Tsiviilasi nr. 2-22-106257
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
24.08.2022, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-106257
Osaühing EUROPARK ESTONIA maksekäsu kiirmenetluse avaldus S K vastu 70 euro nõudes Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, Menetlusosalised ja nende asukoht Estonia pst 9, Tallinn), lepinguline esindaja jurist Elari esindajad Arjakas (e-post: [email protected]) Kostja: S K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Menetluse liik/ Kohtuistungi Kirjalik menetlus Kohtuasi
toimumise aeg Tsiviilasja hind
70 eurot
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt S K 70 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Välja mõista kostjalt S K menetluskulu 456 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Välja mõista kostjalt S K viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 05.05.2022 hagi S K vastu 70 euro nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja S K sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 14.08.2018. Kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx oli 29.04.2019 pargitud Tartu mnt 1 parkimisalale ja 23.08.2021 Töökoja 1⁄4 parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas kostjale kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale lepptrahvinõudeid nr xxx (maksetähtaeg 13.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot) ja nr xxx (maksetähtaeg 06.09.2021, võlgnevuse summa 30 eurot) tasunud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 70 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja esitas 07.06.2022 vastuväited hagiavaldusele. Kostja märgib, et ei ole ühtegi teadet ega nõuet saanud. Kostja ei nõustu, et sõiduk pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale ja parkimistingimusi rikkudes. Tegemist ei olnud parkimisega, vaid peatunud sõidukiga veose laadimiseks. Kostja leiab, et oletavalt läks autot juhtinud isik tutvuma parkimise/peatumise tingimustega või lähedal asuvasse ruumi dokumentide järgi. Parkimistingimused ei olnud selgelt avaldatud. Kostja andmetel on enamus Eesti kohtades ja ka mobiilset parkimist kasutades esimesed 15 minutit tasuta. 29.04.2019 oli auto pargitud LHV klientidele mõeldud kohale. Fotodelt ei nähtu, et kojamehe vahele jäetud teade oleks just autole xxx jäetud. Parkimistingimuste lugemine ei ole liikuva auto juhil teostatav. Arvestades väga väikest kirja parklasse sisenemisel siis ei ole võimalik, et iga sissesõidupeal peaks peatuma ja tutvuma just konkreetses kohas kehtivate reeglitega. Selline tegevus takistaks juba üldist liiklust. Kostja ja hageja vahel on vaidlus selle üle, kas tegemist oli parkimisalaga, kostja leiab, et parkimiskohad peavad olema joonega eraldatud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sõiduk numbrimärgiga xxx kuulus kostjale ajal, mil parkimistingimusi rikuti, s.o 29.04.2019 ja 23.08.2021. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).
Hageja on esitanud transpordiameti päringu, millest nähtuvalt oli parkimislepingute sõlmimise ajal sõiduki omanikuks kostja (dtl 69). Kohus on seisukohal, et hageja on seega tõendanud, et vaidlusalustel kuupäevadel, s.o 29.04.2019 ja 23.08.2021, oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sõidukit pargiti hageja poolt opereeritavale alale parkimistingimusi rikkudes või mitte. Kostja leiab, et tegemist ei olnud parkimisega, auto oli peatunud veose laadimiseks või oli juht lahkunud autost, et tutvuda parkimistingimustega või lähedal asuvasse ruumi dokumentidele järgi. LS § 2 p-i 52 tähenduses on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Kohus on seisukohal, et kostja väide kauba laadimise kohta on paljasõnaline. Hageja poolt esitatud fotodelt ei nähtu tegevust, millest saaks järeldada, et parkimise asemel toimub kauba laadimine või, et sõiduki juht oleks läinud parkimistingimustega tutvuma. Fotodelt nähtuvalt on kostja sõiduk vaidlusalustel kuupäevadel, s.o 29.04.2019 ja 23.08.2021 pargitud hageja poolt opereeritavale parkimisalale (dtl 49 – 59). Hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 60-68) on näha, et Töökoja 1⁄4 ja Tartu mnt 1 parkimisalade puhul on tegemist tasuliste parkimise aladega (tsoon EP100 ja tsoon EP81). Hageja on eeltooduga tõendanud, et tegemist on tasuliste parkimisaladega. Kostja väide, et juht ei saanud sõidukiga liikudes tutvuda parkimistahvlil olevate parkimistingimustega, kuivõrd see ei olnud võimalik ning peatumine oleks takistanud üldist liiklust, on alusetu. Parkimisala sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on EUROPARGIGA ning, et parkimine on tasuline, sh parkimistasu suurus (dtl 61-68), mis on selgelt loetav ka autoga parkimisalale sisenedes. Kostjal oli võimalus täpsemate parkimistingimustega tutvuda enne või pärast parkimisalale autoga sisenemist. Kostja väide, et parkimisel ei olnud tegemist parkimiskohtadega, kuna need ei olnud konkreetselt joontega eraldatud, on alusetu. Parkimistingimustest ega seadusest ei tulene, et eraparklas peaksid parkimiskohad olema joontega eraldatud. Kohus on seisukohal, et kostja väide, et kostja teada on enamus Eesti kohtades on parkimine esimesed 15 minutit tasuta, on alusetu. Seadusest ega parkimistingimustest ei tulene, et tasulises parklas peaks olema võimalus 15 minutit tasuta parkida. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused, viisid ja juhend olid märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil (dtl 61-68). Hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid vaidlusalusel ajal. Parkimistingimustest nähtuvalt loetakse OÜ EUROPARK ESTONIA ja sõiduki kasutaja vahel leping sõlmituks parkimislepingus märgitud tingimustel. Sõiduki parkimisega loeb parkimise korraldaja sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Sõiduki kasutaja on kohustatud tasuma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või – luba. Parkimistahvlil olevate parkimistingimuste p-4 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja pärast sõiduki parkimist parklasse asetama kohe parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a. kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. P-i 5 kohaselt parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Kostja väitel oli 29.04.2019 kostja auto pargitud LHV klientidele mõeldud kohale. 29.04.2019 tehtud fotodelt nähtuvalt on parkimistrahvi tegemise ajal, ca kell 18:15, parkimiskella näit 6.45. Kohus nõustub hageja märgituga, et seega oli kas parkimisaeg ületatud pea 12 tundi või hilisema kellaaja märkimisega rikutud parkimistingimusi. Üksnes sellest, et kostja ees olevale hoonele on märgitud LHV, ei saa järeldada, et tegemist oli LHV klientidele mõeldud parkimiskohaga piiramatu tasuta parkimisajaga. Kostja väitel ei ole fotodelt näha, et parkimistrahvid on just sõidukile registreerimisnumbriga 529 BHZ jäetud. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav, et fotodel on tegemist ühe ja sama sõidukiga, isegi kui sõiduki numbrimärki pole fotol näha – sõiduki paiknemine, värv, kuju, lõhnakuusk, kõrvalolev sõiduk. Riigikohus on 06.12.2017 lahendi nr 2-15-3430 p-s 18 märkinud, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta ühtegi teadet võlgnevusest saanud. Kohus on seisukohal, et kostjale on leppetrahvidest teatatud trahvide panekuga sõiduki kojamehe vahele ning seda on tehtud rikkumise avastamise ajal (dtl 37, 44, 50, 57). Selliselt leppetrahvi edastamine on mõistlik viis (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-17-117146, p 12). Seega on leppetrahvist teatatud õigeaegselt ning kostjale on leppetrahv edastatud. Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli 29.04.2019 pargitud Tartu mnt 1 parkimisalale ja 23.08.2021 Töökoja 1⁄4 parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvid nr xxx, maksetähtaeg 13.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot ja nr xxx, maksetähtaeg 06.09.2021, võlgnevuse summa 30 eurot (dtl 35, 47). Kuna kostja rikkus sõiduki parkimisel lepinguid, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõuded tasunud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev
võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 75-77). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahvid) summas 60 eurot ja võla sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 70 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 70 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 3,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine 2 h ja seisukoha koostamine 1,5 h) tunnihinnaga 96 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 456 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.