, kuid kostja hageja nõuetele vastanud ei ole. Hageja pöördus tarbijavaidluste komisjoni, mille menetluses väitis kostja, et tema ettevõte hagejaga lepinguid sõlminud ei ole, samuti ei ole ta hagejaga kohtunud. Hageja on heauskselt kandnud kostja isiklikule kontole 3070 eurot ega ole selle raha eest kostjalt midagi saanud. Nõude alus on VÕS § 1028 lg 1, mille kohaselt võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõude faktilised ja õiguslikud alused ei ole selged. Eelkõige ei ole arusaadav, kas nõue tugineb alusetul rikastumisel või on poolte vahel lepingulised suhted, viimasele viitab hageja pöördumine tarbijavaidluste komisjoni poole. Hagi põhjal ei ole võimalik tuvastada, milline õigussuhe on hageja ja kostja vahel tekkinud. Alusetu rikastumise nõuet esitades peab hageja vastavalt VÕS § 1028 lõikele 1 selgitama, millise kohustuse katteks ta raha kostjale kandis ja mis sellest kohustusest edasi sai. Hageja esitatud tõendite järgi otsustades ei ole tegemist ekslikult tehtud ülekannetega. Ei ole usutav, et hageja eksis märkimisväärseid summasid kostja kontole kandes kolm korda. Hageja esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas on olemas alusetu rikastumise nõude alused või välistused sellise nõude esitamiseks. Kokkuleppe kohaselt oli tegemist suvila rekonstrueerimistöödega, mitte köögimööbliga. Hageja ja LiArt Group OÜ vahel oli lepinguline suhe. LiArt Group OÜ võis paluda teha makse kolmandale isikule, kuid see, mis rahast edasi sai, on LiArt Group OÜ ja kolmanda isiku vaheline õigussuhe.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 1. septembri 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 720 eurot. Hageja on esitanud nõude VÕS § 1028 lõike 1 alusel alusetu rikastumise nõudena. See tähendab, et hageja peab tõendama alusetu rikastumise nõude eelduste täitmist. VÕS § 1028 lõike 1 kohaselt on alusetu rikastumisega tegemist, kui kohustust ei ole, seda ei teki või see langeb hiljem ära. Kostja omalt poolt saab tõendada, et maksed tehti olemasoleva ja kehtiva kohustuse katteks. Kostja väiteil on ülekanded tema arveldusarvele tehtud hageja ja LiArt Group OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja lepingu sõlmimist LiArt Group OÜ-ga ei eita, kuid väidab, et kostja kontole kantud 3070 eurot ei ole selle lepinguga seotud. Kuivõrd tarbijavaidluste komisjon (TVK) on lahendanud hageja ja LiArt Group OÜ vaidluse töövõtulepingu üle, on asjakohane tuvastada, kas praeguses tsiviilasjas hageja esitatud maksekorraldused on samad, mis ta esitas TVK-le töövõtulepingu sõlmimise tõendamiseks. TVK on tegelenud küsimusega, kas hageja sõlmis lepingu kostja kui eraisikuga või osaühinguga, keda esindas kostja, ning jõudnud järeldusele, et arvestades komisjonile esitatud tõendeid ja esile toodud asjaolusid kogumis, sõlmis hageja lepingu LiArt OÜ-ga. Maakohus nõustus selle hinnanguga. Kostja suhtles hagejaga osaühingule viitavalt e-posti aadressilt, kostja ei ole väitnud lepingu sõlmimist enda või kellegi muu isiku nimelt, pangaülekannete tegemine ja katusetööd toimusid samal perioodil ja on ajaliselt seotud, kostja oli sel ajal LiArt Group OÜ juhatuse liige, kellel oli õigus osaühingu nimel lepinguid sõlmida. TVK on hinnanud ka tööde kvaliteedi kohta esitatud tõendeid ja leidnud, et osaühing on lepingulist kohustust oluliselt rikkunud. Samas on komisjon tuvastanud, et kuigi hageja nõuab kogu lepingutasu tagastamist, ei ole ta teinud töövõtjale lepingust taganemise avaldust, mille järel tekiks VÕS § 189 lõike 1 alusel lepingu järgi saadu tagastamise kohustus. Lisaks on komisjon viidanud, et tasutud ettemaks 3070 eurot võib olla võrdne saadud materjali väärtusega, mis annaks aluse tasaarvestuseks, ning seetõttu ei pruugi hageja makstud summa tagastamiseks olla tegelikult alust. Komisjon on lisaks leidnud, et hagejal võiks olla kostja vastu ka kahju hüvitamise nõue, kuid ta ei ole tõendanud, millised kokkulepitud tööd on tehtud, millised tegemata ja kui suur on töödes esinevate puuduste kõrvaldamise kulu. Komisjon on hagejale selgitanud õiguskaitsevahendite kasutamist ning viidanud muuhulgas ka võimalusele esitada kostja vastu alusetu rikastumise nõue, kuid see ei tähenda, et hageja ei peaks tõendama alusetu rikastumise nõude eelduste täidetust. Hageja nõustumine TVK hinnanguga viitab kaudselt hageja 4. juuli 2022 vastus kohtule, milles ta kinnitas, et tema raha LiArt Group OÜ-le tööde eest tasunud ei ole. Kohus märkis, et osaühingu poolt arve esitamata jätmine viitab sellele, et osaühing on enda meelest raha juba saanud. Nõude vähendamine viitab kohtu arvates sellele, et teatud ulatuses on arvesse võetud LiArt Group OÜ tehtud töid ja kasutatud materjale. Mõlema poole seisukohad on võrreldes menetlusega TVK-s muutunud ja seetõttu vastuolulised. Varasemas menetluses esitas hageja tõendid selle kohta, et ta oli LiArt Group OÜ-ga sõlminud töövõtulepingu, muuhulgas esitas ta tõenditena samad maksekorraldused kolme pangaülekande kohta nagu praeguses kohtumenetluses. Selles tsiviilasjas väidab hageja aga, et raha ülekandmiseks lepingulist alust ei olnud. Kostja on eelmises menetluses väitnud, et ei tema ega LiArt Group OÜ ei ole hagejaga mingeid lepinguid sõlminud, praeguses tsiviilasjas on ta seisukohal, et tema kontole kantud raha tuleb küsida tagasi osaühingult sellega sõlmitud lepingu
alusel. Seetõttu saab kohus lähtuda ainult esitatud tõenditest, sealhulgas TVK toimiku dokumentidest, mis viitavad üheselt sellele, et hageja kandis kostjale üle raha seoses hageja ja LiArt Group OÜ vahel sõlmitud töövõtulepinguga (hinnapakkumine, e-postiga saadetud juhised ülekanneteks, maksekorraldused). Alternatiivselt oleks võimalik lähtuda hageja selgitusest, et ta kandis raha üle tööde kiirendamise lubaduse tõttu, kuid see on samas vastuolus hageja esitatud nõudega. Ühest küljest väidab hageja, et 3070 eurot maksti kostjale tööde kiirendamise eest, teisest küljest aga, et mingit lepingulist suhet kostjaga ei olnud. Sama raha ei saa korraga olla üle kantud lepingu täitmiseks ja ilma õigusliku aluseta. Lubadus töid kiirendada ja selle eest tasu maksmine on vaadeldav teenuse osutamise lepinguna, mis ei pea olema sõlmitud kirjalikus vormis. Seega ei saa ka hageja selgituse tõele vastavuse korral öelda, et kohustust ei olnud olemas või et kohustust ei tekkinud. Kohustus võis küll hiljem ära langeda, näiteks tehingu tühistamisel, selle kohta aga väiteid ega tõendeid esitatud ei ole. Maakohtu hinnangul oleks alusetu rikastumise nõude esitamine kostja vastu põhjendatud, kui hageja ülekandeid kostja kontole ei oleks võimalik seostada LiArt Group OÜ-ga sõlmitud lepinguga ja hageja nõue osaühingu vastu oleks sel põhjusel jäänud rahuldamata. Antud juhul oleks lepingulise suhte puudumise järeldus aga vastuolus esitatud tõenditega. Nõue LiArt Group OÜ vastu 3070 euro tagastamiseks jäi TVK-s rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud esitanud osaühingule lepingust taganemise ega hinna alandamise avaldust ega kahju hüvitamise taotlust ega tõendanud tekkinud kahju suurust. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus poolte vahel oli kokkulepe kas tööde tegemiseks või kiirendamiseks, kuid kostja ja temaga sel ajal seotud äriühing oma kohustust ei täitnud, milles võib oma osa olla asjaolul, et hagejaga tööde teemal suhelnud kostja endise elukaaslase Artemy Galchiku võimalikkus kostja tulevase abikaasana ei realiseerunud. Lepingu mittenõuetekohane täitmine või täitmata jätmine annab kostjale aluse lepingust taganeda ja nõuda üleantut tagasi, nagu viitab TVK. Kui lubatud teenust ei osutata, on tegemist lepingurikkumisega, mitte sellega, et kohustus langes ära või tasumise kohustust ei tekkinud. Võlausaldaja võib lasta kohustuse täita kolmandale isikule (VÕS § 79). Kui aga kolmandale isikule on kohustus täidetud ekslikult, võib VÕS § 1029 alusel nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda üleandja ekslikult pidas võlausaldajaks. Antud juhul oleks see LiArt Group OÜ.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluses esitatud asjaolud on vastuolulised ning ei saa järeldada, et sõlmiti töövõtuleping. Tarbijavaidluse komisjonile esitatud hageja ja LiArt Group OÜ juhatuse liikme (kostja) väited on oluliselt vastuolus. Kui hageja väitis tarbijavaidluste komisjoni pole pöördumisel, et hageja hinnangul oli leping LiArt Group OÜ-ga, kostja aga eitas LiArt Group OÜ-l lepingulisi suhteid hagejaga (dtl 47). Lepingu sõlmimine LiArt Group OÜ poolt on tahteavalduse puudumise tõttu välistatud. Maakohus jättis sisuliselt hindamata tarbijavaidluste komisjonile esitatud kostja seletuse. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et LiArt Group OÜ juhatuse liikme (kostja) seletusel
tarbijavaidluste komisjonis ei teinud LiArt Group OÜ tahteavaldust lepingu sõlmimiseks ajal, millal hageja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks LiArt Group OÜ-ga. Asjaolust, et LiArt Group OÜ on teinud hinnapakkumise ja hageja tegi maksed hinnapakkumisest lähtudes kostja juhatuse liikme käsundil tema isiklikule kontole, ei teki lepingulisi suhteid LiArt Group OÜ-ga. Kostja esmalt eitas ka ise lepingulisi suhteid. Otsusest ei ole arusaadav, kuidas maakohus tuvastas, et poolte vahel oli kokkulepe tööde tegemiseks või kiirendamiseks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Tarbijavaidluste komisjoni otsusega on tuvastatud, et töövõtuleping hageja ja OÜ LiArt Grupp vahel sõlmiti ja hageja nõue tuleneb sellest lepingust. Hageja teatas 2. veebruari 2022 kirjas TVK-le, et töövõtulepingust tulenevad kohustused on täidetud. Sellega, et OÜ LiArt Grupp täitis TVK otsusest tulenevad kohustused hageja ees, kiitis OÜ LiArt Grupp töövõtulepingu sõlmimise heaks ja seetõttu töövõtuleping kehtib TsÜS § 129 lg 3 alusel. TVK selgitas hagejale, et tal võib olla alus kasutada kostja vastu lepingulisi õiguskaitsevahendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, jõudis seisukohale, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ja LiArt Group OÜ vahel oli lepinguline suhe ning hagis märgitud ülekanded tehti seoses LiArt Group OÜ-ga sõlmitud töövõtulepinguga. Kuna maakohus on otsust põhjendanud kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8 ning on hinnanud menetlusõigusele vastavalt tõendeid, võtab ringkonnakohus maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud TsMS § 652 lg 1 p-i 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks. Maakohus on istungil arutanud pooltega kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 108-109). Seega ei hinda ringkonnakohus TsMS § 652 lõike 5 alusel tõendeid uuesti, sest maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõigust ja tõendite uus hindamine ei ole vajalik. Siiski analüüsib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid.
8.Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Seejuures peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Hageja on maakohtu istungil väitnud, et raha kanti kostja kontole katusetööde kiirendamise eesmärgil (dtl 103). Sellega möönis hageja ise lepinguliste suhete olemasolu, kuivõrd ülekanded olid hageja seisukohta järgi seotud katusetööde tegemiseks sõlmitud lepingu täitmisega. Hageja kinnitas ka maakohtu istungil, et praeguses menetluses nõutav 3070 eurot on sama raha, mille üle arutleti tarbijavaidluste komisjonis (dtl 104). Tarbijavaidluste komisjonis nõudis hageja 3070 euro ehk sama summa tagastamist ning tarbijavaidluste komisjonis tuvastati, et LiArt Group OÜ palus kanda tasu töö eest kostja kontole (dtl 77). Eeltoodu kinnitab maakohtus tuvastatut, et hagis nõutakse sama summa tagastamist, mis kanti kostjale seoses töövõtulepingu täitmisega. Järelikult on ülekanded tehtud lepingulisel alusel ja välistatud on soorituskondiktsiooni (VÕS § 1028 lg 1) kohaldamine. Praegusel juhul ei ole tähendust sellel,
kas ülekanded olid tasu töövõtu eest, tasu materjalide või tööde kiirendamise eest – neil kõigil juhtudel on maksete aluseks leping. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta tahtis täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Lepingu alusel üleantuga seotud õigusvaidlust tuleb pidada lepingupoolega, lepingu rikkumisel on lepingupoolel õigus kasutada VÕS §-s 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid.
9.Ebaõige on hageja väide, et leping LiArt Group OÜ-ga jäi sõlmimata, kuna LiArt Group OÜ ei teinud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Ainuüksi LiArt Group OÜ korraldus kanda raha kolmandale isikule (kostja) viitab LiArt Group OÜ soovile sõlmida leping. Töövõtulepingu sõlmimist tõendab ka tarbijavaidluste komisjonis tuvastatu, et hinnapakkumine saadeti LiArt Group OÜ e-postilt ning asjaolu, et töödega alustati (dtl 78). Ainuüksi hageja nõudele vastuvaidlemine tarbijavaidluste komisjonis ei tähenda seda, et LiArt Group OÜ ei oleks andnud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kui üks lepingupool on esitanud hinnapakkumise, teine lepingupool on tasunud tasu ning töödega on alustatud, sõlmiti leping VÕS § 9 lg 1 järgi. Sellisel juhul on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
10.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Lepingus võib ette näha, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (VÕS § 80 lg 1). Seega ei ole lepinguliste suhete tuvastamisel tähtsust sellel, kellele tuli lepingu alusel raha kanda. Kui kahe isiku vahel sõlmitud lepingu alusel kanti raha kolmandale isikule, ei saa kolmandalt isikult nõuda raha tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel.
11.Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus (216 eurot, 1,5 töötundi tunnihinnaga 144 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.