Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-18621 summas 483.94 eurot ning viivis põhinõudelt (1 711.71 eurot) 19% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

2-21-18621 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Swedbank AS esitas 26.11.2021 Harju Maakohtule hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 3 379.43 eurot, millest põhiosa summas 2 581.41 eurot, intress summas 139.84 eurot ja viivis summas 658.18 eurot ning viivis põhinõudelt (2 581.41 eurot) 17% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 2 301.69 eurot, millest põhiosa summas 1 714.65 eurot, intress summas

2-21-18621 103.07 eurot ja viivis summas 483.97 eurot ning viivis põhinõudelt (1 714.65 eurot) 19% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 2 297.86 eurot, millest põhiosa summas 1 711.71 eurot, intress summas 102.21 eurot ja viivis summas 483.94 eurot ning viivis põhinõudelt (1 711.71 eurot) 19% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 3 646.53 eurot, millest põhiosa summas 2 679.74 eurot, intress summas 168.71 eurot ja viivis summas 798.08 eurot ning viivis põhinõudelt (2 679.74 eurot) 20% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku summas 1 519.19 eurot, millest põhiosa summas 1 272.44 eurot, intress summas 72.32 eurot, kindlustusvõlgnevus summas 22.95 eurot ja viivis summas 151.48 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt 1 272.44 eurot alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt 14.02.2017 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 5 000 eurot intressimääraga 17% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.03.2022. 13.09.2017 sõlmiti lepingu lisa, millega lepiti kokku kehtestada leping uues sõnastuses. Lisa kohaselt oli kasutuses olev laenusumma 4 705.37 eurot, intress 17% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 11.03.2022. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 17% aastas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 15.05.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 02.06.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. 21.04.2017 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3 000 eurot intressimääraga 19% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.05.2022. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus

2-21-18621 ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 19% aastas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 15.05.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 02.06.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. 04.05.2017 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3 000,00 eurot intressimääraga 19% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.05.2022. 13.09.2017 sõlmiti lepingu lisa, millega lepiti kokku kehtestada leping uues sõnastuses. Lisa kohaselt oli kasutuses olev laenusumma 2 874.14 eurot, intress 19% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 10.05.2022. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 19% aastas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 15.05.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 02.06.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

2-21-18621 10.04.2019 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3 000 eurot intressimääraga 20% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 11.03.2024. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 20% aastas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 15.05.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 02.06.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Hageja ja kostja vahel on täiendavalt sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 278.23 eurot intressimääraga 18% aastas. Lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.4 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (lepingu tingimuste p 6.6). Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 11. kuupäeval (lepingu tingimused p 6.8) ning kostjal lasus kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol (lepingu tingimused p 6.9). Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.15). Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Krediitkaardikindlustuse poliisi nr xxxx punkti 1 kohaselt debiteeris hageja maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontot kindlustusmakse ulatuses. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu poliisil märgitud arvelduskontol. Lepingu tingimuste punkti 12.4 kohaselt on hagejal õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda (panga üldtingimuste punkti 9). Üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste punkt 9.2.9 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad (nt klient on jäänud korduvalt viivisvõlgnevusse). Kuna kostja ei täitnud kohaselt sõlmitud

2-21-18621 lepingutest tulenevaid kohustusi, saatis hageja 15.05.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 02.06.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. 03.05.2022 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Viidatud kohtumäärus on kostjale 28.07.2022 23:59 kättetoimetatud postkasti jätmisega TsMS § 326 lg 1 alusel. Kohus on menetlusdokumendid edastanud eelnevalt tähtsaadetisena 03.05.2022, 01.06.2022 aadressile xxxx, kus need on tagastatud. Kokku on 5 väljastusteadet. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 3 379.43 eurot, millest põhiosa summas 2 581.41 eurot, intress summas 139.84 eurot ja viivis summas 658.18 eurot ning viivis põhinõudelt (2 581.41 eurot) 17% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 2 301.69 eurot, millest põhiosa summas 1 714.65 eurot, intress summas 103.07 eurot ja viivis summas 483.97 eurot ning viivis põhinõudelt (1 714.65 eurot) 19% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 2 297.86 eurot, millest põhiosa summas 1 711.71 eurot, intress summas 102.21 eurot ja viivis summas 483.94 eurot ning viivis põhinõudelt (1 711.71 eurot) 19% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 3 646.53 eurot, millest põhiosa summas 2 679.74 eurot, intress summas 168.71 eurot ja viivis summas 798.08 eurot ning viivis põhinõudelt (2 679.74 eurot) 20% aastas alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku summas 1 519.19 eurot, millest põhiosa summas 1 272.44 eurot, intress summas 72.32 eurot, kindlustusvõlgnevus summas 22.95 eurot ja viivis summas 151.48 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt 1 272.44 eurot alates 26.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 650 eurot.

2-21-18621 Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja ei ole palunud kohtul välja mõista lepingulise esindaja kulu. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.