Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik omab Xxxx AS-is arvelduskontot xxxx, mille saldo seisuga 14.02.2022 on 38.96 eurot, kontol on broneering 35.84 eurot kaardi kuutasudest ning arvelduskontot xxxx, mille saldo seisuga 14.02.2022 on 0.00 eurot. Allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt. Transpordiameti 07.02.2022 vastusest selgub, et võlgniku nimel on või on viimase viie aasta jooksul olnud registreeritud järgmised sõidukid: 1) Xxxx, esmaregistreerimine 1988, registri number xxxx. 01.10.2014 on antud sõiduki kohta tehtud registrikande peatamine; 2) Xxxx, esmaregistreerimine 1996, registri number xxxx. 01.10.2014 on antud sõiduki kohta tehtud registrikande peatamine. Maanteeamet peatab sõiduki või selle haagise liiklusregistrikande, kui sõidukil või veovahendil möödub viimase tehnoülevaatuse ja kindlustuspoliisi kehtivusest kaks aastat. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt eelpool mainitud sõidukeid enam ei eksisteeri. AS-i Pensionikeskus 08.02.2022 vastusest selgub, et võlgnik ei ole liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 07.02.2022 andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub seega võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt seisuga 11.02.2022 võlgnikul maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 07.02.2022 vastuse kohaselt võlgniku suhtes on hetkel menetluses 5 täitemenetlust kogusummas 30 499.72 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi summas vähemalt 30 499.72 eurot. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik töötab Xxxx, tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 760.00 – 1 100.00 eurot, alates jaanuarist 2022 eelpension 356.11 eurot kuus. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed täpse aja ja põhjuste kohta, mil on välja kujunenud võlgniku maksejõuetus. Kindlasti oli võlgnik maksejõuetu juba 2015 keskpaigas, kui tema suhtes oli Viru Maakohtu 12.06.2015 määrusega välja kuulutatud pankrot. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur teatas, et võlgniku suhtes on läbi viidud 12.06.2015 - 25.08.2016 pankrotimenetlus. Ajavahemikus 26.08.2016 - 06.06.2019 viidi võlgniku suhtes läbi ka kohustustest vabastamise menetlus, mis lõpetati PankrS § 175 lg 5 alusel ning võlgnik jäeti kohustustest vabastamata. Võlgnik ei olnud 2017 aastal täitnud nõuetekohaselt aruande esitamise kohustust ning esitas aruande üksnes kohtu nõudmisel hilinenult. 2018 ja 2019 aastal jättis võlgnik kohtule aruanded esitamata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleks võlgadest vabastamise menetluse korral võlgnikule usaldusisik määrata kas võlausaldajate või võlgniku lähikondsete seast. Võlgnik ise ei sobi usaldusisikuks, kuna on alust arvata, et võlgnik ei mõista täielikult kohustustest vabastamise menetluse olemust ning seeläbi võiks menetlus ebaõnnestuda ja kogu pankrotimenetlus ei täidaks oma eesmärki. Eeltoodut arvamust kinnitab võlgniku varasem tegevusetus kohtule aruannete esitamisel. 22.03.2022 kohtuistungil selgitas kohus võlgnikule menetluse käiku ja tema kohustusi. Võlgnik teatas, et ta on kõik aru saanud ning juhul, kui kohus algatab tema kohustustest vabastamise menetluse, on nõusoleku usaldusisikuks määramiseks andnud tema esindaja. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 10 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 654.00 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784.80 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 654.00 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784.80 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 295.20 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.