2.Välja mõista OÜ-lt Jarko Auto OÜ Europark Estonia kasuks menetluskulude katteks 549 (viissada nelikümmend üheksa) eurot 13 senti.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGIAVALDUS
1.OÜ Europark Estonia (edaspidi ka hageja) esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Jarko Auto (edaspidi ka kostja) vastu 55 euro, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulud, hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk XXXXXX 10.10.2022. a pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Maxima, Smuuli tn 9 Tallinnas (leppetrahvinumber 1291 0102 2153 5110, maksetähtaeg 24.10.2022. a, võlgnevuse summa 15 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sh ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta. Hageja on
parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto Europark Estonia parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator Europark Estonia on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodu tõendamiseks esitab hageja fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks Europark Estonia eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viitega lepingutingimustele ja Europark Estonia avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda Europark Estonia poolseks pakkumuseks leping sõlmida. Sõiduk oli pargitud Europark Estonia opereeritavale parkimisalale hagiavalduses väljatoodud ajal. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), väljastas Europark Estonia hagiavalduses nimetatud kuupäeval leppetrahvi. Hageja tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel nõudekirjad kostja e-posti aadressile [email protected], mis oli avaldatud äriregistris. Kostja vastas mõlemale nõudekirjale, kuid kohustust täielikult vabatahtlikult ei täitnud. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Europark Estonia poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 55 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnistanud.
3.Vastuväidete kohaselt pooltevahelisest lepingust tulenevalt on vähemalt kostja hinnangul kostja põhikohustuseks parkimistasu maksmine aja eest, mil ta parklas parkis. Seda kinnitab ka parkimistingimuste p 8. Hageja on kinnitanud, et parkimise algusaja tähistamine annab õiguse 2 tundi tasuta parkida. Hageja on esitanud leppetrahvinõude lepingu rikkumise eest. Selle nõude maksmapanekuks peaks hageja tõendama, et kostja on rikkunud parkimistasu maksmise kohustust. Hageja on aga nõudnud leppetrahvi mitte parkimistasu maksmata jätmise eest, vaid parkimise algusaja tähistamise kohustuse mittenõuetekohase täitmise eest. Kostja on seisukohal, et seda kostja poolset eksimust ei ole võimalik käsitleda lepingu rikkumisena, mis annaks hagejale õiguse nõuda leppetrahvi tasumist. Kostja möönab, et parkimiskellal olev algusaja tähistus on ebaselge ja viitab sellele, justkui oleks hageja alustanud parkimist
10.10.2022. a enne kell 16, ent kostja hinnangul ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et kostja ei saanud alustada parkimisega enne parklasse jõudmist. Millegagi ei ole aga käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks parkinud pikemalt (st üle kahe tunni), kui seda võimaldavad hageja enda tingimused parkimiskellaga parkimisaja tähistamisel. Kostja möönab, et parkimisaja alguse ebaselgus võib tekitada kahtluse, kas kostja siiski ei ületanud lubatud 2-tunnist parkimiseks lubatud aega, mis on lubatud parkimiskellaga parkimise algusaja tähistamise korral. Kostja leiab aga, et selle rikkumise tõendamine on hageja tõendamiskoormus ning seda ei ole hageja nõuetekohaselt täitnud. Juhuks kui kohus siiski leiab, et parkimiskellal parkimise algusaja tähistuse ebaselguse tõttu on tõendamiskoormus ümber pööratud, kinnitab kostja, et ta ei ületanud parkimisaega, mis on lubatud parkimiseks juhul, kui algusaeg on tähistatud parkimiskellaga. Kostja oli siirdumas Soome Vabariiki viivale laevale (lisatud reisikinnitus), lahkus oma kodust kell 14:45 (kodu on Tallinnast u 80 km kaugusel), jõudis kaubanduskeskuse parklasse u 15:30 ja viibis kaubanduskeskuses vähem kui pool tundi. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et puudub kostja poolne lepingu rikkumine, mis annaks hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
4.Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja hinnangul on kostja rikkunud 10.10.2022. a parkimisalal Maxima, Smuuli 9, Tallinn parkimistingimusi. Vastaval parkimisalal on võimalik parkida parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimisel 2 tundi tasuta ning tasuda parkimise eest ka mobiilselt. Hageja toob uuesti välja parkimistingimuste punkti 4, mille kohaselt: ”Sõiduki kasutaja kohustub koheselt peale sõiduki parklasse parkimist asetama sõiduki armatuurlauale selgelt loetavalt parkimise eest tasumise ning parkimise alustamise ja lõpetamise aja kontrollimist võimaldava või parkimist lubava tähise, va. kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga. Tasutud parkimisaja lõppedes on sõiduki kasutaja kohustatud sõidukiga parklast lahkuma.” Parkimistingimuste punktist 4 on selgelt järeldatav, et tasuta parkimiseks kohustub parkija asetama koheselt pärast sõiduki parkimist armatuurlauale parkimise alustamise ja lõpetamise aja kontrollimist võimaldava tähise. Sellest on ka mõistlikult järeldatav, et kui kostja asetab küll parkimiskella armatuurlauale, kuid ei fikseeri parkimiskellaga parkimise algusaega korrektselt, siis ei ole võimalik ka õigesti parkimise alustamise ja lõpetamise aega kontrollida. Veel enam, kui kostja fikseeris parkimiskellaga parkimise algusajaks kell 16:00 ja vastav kellaaeg ei olnud veel leppetrahvinõude väljastamise ajaks saabunud (leppetrahvinõue väljastati kell 15:35), siis ei ole võimalik öelda, et parkimisaeg on fikseeritud korrektselt. Kui parkimise algusaeg ei ole korrektselt fikseeritud, siis ei ole võimalik ka tasuta parkimise aega arvestada ning kostja kohustub tasuma parkimise eest parkimistasu. Keskmine mõistlik isik (VÕS § 7) peaks aru saama, et kui parkimistingimustes, parkimisalal olevatel infotahvlitel ning kaupluse sissepääsudes toodud infotahvlitel on nõue märkida parkimise algusaeg parkimiskellaga, siis tuleb märkida korrektne parkimise alustamise aeg. Hageja lisab käesolevale seisukohale ka kuvatõmmise hageja andmebaasist tõendamaks, et kostja parkimistasu 10.10.2022. a ei tasunud . Järelikult on leppetrahvinõue väljastatud põhjendatult parkimistasu maksmata jätmise tõttu, kuivõrd parkimise algust parkimiskellaga korrektselt tasuta parkimiseks ei fikseeritud. Selgusetuks jääb kostja käsitlus sellest, et kostja põhikohustuseks on parkimistasu maksmine aja eest, mil ta parklas parkis, mida kinnitab parkimistingimuste p 8. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub parkimislepingu rikkumisel sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi. Kostja on rikkunud parkimislepingu punkti 4 jättes nõuetekohaselt parkimise alustamise aja fikseerimata. Kui tasuta parkimise võimalust ei kasutata (selleks oleks tulnud kostjal fikseerida parkimiskellaga korrektne parkimise algusaeg),
siis tuleb tasuda parkimise eest parkimistasu (parkimistingimuste p 3). Seega on tegemist lepingu rikkumisega, mis annab hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Hageja seisukohti kinnitab ka kohtupraktika (Harju Maakohtu lahendid tsiviilasjades 2-22-106257 ja 2-22-123136).
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil 16.11.2023. a kostja seaduslik esindaja selgitas, et jõudis 10.10.2022. a kella 15:30 paiku Smuuli tn parklasse, pani nähtavasse kohta parkimiskella, läks kaubanduskeskusesse, kus viibis 10-15 minutit ning kui auto juurde tuli, avastas auto kojamehe vahelt parkismistrahvi kviitungi. Ta teab, et nimetatud parklas on parkimiskellaga kaks tundi tasuta parkimise võimalus. Parkimiskell on tal märgitud kella 15 peale, kuid võis juhtuda, et kui ta parkimiskella auto küljesahtlist võttis, võis väike seier parkimiskellal nihkuda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUDESD
6.TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) [kehtetu RT I, 21.05.2014,
jõust. 01.01.2015] 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit.
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Asja materjalidest nähtub, et kostja parkis auto 10.10.2023. a Smuuli tn 9 tasulisse parklasse ning asetas auto armatuurlauale parkimiskella, millel oli fikseeritud parkimise algusaeg kell 4 (16:00). Leppetrahvi nõudest tuleneb, et leppetrahvi nõude koostamise aeg oli 10.10.2022. a kell 15:35. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on kostja rikkunud parkimistingimuste punkti 3, mis sätestab: sõiduki kasutaja kohustub koheselt peale sõiduki parklasse parkimist asetama sõiduki armatuurlauale selgelt loetavalt parkimise eest tasumise ning parkimise alustamise ja lõpetamise aja kontrollimist võimaldava või parkimist lubava tähise, va. Kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga. Parkimistingimuste punktist 4 on selgelt järeldatav, et tasuta parkimiseks kohustub parkija asetama koheselt pärast sõiduki parkimist armatuurlauale parkimise alustamise ja lõpetamise aja kontrollimist võimaldava tähise. Sellest on ka mõistlikult järeldatav, et kui kostja asetab küll parkimiskella armatuurlauale, kuid ei fikseeri parkimiskellaga parkimise algusaega korrektselt, siis ei ole võimalik ka õigesti parkimise alustamise ja lõpetamise aega kontrollida. Veel enam, kui kostja fikseeris parkimiskellaga parkimise algusajaks kell 16:00 ja vastav kellaaeg ei olnud veel leppetrahvinõude väljastamise ajaks saabunud (leppetrahvinõue väljastati kell 15:35), siis ei ole võimalik öelda, et parkimisaeg on fikseeritud korrektselt. Kui parkimise algusaeg ei ole korrektselt fikseeritud, siis ei ole võimalik ka tasuta parkimise aega arvestada ning kostja kohustub tasuma parkimise eest parkimistasu. Keskmine mõistlik isik peaks aru saama, et kui parkimistingimustes, parkimisalal olevatel infotahvlitel ning kaupluse sissepääsudes toodud infotahvlitel on nõue märkida parkimise algusaeg parkimiskellaga, siis tuleb märkida korrektne parkimise alustamise aeg. Parkimistingimuste punkti 8 kohaselt parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi kuni 60 eurot.
9.Kohus ei pea kostja seadusliku esindaja ütlusi selle kohta, et parkimiskella auto küljesahtlist võtmisel võis parkimiskella väike seier muuta oma asendit, eluliselt usutavaks. Kostja on varasemalt Smuuli tänava parklas parkinud ning on teadlik ka sellest, et parkimisaja korrektsel fikseerimisel võinuks ta tol päeval tasuta parkida 2 tundi. Kostja on ka varasemalt sealsamas parklas trahvi saanud, kuna parkimise algusaega ei olnud fikseeritud parkimiskellaga ning parkimistasu ei olnud makstud. Seega tuli tasuta parkimiseks korrektselt fikseerida parkimise algusaeg või vähemalt veenduda selles, et parkimiskellale varasemalt fikseeritud parkimise alguse aeg kattub tegelikult alustatud parkimise ajaga. Kohus nõustub hagejaga, et tasuta parkimist võimaldab korrektselt fikseeritud parkimise kellaaja märkimine, mis on kontrolli hetkel tuvastatav (kindlasti ei saa fikseeritud parkimise algusaeg olla hilisem, kui kontrolli teostamise aeg).
10.Seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõue sissenõudekulude väljamõistmiseks on põhjendatud VÕS § 113-1 lg tulenevalt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
12.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
13.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 449,13 eurot, kokku
549,13 eurot. Hageja õigusabikulud on põhjendatud ning kooskõlas asjas tehtud menetlustoimingutega.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.