2-22-1439/19 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 23.03.2022 määrusega kuulutati välja R.S. pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Oliver Ennoki. 18.08.2022 esitatud taotluses palub haldur lõpetada R.S. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada pankrotihalduri tasu summas kokku 1 962.00 eurot (s.o toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras), millele lisandub käibemaks 392.40 eurot; mõista pankrotivarast välja halduri tasu katteks 697.00 eurot ning ülejäänud osas jätta tasu võlgniku kanda; määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. R.S. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. R.S. pankrotimenetluses on tunnustatud kolm II järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõuet kogusummas 25 387.33 eurot. I ja III järgu nõuded puuduvad. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses puudus. Võlgniku tuludeks on olnud töötasu xxx AS-ilt ning eelpension. Vastavalt kehtivatele õigusnormidele tehtud kinnipidamiste tulemusena ning kohtutäituritelt saadud tagastuste tulemusena on pankrotivara suuruseks 992.49 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Viru Maakohtu 23.03.2022 määrusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasu summas 900.00 eurot, millele lisandub käibemaks 180.00 eurot, s.o kokku 1 080.00 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 654.00 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, s.o kokku 784.80 eurot, hüvitisena välja riigi vahenditest. Ülejäänud osas, summas 295.20 eurot, on ajutise pankrotihalduri tasu välja makstud pankrotivara arvelt. Haldur on esitanud taotluse pankrotihalduri lõpliku tasu määramiseks summas 1 962.00 eurot, millele lisandub käibemaks 392.40 eurot, s.o kokku 2 354.40 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid jaotise alusel ei tehta, kuna pankrotivara väljamakseteks puudub. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused on eelnevalt kajastatud. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2015 aasta keskpaigas, kui tema suhtes oli Viru Maakohtu 12.06.2015 määrusega välja kuulutatud esmakordselt eraisiku pankrot. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 07.04.2022 vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri

taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on kohtule teatanud, et taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras (praegu kehtiv summas 654.00 eurot), s.o kokku summas 1 962.00 eurot (3 x 654.00), millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teatanud kohtule, et soovib taotleda tasu toimingutasuna. Võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 2 354.40 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg 113. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on halduri tasuks reserveeritud 697.00 eurot, tuleb nimetatud summas halduri tasu pankrotivarast välja mõista. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud, s.o kokku 1 657.40 eurot, tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras rohkem vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 654.00 eurot (lisandub käibemaks) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 18.08.2022 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Eelnevast tulenevalt ning arvestades TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 654.00 eurot (lisandub käibemaks 130.80), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 784.80 eurot, lisaks mõistab kohus 697.00 eurot halduri tasu katteks pankrotivarast välja, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama veel 872.60 eurot (sh käibemaks). Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Kirjaliku nõusoleku R.S. usaldusisiku kohustuste täitmiseks on andnud Monica MeristoDmitrijev (isikukood xxxx). Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab Monica Meristo-Dmitrijevi täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna