Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29. august 2022.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-21-114413 OÜ W-Glass hagi M. N. vastu võlgnevuse 2803,20 euro, viivise 1086,24 euro ja täiendava viivise saamiseks 6447,36 eurot
nende Hageja: OÜ W-Glass (registrikood 10823375, asukoht Tööstuse tn 47, 10416 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Narva mnt 7b, 10117 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: M. N. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. N.’elt OÜ W-Glass kasuks 1803,20 eurot ja viivis 61,26 eurot.
3.Välja mõista M. N.’elt OÜ W-Glass kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30.06.2021 kuni põhinõude summas 1803,20 eurot täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada 1803,20 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja M. N.’e kanda.
5.Välja mõista M. N.’elt OÜ W-Glass kasuks menetluskulu kokku summas 2430 eurot.
Välja mõista M. N.’elt OÜ W-Glass kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2430 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ W-Glass esitas Harju Maakohtule hagi M. N.e vastu võlgnevuse 2803,20 euro, viivise 1086,24 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt saatis kostja hagejale 06.01.2021 tellimuse, milles kostja palus saada tellimust A.R.M. Design OÜ-le. Hageja vastas kostjale 06.01.2021, et kooskõlastas tellimuse, millele kostja omakorda vastas ja teatas, et tellitud klaase on vaja veebruari esimesel nädalal. Antud e-kirjavahetuses määratles kostja üheselt ennast A.R.M. Design OÜ esindajana.
1.2.Hageja esitas A.R.M. Design OÜ-le lepingu-tellimuse kinnituse, mille kohaselt A.R.M. Design OÜ kohustus tasuma 2803,20 eurot, mille maksetähtaeg oli 25.01.2021. Hageja valmistas tellimusel märgitud kaubad. A.R.M. Design OÜ jättis kokkulepitud raha tasumata ja teatas hagejale, et kostjal puudus esindusõigus vaidlusaluse tellimuse esitamiseks.
1.3.Kostja on tegutsenud müügilepingu sõlmimisel hagejaga A.R.M. Design OÜ nimel pahauskselt s.t. teadmisega, et tal esindusõigus puudub. Kostja pidi olema teadlik sellest, et kostja ei ole vaidlusalust tellimust arutanud A.R.M. Design OÜ juhatuse liikmega.
1.4.Hagejal ei ole võimalik kaupu töödelda ümber või kasutada mõne teise projekti juures, sest kostja esitas need eritellimusena. Hageja peab klaasi utiliseerimisel kandma täiendavaid kulusid. Hageja on seisukohal, et eelnevast tulenevalt on tema kahjuks on 2803,20 eurot vastavalt kostja poolt esitatud tellimuse maksumusele.
1.5.Hageja hinnangul on alternatiivselt võimalik, et kostja vastutab hageja ees deliktivastutuse sätete alusel.
1.6.Hageja nõuab viivist vastavalt hinnapakkumises märgitule, mille kohaselt on viivisemäär 0,25% päevas. Kostja on selle tingimusega nõustunud, kostja ei ole palunud muuta viivist ning kuna tehingud on tehtud majandus- ja kutsetegevuses, siis sellises määras viivis on õigustatud. Hageja nõuab viivist perioodi 26.01.2021 kuni 29.06.2021 esitamise seisuga 29.06.2021 summas 1086,24 eurot. Hageja palub enda kasuks viivise väljamõistmist kostjalt 0,25% päevas põhinõudelt summas 2803,20 eurot alates 30.06.2021 kuni 2803,20 suuruse põhinõude täieliku tasumiseni.
1.7.Hageja märgib, et kostja kirjutas seoses vaidlusaluse tehinguga e-posti aadressilt xxxx, mitte kostja poolt nimetatud e-posti aadressidelt. Sellega on kostja lükanud ümber oma väite, mille kohaselt ta esitas tellimuse A.R.M. Design OÜ nimel.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 450 eurot ja esindajakulu summas 1980 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Hagi esitamisega püütakse pahatahtlikult sisse nõuda klaasitellimust, mis oli tehtud lähuvalt A.R.M Design OÜ ärilistest huvidest. Kostja on tegelenud A.R.M Design OÜ-s alates selle asutamisest projektijuhtimisega ning kaupade tellimisega. A.R.M Design OÜ andis kostjale kasutada telefoni numbri xxxx ning 3 e-maili millega juhtida projekte ([email protected], xxxx, [email protected]). Tegemist on hageja ja A.R.M Design OÜ pahatahtliku käitumisega kohustada eraisikut tasuma antud toodete eest, mida kostja ei ole näinud ega füüsiliselt kätte saanud, sest tegemist on A.R.M Design OÜ-le suunatud toodete ja arvega.
3.2.Tegemist oli ettevõtte esindamisega ja suusõnaline õigus juhtida antud projekte. Vastavalt sellele kostja ka tegutses.
3.3.Hageja nõue ning viivised on pahatahtlikult suured ning suunatud valele isikule.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Pooltel on vaidlus järgmiste asjaolude üle:
6.1.Kas kostja tegutses esindusõiguseta või oli tal tehingust või seadusest tulenev alus hagejaga müügilepingu sõlmimiseks A.R.M. Design OÜ nimel.
6.2.Kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju 2803,20 eurot kas esindusõiguseta tegutsemise tõttu või tulenevalt deliktivastusest.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg 2 kohaselt käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
8.Hageja tugineb kostja vastu esitatud nõudel eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 130 lg-le 2 ning alternatiivselt deliktivastutusele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel.
8.1.VÕS § § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
8.2.Kohus leiab, et antud asjaoludel tuleb kontrollida eelkõige kostja vastutuse aluseid TsÜS § 130 alusel, mis on erinormiks deliktiõigusliku vastutuse (VÕS § 1043 jj) suhtes (vt Riigikohtu otsus nr 2-19-16650, p 14).
8.3.TsÜS § 130 lg 1 kohaselt teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju.
8.4.Riigikohus on 22.06.2021 kohtuotsuses nr 2-19-16650 punktis 11.2. selgitanud, et TsÜS § 130 lg 1 ja § 130 lg 2 alusel esitatava nõude eelduseid: - kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; - kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus; - esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks TsÜS § 129 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühised; - kostja ei teadnud ega pidanudki teadma oma esindusõiguse puudumisest (TsÜS §
130 lg 1 alus) või kostja teadis või pidi teadma, et tal ei ole teise isiku (esindatava) nimel tegutsemiseks esindusõigust (TsÜS § 130 lg 2 alus); - hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu vastavalt TsÜS § 130 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kahju.
8.5.Kohus on vastavaid eelduseid hagejale 14.04.2022 toimunud kohtuistungil selgitanud (dtlk 89-92).
9.Vaidlust ei ole, et kostja on 06.01.2021 pöördunud hageja poole tellimusega, milles kostja palus A.R.M. Design OÜ-le teha hinnapakkumise klaaside valmistamiseks (dtlk 32).
9.1.Hageja on vastava päringu osas teinud 06.01.2021 hinnapakkumise, millise kohaselt on hinnaks 1836 eurot pluss käibemaks. Samuti on hageja teatanud, et sellele hinnale lisandub teie kokkuleppe järgne protsent / summa (dtlk 31).
9.2.Kostja on 06.01.2021 teatanud, et paneme siis 1000 eurot peale, 500 mõlemale pakkumisele (dtlk 31).
9.3.Hageja on koostanud 06.01.2021 leping-tellimuse kinnitus nr W140218 summas 2803,20 eurot A.R.M. Design OÜ nimele (dtlk 33). Nimetatud arve on kuni käesoleva ajani tasumata.
9.4.Seega, kui kostjal oleks olnud volitus A.R.M. Design OÜ nimel tegutsemiseks, oleks pooled sõlminud lepingu kostjapoolse 06.01.2021 kl 10:46 nõustumusega hageja hinnapakkumisele (dtlk 31) vastavalt VÕS § 20 lg 1.
9.5.Kohus märgib, et poolte esitatud asjaoludest tulenevalt sisaldus siin tegelikult kaks eraldi lepingut. Kõigepealt klaasi ostmise müügileping ning teiseks kokkulepe Detailplus OÜ võlgnevuse hageja ees tasumise kohta A.R.M. Design OÜ poolt summas 1000 eurot. Kostja vastutuse analüüsimisel tuleb neid käsitleda eraldi.
10.TsÜS § 117 lg 1 kohaselt esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ja lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
10.1.Kostja on avaldanud, et on hagejaga suheldes tegutsenud A.R.M Design OÜ nimel. A.R.M Design OÜ on andnud kostjale kasutada telefoni numbri xxxx ning 3 e-maili millega juhtida projekte ([email protected], xxxx, [email protected]) (dtlk 55).
10.2.Kohus on 14.04.2022 kohtuistungil selgitanud kostjale, et kui kostja leiab, et tal olid volitused kauba ja klaasi tellimiseks olemas, siis sellise asjaolu tõendamise kohustus on kostjal (dtlk 90, 00:08:24). Kostja tõendeid selles osas kohtule esitanud ei ole.
10.3.Käesoleval juhul on kostja kirjutanud seoses vaidlusaluse tehinguga e-posti aadressilt xxxx (dtlk 31, 32), mitte kostja poolt eelnevalt nimetatud e-posti aadressidelt ega saatnud koopiad tellimuse e-kirjast A.R.M. Design OÜ tellimuste eposti aadressile [email protected], nagu ta on teinud kohtule kostja poolt esitatud kolme e-kirja puhul (dtlk 45-47). Kohtu hinnangul on sellega tõendatud hageja väide hagiavalduse p-s 2.2 (dtlk 27), et kostja oli teadlik sellest, et tal puudub alus ja õigus A.R.M. Design OÜ nimel hagejalt kaupade tellimiseks läbirääkimisi pidada, tellimused esitada ning müügileping sõlmida. Sellest, et kostja ei saatnud e-kirja koopiana A.R.M. Design OÜ tellimuste e-posti aadressile, nähtub, et ta varjas tellimust A.R.M. Design OÜ eest, mis omakorda viitab oma volituste puudumisest teadlik olemisele. Seega vastutab kostja TsÜS § 130 lg 2 alusel.
10.4.Lisaks on A.R.M. Design OÜ juhatuse liige R. S. hagejale edastanud 30.06.2021 ekirja seoses leping-tellimuse kinnitusega nr W140218, millise kohaselt: „M. N.il ei olnud õigust teha sellisel kujul leppeid ja ning sellist tellimust. See tellimus ja sellega tehtud lepe on tehtud ilma minu teadmata (detaili maili alt) ja nõusolekuta! Selle tellimusega prooviti klaarida Detailplus OÜ võlga W-Glassi ees. Klaasi ruutmeetri hind on pandud kahekordseks, et saaks A.R.M. Design OÜ sse mittepuutuvat võlga osaliselt vähendada!“ (dtlk 74).
10.5.Arvestades eelnevaga tuleb asuda seisukohale, et kohtule esitatud e-kirjad (dtlk 454
47) ei tõenda kostjale A.R.M Design OÜ poolt antud volitust tellimuse esitamisel. Samuti ei ole kostja kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, et A.R.M Design OÜ nimel tegutsemiseks oli tal talumisvolitus vastavalt TsÜS § 118 lg 2. Kostja esitatud kolmest e-kirjast (dtlk 45-47) ükski ei ole saadetud hagejale, seega ei saanud hageja nendest teha mingeid järeldusi kostjal volituste olemasolu kohta. A.R.M Design OÜ ei ole kostja tegevust heaks kiitnud (dtlk 74), mistõttu on leping TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühine. Kostja ei ole ka väitnud, et sõlmis vaidlusaluse müügilepingu enda nimel. Seega asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel puudub leping ning lepingust tulenev nõue hagejal A.R.M Design OÜ või kostja vastu puudub.
11.Hageja on selgitanud, et lepingu täitmise tõttu tekkinud kahju on tellimuse maksumus 2803,20 eurot. Kui tehing oleks läbi viidud, oleks saanud A.R.M Design OÜ-le klaase müüa 1803,20 euro eest (dtlk 91). Kasu saamata jäämine ongi hageja hinnangul tekkinud kahju (dtlk 91). Juhul, kui esindusõigus oleks olemas olnud, oleks saanud küsida ka 1000 euro tasumist A.R.M Design OÜ-lt. Hageja kinnitab, et ei ole seda raha saanud mingil viisil ka Detail Plus OÜ-lt. Kostja vastutab isiklikult, kuna väitis, et kahju hüvitab A.R.M Design OÜ ja palus selle lisada tellimusele, mille tegemiseks tal tegelikult volitus puudus (dtlk 91).
11.1.Kohus eelnevalt leidis otsuse p-s 10.3, et kostja vastutab hageja ees TsÜS § 130 lgs 2 nimetatud kahju hüvitamiseks, kuna kostja pidi teadma, et tal puuduvad A.R.M Design OÜ nimel kohutuste võtmiseks volitused.
11.2.Hageja poolt kohtule esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest tuleneb, et kostja on 06.01.2021 e-kirjas palunud: „Paneme siis 1000 eur peale 500 mõlemale pakkumisele“ (dtlk 31). Hageja on oma 18.08.2021 seisukohas selgitanud, et hagejale teadaolevalt oli sõlmitud kostja ja A.R.M. Design OÜ vahel kokkulepe, mille kohaselt A.R.M. Design OÜ-le esitatud arvele lisandub täiendav summa/protsent, et tasuda Detailplus OÜ võlgnevust hageja ees (dtlk 67). Eelnevast tulenevalt on tõendatud hageja hinnangul see, et kostja soovis ilma A.R.M. Design OÜ teadmata korraldada Detailplus OÜ võlgnevuse tasumist selliselt, et hageja esitab A.R.M. Design OÜ-le kauba maksumusest 1803,20 eurot (lisaks käibemaks) 1000 euro võrra suurema arve, millega oleks kustutatud äriühingu Detailplus OÜ võlga hageja ees (dtlk 67). Kostja sellele arvestusele 12.05.2022 toimunud kohtuistungil vastu ei vaielnud, vaid nentis, et tal olid A.R.M Design OÜ-ga kokkulepped ja sellest ei peetud kinni (dtlk 91, 00:27:25). Mis sisuga need kokkulepped olid ega tõendeid selliste kokkulepete kohta kostja kohtule esitanud ei ole.
11.3.Nagu kohus eelnevalt otsuse p-s 9.5 leidis, siis sõlmis kostja A.R.M. Design OÜ nimel kaks (volituste puudumise tõttu tühist) tehingut – klaasi ostmiseks müügilepingu 1803,20 eurot ning kokkulepe Detailplus OÜ võlgnevuse hageja ees tasumise kohta A.R.M. Design OÜ poolt summas 1000 eurot.
11.4.Kohus leiab, et TsÜS § 130 lg 2 alusel vastutab kostja hageja ees tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (nn täitmishuvile vastava kahju) hüvitamise eest, kuna kostja vähemalt teadis või pidi teadma, et tal puudub volitus A.R.M. Design OÜ esindamiseks kummagi tehingu puhul.
11.5.Hagi on põhjendatud kauba maksumuse summa osas, s.o hinnapakkumises märgitud 1803,20 euro osas ning kuulub vastavalt rahuldamisele. Ka kostja ise on 14.04.2022 toimunud kohtuistungil avaldanud, et see nõutav summa võib reaalne olla, kuna seda ette ei tea (dtlk 91, 00:19:47). Hageja on avaldanud, et selliseid klaase ei olekski toodetud, kui kostja sellist tellimust esitanud poleks (dtlk 91, 00:17:59) ning tellitud kaup on tal senini alles. Hageja saab nõuda kostjalt kahju, mis tal tekkis tühise tehingu täitmata jätmise tõttu ehk tellitud kauba müümata jätmise tõttu.
11.6.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 1000 eurot, s.o summa mis lisati kauba maksumusele. TsÜS § 130 lg 3 sätestab, et esindusõiguseta isik ei vastuta vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tehingu teine pool esindusõiguse puudumisest teadis või pidi
teadma. Viidatud 1000 euro näol on tegemist käesolevas asjas käsitlemata Detailplus OÜ vana võlaga hageja ees, mille tasumiseks kohustuste võtmiseks A.R.M. Design OÜ-le polnud kostjal volitust. Samas leiab kohus, et hageja pidi aru saama või pidi teadma, et kostjal puudub volitus võtta A.R.M. Design OÜ nimel kohustus Detailplus OÜ võla tasumiseks. Kohus leiab, et klaaside tellimine kuulub ettevõtete tavapärase müügitöö ja tellimuste esitamise alla, kus esindajate volitusi eraldi kontrollima ei pea. Samas ei ole äriühingu nimel kohustuse võtmine teise äriühingu võla tasumiseks tehinguks, kus võib kohustust võtva äriühingu juhatuse liikmeks mitteoleva isiku volitusi eeldada. Minimaalselt oleks hagejal pidanud sellise kokkuleppe sõlmimisel tekkima tõsine kahtlus, kas A.R.M. Design OÜ juhatuse liikmeks mitteolev ega volikirja mitteomav isik on õigustatud võtma äriühingu nimel kohustuse Detailplus OÜ võla tasumiseks. Seega pidi hageja teadma, et kostjal puuduvad sellise tehingu tegemiseks volitused, mistõttu kostja 1000 euro ulatuses isiklikult ei vastuta. Selles osas jääb hagiavaldus rahuldamata.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 26.01.2021 kuni 29.06.2021 eest kogusummas 1086,24 eurot ning viivise 0,25% päevas põhinõudelt summas 2803,20 eurot alates 30.06.2021 kuni 2803,20 suuruse põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu.
12.1.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.2.Hageja tugineb viivise 0,25% päevas nõudmisel hageja poolt väljastatud 06.01.2021 leping-tellimuse kinnitus nr W140218 summas 2803,20 eurot (dtlk 33-34) kajastatud üldtingimuste p-le 9.
12.3.Kohus eelnevalt otsuse p-s 9.4 tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu kostjapoolse 06.01.2021 kl 10:46 nõustumusega hageja hinnapakkumisele (dtlk 31) vastavalt VÕS § 20 lg 1. 06.01.2021 leping-tellimuse kinnitust nr W140218 (dtlk 33-34) pooled eraldi ei aktsepteerinud ega kinnitanud. Seega ei olnud hageja viidatud viivise määr 0,25% päevas lepingu osaks, kui leping sõlmiti (ja see ei oleks tühine). Seega ei saa hageja nõuda kostjalt viivist määras, mis ei olnud lepingu osaks.
12.4.Samuti leiab kohus, et TsÜS § 130 lg 2 võimaldab nõuda kostjalt seda kahju, mida hageja oleks vältinud, kui lepingut oleks täidetud ehk raha oleks õigeaegselt makstud. Seega, kui lepingut oleks täidetud, ei kuuluks kohaldamisele tühises lepingus sätestatud viivise määr, vaid lepingu puudumisel seaduses (VÕS § 113 lg1 teises lauses) ettenähtud viivise määr.
12.5.Seega peab kohus põhjendatuks hageja viivise nõuet kogusummas 61,26 eurot (periood 26.01.2021 kuni 29.06.2021 ehk 155 päeva eest summalt 1803,20 eurot määraga 8% aastas ehk 1803,2€ x 8% : 365 x 155 = 61,26€).
12.6.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise 0,25% päevas väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. See nõue kuulub rahuldamisele osaliselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud viivise määra ulatuses.
13.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1803,20 eurot, viivis 61,26 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud viivise määra ulatuses alates 30.06.2021 kuni põhinõude summas 1803,20 eurot täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada 1803,20 eurot.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6447,36 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 163 lg 2 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.1.TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
16.2.Käesoleval juhul on hageja pöördunud 20.04.2022 omapoolse kompromissettepanekuga kostja poole ning teinud ettepaneku, et hageja on nõus sõlmima kompromissi selliselt, et kostja tasub 1800 eurot ja pärast tasumist on kostja kohustatud ühe nädala jooksul viima klaasid laost minema (dtlk 110). Kostja nimetatud ettepanekule reageerinud ei ole.
16.3.Arvestades asjaoluga, et kohus on rahuldanud hagi põhinõude summa 1803,20 euro ulatuses, s.o samas suurusjärgus, millises hageja on teinud kostjale kompromissettepaneku, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 450 eurot ja esindajakulu summas 1980 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
18.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 450 eurot.
19.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks ei ületa advokaadist esindaja tavapärast tunnihinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
20.Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 13,2 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kokku 13,2 tundi vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu, antud vaidluse keerukust ning asjaolu, et antud tsiviilasjas on toimunud kohtuistung.
21.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 2430 eurot, s.o riigilõiv summas 450 eurot ja esindajakulu summas 1980 eurot.
22.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.