FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitiste nõudes hagi hind 3175,76 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: FlightClaims OÜ (registrikood 14344660, Järva tn 9c, esindajad 80023 Pärnu); Hageja seaduslik esindaja: Martin Mironov (e-post: [email protected]); Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo Kullerkupp, advokaat Ken Kaarel Gross (Advokaadibüroo RASK, e-post: [email protected]). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) hageja FlightClaims OÜ (registrikood 14344660) kasuks õigeksvõtu alusel välja lennuhüvitised 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot.
3.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) hageja FlightClaims OÜ (registrikood 14344660) kasuks välja 295,76 (kakssada üheksakümmend viis eurot ja 76 senti) eurot, millest 55,76 eurot on enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivis ja 240 eurot on võla sissenõudmise kulud.
4.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) hageja FlightClaims OÜ (registrikood 14344660) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisest 06.12.2021 lennuhüvitiste summalt 2400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitiste tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostja menetluskulud kostja kanda ning hageja menetluskuludest 85% kostja kanda.
2.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) hageja FlightClaims OÜ (registrikood 14344660) kasuks menetluskuluna välja 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas hagiavalduse hagi hinnaga 3175,76 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista lennuhüvitistena 2400 eurot, 720 eurot lennuhüvitiste sissenõudmise kuludena ja 55,76 eurot sissenõutavaks muutunud viivisena lennuhüvitistelt hagi esitamise sisuga.
2.Hagiavalduse kohaselt soovis hageja nõuda kostjalt välja oma klientide loovutatud nõuded. Hageja kliendid on A S (isikukood xxx), K K (isikukood xxx), E R (isikukood xxx), K L (isikukood xxx), T M (isikukood xxx) ja T K (isikukood xxx), kellega on nõuete loovutamise lepingud sõlmitud ajavahemikul 01.12.2021-04.12.2021. Hagejale loovutatud nõuded on seadusjärgsete lennuhüvitiste nõuded kogusummas 2400 eurot ehk 400 eurot iga kliendi kohta, seadusjärgsete lennuhüvitiste sissenõudmiskulude hüvitiste nõuded kogusummas 240 eurot ehk 40 eurot kliendi kohta, seadusjärgse viivise nõuded ning kohtuvälise õigusabikulu hüvitamise nõuded kogusummas 720 eurot ehk 120 eurot kliendi kohta.
3.Lennuhüvitisi ehk põhivõlga nõustus kostja kahe kuu ja nelja päeva möödumisel pärast hageja klientide nõude kättesaamist rahuldama, kuid lubas väljamaksed teostada alles kolme kuu jooksul ehk hiljemalt 25.01.2021. Määruse 261/2004 järgi pidi kostja tasuma hageja klientidele nõutud lennuhüvitised viivitamatult pärast nõude kättesaamist. Seetõttu kostja viivitab pahatahtlikult rahalise kohustuse täitmisega. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja klientide lennuhüvitiste nõude esitamisest möödunud 3,5 kuud, kuid lennuhüvitised on endiselt tasumata. Hagejal on alust arvata, et kostja ei tasu makseid ka lubatud tähtajaks.
4.Hageja klientidel oli broneeritud kostja tšarterlend nr MYX568 BOJ-TLL (Burgas-Tallinn) väljumiskuupäevaga 06.08.2021. Reisikorraldaja oli Novatours ja broneeringute numbrid olid TN332862, TN332866 ja TN332864. Lend hilines pikka aega tehnilise rikke tõttu. Lennu algne kavandatud väljumiskuupäev oli 06.08.2021 ja kellaaeg oli 19:35. Lennu saabumisaega ei olnud märgitud.
5.Lennuandmebaasi Flightradar24 järgi toimus lennu maandumine Tallinnas 07.08.2021 öösel kell 01:44 kohaliku aja järgi. Kuna antud lennu tavapärane keskmine lennuaeg on ligikaudu kaks
tundi ja 30 minutit, pidid hageja kliendid saabuma lennureisi lõppsihtkohta Tallinnasse esialgselt kavandatud lennugraafiku järgi ligikaudu kell 22:05. Seega hilines lend ligikaudu kolm tundi ja 39 minutit. Hageja ei pea neid asjaolusid tõendama, sest kostja kinnitas hageja klientide õigust lennuhüvitisi saada.
6.Seoses lennu hilinemisega ning kooskõlas ELi Kohtu otsusega liidetud asjades C-402/07 ja C432/07 tekkis hageja klientidel õigus nõuda kostjalt EL määruse 261/2004 artikliga 7 ettenähtud lennuhüvitisi summas 400 eurot kliendi kohta. Vahemaa kahe lennujaama vahel on 1883 km suurringjoonelise mõõtmise meetodi järgi. Lennuhüvitiste nõudmisel abi saamiseks otsustasid kliendid pöörduda hageja poole ning ajavahemikus 16.08.2021-21.08.2021 volitasid hagejat oma lepinguliseks esindajaks. Volikirjadega andsid kliendid hagejale sealhulgas õiguse saada teenustasuna 30% (ehk 400 eurost 120 eurot ilma käibemaksuta) saadud lennuhüvitiste summast. Hageja on lennureisijate õigustel spetsialiseeruv eesti ettevõte. Klientide otsus kasutada ettevõtja õigusabi oli põhjendatud, kuna kostja on tuntud kui lennuettevõte, kes ei austa lennureisijate õigusi.
7.Seoses ELi määruse 261/2004 artiklist 7 tulenevate lennuhüvitiste nõuetega on Riigi Teataja andmete järgi seni kohalikus kohtupraktikas kostja vastu algatatud aastast 2018 kuni 2021 üle 30 tsiviilasja, milles jõustusid kostja kahjuks tehtud kohtuotsused. Samuti on kostja osas korduvalt pöördutud Tarbijakaitseameti poole.
8.21.08.2021 esitas hageja kostjale e-posti teel klientide lennuhüvitiste nõude, mis sisaldas hageja klientide pangakontode andmeid ja dokumente. Kuna kostja pole sellele nõudele kahe kuu jooksul vastanud ega seda vaikimisi rahuldanud, 21.10.2021 pöördus hageja klientide avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni poole. 25.10.2021 kostja teatas komisjonile, et on nõus hageja klientide lennuhüvitiste nõude rahuldama, kuid COVID-19 tagajärgede tõttu teostab väljamaksed alles kolme kuu jooksul. Selleks ajaks oli hageja klientide lennuhüvitiste nõudest möödunud juba kaks kuud ja neli päeva. Komisjon edastas hagejale kostja vastuse 04.11.2021.
9.04.11.2021 saatis hageja kostja lepingulisele esindajale e-posti teel kirja, milles nõudis rahalise kohustuse ehk lennuhüvitiste täitmist hageja määratud mõistliku lisatähtaja jooksul ehk hiljemalt 18.11.2021. Kirjas osundas hageja, et kostja viivitab seadusjärgse rahalise kohustuse täitmisega ning andis esindajale vastavaid selgitusi. lennuhüvitiste tasumise asemel kinnitas kostja lepinguline esindaja 18.11.2021 hagejale, et kostja teostab hageja klientidele väljamaksed lubatud kolme kuu jooksul ehk hiljemalt 25.01.2022.
10.23.11.2021 saatis hageja kostja lepingulise esindajale täiendava e-kirja, milles juhtis tähelepanu eelmainitud EL Kohtu tõlgendusele kohtuasjas C-354/18 p 28 ning andis kostjale võimaluse tasuda lennuhüvitised kohtuväliselt hiljemalt 30.11.2021. 30.11.2021 lennuhüvitiste tasumise asemel kostja lepinguline esindaja kinnitas veel kord, et lennuhüvitisi tasutakse lubatud kolme kuu jooksul ehk hiljemalt 25.01.2022.
11.Hageja klientide lend nr MYX568 BOJ-TLL 06.08.2021 hilines pikka aega tehnilise rike tõttu. Seepärast saabusid hageja kliendid oma lennureisi lõppsihtkohta Tallinnasse hilinemisega rohkem kui kolm tundi. Lähtudes sellest ning EL Kohtu otsustest liidetud asjades C-402/07 ja C432/07, samuti asjades C-257/14, C-549/07 ja C-832/18 on hageja klientidel õigus EL määruse artikliga 7 ettenähtud lennuhüvitistele summas 400 eurot kliendi kohta. Kostja küll nõustus lennuhüvitisi maksma, kuid alles kahe kuu ja nelja päeva möödumisel pärast hageja klientide lennuhüvitiste nõude kättesaamist ning kolme kuu jooksul pärast nõusoleku andmist. EL Kohtu
tõlgenduse järgi pidi kostja lennuhüvitised tasuma viivitamatult pärast vastava nõude kättesaamist alates 22.08.2021.
12.EL määrus 261/2004 ei näe selgelt ette kindlat tähtaega, mille jooksul peab lennufirma määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi lennu hilinemise või tühistamise korral maksma. Samas määruse 261/2004 artikkel 4 lõige 3 sätestab, et lennureisist maha jätmise korral makstakse reisijale artiklis 7 ettenähtud hüvitis viivitamata. EL Kohtu selgituse järgi kohtuasja C-402/07 punktis 44, on määruse 261/2004 eesmärk on tagada lennureisijate kaitstuse kõrge tase olenemata sellest, kas tegemist on lennureisist maha jätmise, lendude tühistamise või hilinemisega, kuna neile kõigile põhjustatakse sarnaseid tõsiseid raskusi ja ebamugavust seoses lennutranspordiga. Seega peavad lennufirmad viivitamata hüvitama reisijatele tekitatud ebamugavused mitte ainult lennust mahajätmise korral, vaid ka lendude hilinemise ja tühistamise juhtudel. Seda kinnitas Ei Kohus kohtuasjas C-354/18 punktis 28, milles selgitas, et määruse 261/2004 artikli 7 lõikes 1 kindlaks määratud summade (lennuhüvitiste) eesmärk on ühetaoliselt ja viivitamata hüvitada reisijatele mittevaralist kahju tekitatud ebamugavuste näol.
13.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 1 ja punktile 6. Kostja ei täitnud oma kohustust vastavalt seadusele ja viivitab lennuhüvitiste tasumisega juba pikka aega. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 2 ja leidis, et tal on õigus nõuda viivist. Hageja teatas kostjale oma klientide lennuhüvitiste nõudest 21.08.2021 ning kostjal oli võimalik nõuet hiljemalt 22.08.2021 rahuldada, kuid kostja seda ei teinud. Seepärast nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lennuhüvitistelt 2400 eurolt alates kostjale hageja klientide lennuhüvitiste nõude esitamise kuupäevale järgnevast päevast 22.08.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.12.2021 kindlaksmääratud summas 55,76 eurot ning alates 12.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindlaksmääramata summas kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
14.Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt iga lennuhüvitise tasumisega (viivitamise eest seadusjärgset viivist, on hagejal õigus nõuda VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 40 eurot kliendi kohta. Kuus hüvitist kokku on 240 eurot. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik, kes pakub lennuveoteenuseid tšarterlendudena.
15.Hageja ja tema kliendid leppisid kokku, et lennuhüvitiste saamisel tasuvad kliendid hagejale teenustasuna 30% saadud lennuhüvitiste summast ehk 720 eurot kokku ja 120 eurot kliendi kohta osutatud õigusabi eest lennuhüvitiste kohtuvälisel nõudmisel. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selle üle, kas hageja klientidel on õigus kõnealuseid lennuhüvitisi saada. See tähendab, et nende saamisel tekib iga hageja kliendile otsene varaline kahju summas 120 eurot ja kokku 720 eurot. Hageja nõuab kahju hüvitamist.
16.Kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 2 tuleb õigusabi kogusummast 720 eurost maha arvutada seadusjärgsed võla sissenõudmiskulude hüvitised kogusummas 240 eurot (40 eurot kliendi kohta), mille hüvitamist hageja nõuab eraldi VÕS § 1131 lg 1 alusel. Seepärast moodustab hageja kohtuvälise õigusabikulude hüvitamise nõue kokku 720 eurot – 240 eurot = 480 eurot ehk 80 eurot kliendi kohta.
17.Klientidele faktiliselt osutatud kohtuvälise õigusabi maht moodustas kokku vähemalt kuus tundi (üks tund kliendi kohta) bruto tunnitasuga 120 eurot. Õigusabi sisaldas klientide esitatud päringu ja andmete analüüsi, seisukoha kujundamist, klientidega suhtlemist ja nende esitatud dokumentide kontrolli, klientide lennuhüvitiste nõude koostamist ja dokumentide ettevalmistamist nõude esitamiseks, klientide nõude esitamist kostjale, klientide avalduse ja selle juurde kuuluvate dokumentide koostamist, ettevalmistamist ja esitamist kohtuvälise menetluse
alustamiseks komisjonis, kostja lepingulise esindajale e-kirjade koostamist ja saatmist, Exceli tabeli täitmist ja muutmist ning nõuete loovutamise lepingu ettevalmistamisest.
18.Kostjalt väljamõistetud summad palub hageja üle kanda tema pangakontole XXX AS LHV pangas, viidates makse selgituses tsiviilasja numbrile. Kokkuvõttes palus hageja kostjalt välja mõista lennuhüvitised 2400 eurot, kahju hüvitise kohtuväliste sissenõudmise kuludena 480 eurot ja võla sissenõudmise kulud 240 eurot, samuti seadusjärgse viivise lennuhüvitistelt 2400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.08.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni kindlaksmääratud summas 55,76 eurot ning alates 06.12.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindlaksmääramata summas kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
19.Kostja väidetega viivise osas hageja ei nõustunud. Hageja põhjendas ja tõendas, et kostja ei lähtu lennuhüvitiste tasumisel seadusest. Kostja ei ole hüvitisi tasunud ei viivitamata ega mõistliku aja jooksul ning tema käitumist ei saa pidada heauskseks. Seisuga 17.01.2022 on kõnealused lennuhüvitised endiselt tasumata.
20.Seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud ei sisaldu kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõudes. Seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud on seotud seadusjärgse viivise nõudmise õigusega ja võla kogu sissenõudmise protsessiga. VÕS § 1131 lg 2 järgi pidi hageja kahju hüvitamise nõudeks olevat kohtuväliste õigusabikulude summat vähendama võla sissenõudmiskulude hüvitiste kogusumma võrra. Võla sissenõudmiskulude eesmärk on ühelt poolt motiveerida võlgnikku nõuet täitma ning teisalt lihtsustada kulude sissenõudmist. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel.
21.Hageja nõue 360 euro osas on eraldiseisev kahju hüvitamise nõue. Ebaõige on kostja arusaam, et hageja klientidele kantakse tagasi 50% realiseeritud kõrvalnõuete kogurahasummast. Hageja klientidele kantakse üle 50% realiseeritud kõrvalnõuete kogurahasummast, kuna ülejäänud 50% on tasu hagis esitatud kõrvalnõuete sissenõudmise eest. Kuna hageja on kõikide kostja vastu esitatud nõuete omanik, laekuvad kõik kostjalt väljamõistetud summad hageja pangakontole. Sellest tulenevalt ning klientidega sõlmitud nõuete loovutamise lepingute järgi peab hageja kokkulepitud teenustasudena kinni 50% kõrvalnõuetest ja 30% lennuhüvitistest. See, et hageja võimaldas oma klientidele soodsaid lepingutingimusi, mille järgi peavad kliendid tasuma õigusabi eest kokkulepitud protsendid nende nõuetega saadud rahast, ei tähenda, et see on aluseks esitatud kõrvalnõuete vähendamiseks või vaidlustamiseks.
22.Kuigi kostja võttis hagiavalduse põhinõude kohe õigeks, andis ta siiski oma käitumisega mitu ajendit kohtusse pöördumiseks. Seetõttu ei saa kohaldada TsMS § 168 lg 6. Menetluskulusid ei saa jätta hageja kanda.
23.06.06.2022 tegi hageja kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt peaks kostja tasuma täielikult lennuhüvitised, seadusjärgse viivise seisuga 06.06.2022 52,50% ulatuses, võla sissenõudmise kulu täielikult, kohtuvälised õigusabikulud 50% ulatuses ja riigilõivu 50% ulatuses, misjärel jääksid muud menetluskulud poolte endi kanda.
24.Hageja viitas varasemale kohtupraktikale kostjaga. Kõik neli viidatud otsust on seotud sarnaste nõuetega kostja vastu. Kohus on välja mõistnud lennuhüvitised, seadusjärgsed viivised, seadusjärgsed võla sissenõudmiskulude hüvitised ja kohtuväliste õigusabikulude hüvitised.
25.Hageja leidis, et kohtueelsed õigusabikulud tuleb hüvitada kahjuna. Kuna kostja hageja nõudele ei reageerinud, pöördus hageja tarbijavaidluste komisjoni poole. VÕS § 1131 lg 1 järgi sai hageja nõuda kulude hüvitamist 40 eurot. Kuna hageja nõuab viivist kuuelt lennuhüvitistelt, on tal õigus nõuda 40 x 6 = 240 eurot võla sissenõudmiskulude hüvitiste näol ilma, et ta peaks tõendama konkreetsete pingutuste ulatust ega klientide tegelikke kulusid hageja õigusabile.
26.Hageja esitab need tõendid, mida ta saab esitada. Hageja ei saa kohtule ja kostjale esitada klientidega peerud kirjavahetust ja telefonivestlusi, kuna see teave on rangelt kaitstud ja konfidentsiaalse teave, sh ärisaladus, mis avalikustamisele ei kuulu. Hageja möönis, et kokkulepe konkreetse tasu osas ei tähenda, et kohus peab selle tasu täies ulatuses kostjalt välja mõistma, vaid kohus mõistab välja omal äranägemisel mõistliku õigusabikulu. Õigusabikulu oli 80 eurot kliendi kohta. Hageja hinnangul on tegemist mõistliku õigusabikuluga kliendi kohta.
KOSTJA VASTUVÄITED
27.Kostja võttis hageja nõude osaliselt õigeks. Kostja vaidles vastu võla sissenõudmise kulude nõudele 240 eurot ja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõudele 480 eurot, samuti viivise nõudele.
28.Kostja võttis hagi TsMS § 206 lg 1 ja § 440 lg 1 alusel osaliselt õigeks lennuhüvitise 2400 euro nõude osas. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu. Hageja kahju hüvitamise nõue 720 eurot tuleb jätta rahuldamata.
29.Hagile lisatud nõude loovutamise lepingute p 1.2 (c) ja (d) kohaselt loovutavad reisijad hagejale tulevikus tekkivad kahjunõuded kokku summas 720 eurot (vastavalt hagiavaldusele sisalduvad sissenõudmiskulud summas 240 eurot õigusabikulude nõudes). Nõude loovutamise lepingu p 4.1.2 ja 4.1.3 kohaselt on hageja teenustasu sissenõudmis- ja õigusabikulude nõuetelt 50%. Kuivõrd hageja nõuab hagis sisse reisijate tulevikus tekkivaid kahjunõudeid 720 eurot, kantakse hagi rahuldamisel 720 eurost 50% reisijatele tagasi. Sellest järeldub, et reisijatele saab maksimaalselt tulevikus tekkida kahju summas 360 eurot.
30.EL määrus 261/2004 ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kostja tarbijavaidluste komisjonile välja pakutud maksetähtaeg 25.01.2022 oli mõistlik. Mõistliku aja sisustamisel tuleb mh arvesse võtta, et COVID-19 pandeemia on lennuettevõtjad nagu kostja pannud äärmiselt keerulisse olukorda. Kuivõrd kohustuse täitmist nõuab hageja, on hageja kohustatud tõendama, et kostja pakutud maksetähtaeg oli ebamõistlikult pikk. Hageja ei ole seda teinud.
31.Kostja leidis, et lennuhüvitise nõue ei ole VÕS § 82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks, sest selle täitmise tähtaeg pole saabunud ja sellest johtuvalt puudub hagejal viivisenõue.
32.28.03.2022 seisukohas jäi kostja varasemate väidete juurde ja palus hagi jätta rahuldamata ulatuses, milles kostja ei ole nõuet õigeks võtnud. Hageja ei ole kostja vastuväiteid ümber lükanud. Nõude loovutamise lepingutest nähtub, et pool kahjuhüvitisest kantakse reisijatele tagasi, mistõttu ei saa kogu kahjuhüvitise näol summas 720 eurot olla tegemist olla reisijatele
tekkinud või tekkiva kahjuga. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kahjunõuet tuleb reisijatele tagasimakstava summa ulatuses vähendada.
33.Samuti leidis kostja, et nõuet 720 eurot tuleb vähendada kuni seadusjärgsete sissenõudmiskulude summani. VÕS § 127 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja hinnangul saavad mõistlikud kulud olla 40 eurot ühe nõude kohta.
34.Hageja nõutav summa 120 eurot reisija kohta on 30% lennuhüvitise nõudest ja lennuhüvitise nõude suhtes ebaproportsionaalselt suur. Hageja on kohtuväliselt lennuhüvitise sissenõudmiseks esitanud kõigest mõned e-kirjad ja kostja ei ole kohustatud hüvitama hageja teenust, mille maksumus on ebamõistlikult suur. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et mõistlikud kulud hüvitise saamiseks VÕS § 127 lg 3 mõttes on 40 eurot reisija kohta. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagi saab rahuldada üksnes lennuhüvitise 2400 eurot ja sissenõudmiskulude 40 euro ulatuses.
35.11.07.2022 seisukohtades tegi kosja omapoolse kompromissettepaneku. Kostja on nõus kompromissi alusel tasuma hagejale kokku 2865 eurot (sh 50% riigilõiv). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Samas kostja kinnitas, et ta ei ole lennuhüvitise summat 2400 eurot hagejale välja maksnud. Kostja maksab hagejale lennuhüvitise välja vastava kohtuotsuse või kompromissi alusel.
36.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 559,85 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
38.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja kliendid A S, K K, E R, K L, T M ja T K on hagejale loovutanud oma nõuded tulenevalt sellest, et kostja 06.08.2021 tšarterlend Burgasest Tallinnasse hilines kolm tundi ja 39 minutit. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal tuleb lennu hilinemise tõttu tasuda reisijatele EL määruse nr 261/2004 alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.
39.Kostja võttis õigeks hageja lennuhüvitiste nõude summas 2400 eurot. Kuna kostja võttis selles osas hagi õigeks, tuleb antud nõue tema suhtes rahuldada õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks õigeksvõtu alusel välja mõista 2400 eurot. Muus osas vaidles kostja hagile vastu.
40.Lisaks lennuhüvitisele palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 240 eurot, kohtuvälised õigusabikulud 480 eurot, hagiavalduse esitamiseni lennuhüvitise nõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 55,76 eurot ja alates hagi esitamisest 06.12.2021 sissenõutavaks muutuva viivise lennuhüvitiselt 2400 eurolt kuni hüvitise täieliku tasumiseni
seaduses sätestatud määras.
41.Hageja leidis, et EL määruse 261/2004 ja kohtupraktika kohaselt pidi kostja lennuhüvitise välja maksma viivitamatult. Kostja on hüvitise tasumisega viivitanud, mistõttu on hagejal õigus nõuda seadusjärgses määras viivist alates 22.08.2021 ehk nõude esitamisele järgnevast päevast. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist, on tal õigus nõuda võla sissenõudmise kulu 40 eurot nõude kohta VÕS § 1131 lg 1 alusel. Lisaks leppis hageja oma klientidega kokku, et nad tasuvad 120 eurot kliendi kohta õigusabi eest ehk kokku 720 eurot. Sellest tuleb maha arvata võla sissenõudmise kulud kokku 240 eurot, mille tulemusena tuleb kostjal õigusabi eest tasuda 480 eurot ehk 80 eurot kliendi kohta. Hageja on õigusabi osutanud vähemalt kuus tundi tunnitasuga 120 eurot.
42.Kostja vaidles vastu võla sissenõudmise kulude nõudele 240 eurot ja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõudele 480 eurot, samuti viivise nõudele. Kuna nõude rahuldamisel tuleb klientidel 50% tagasi maksta, ei saa kahju olla suurem kui 360 eurot. Kuna lennuhüvitiste nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, puudub hagejal viivisenõue. Mõistlik võla sissenõudmise kulu ja õigusabikulu on 40 eurot nõude kohta.
43.Esmalt ei nõustu kohus kostja väidetega, et kuna hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, puudub hagejal õigus nõuda viivist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määruse nr 261/2004 artikkel 4 lõige 3 sätestab, et kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitamata hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9. Seega tuleneb EL määrusest iseenesest kostjale kohustus tasuda hüvitis viivitamatult, kuigi määrus ei reguleeri täpsemalt, kuidas defineerida mõistet „viivitamatult“ ning millise konkreetse tähtaja jooksul tuleb hüvitis välja maksta.
44.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
45.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kliendid allkirjastasid 16.08.2021, 18.08.2021 19.08.2021, 20.08.2021 ja 21.08.2021 volikirjad (toimiku lk 11-18) enda esindamiseks selles, et hageja esitas kostjale lennuhüvitise nõude, peaks kostjaga läbirääkimisi ja esindaks neid kohtuväliselt. Sama volikirja punkti 3 alusel oli hagejal õigus kinni pidada tasuna 30% makstud hüvitiselt.
46.21.08.2021 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja (toimiku lk 23), milles teatas oma klientide lennuhüvitiste nõuetest. Järgmises e-kirjas teatas hageja, et pöördub Tarbijavaidluste komisjoni poole (toimiku lk 24). 23.10.2021 saatis Tarbijavaidluste komisjon kostjale hageja avalduse koos lisadega ning kostja teatas 25.10.2021 (toimiku lk 25), et nõustub tasuma hüvitise 2400 eurot, kuid seoses Covid-19 mõjuga lennunduses tasub hüvitise kolme kuu jooksul. Tarbijavaidluste komisjon saatis vastuse edasi hagejale (toimiku lk 27). 04.11.2021 saatis hageja kostjale uuesti ekirja (toimiku lk 28), milles andis kostjale hüvituste tasumiseks täiendavalt aega kuni
18.11.2021. Kostja esindaja teatas sellele vastates, et hüvitis tasutakse 25.01.2022 (toimiku lk 29). Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei tasunud hüvitist enda viidatud tähtajaks ega ole seda tasunud ka kohtumenetluse ajal.
47.Seega nähtub eelviidatud tõenditest, et hageja pöördus kostja poole ja teatas oma nõudest esimest korda 21.08.2021. Nõude esitamisele järgnenud päeva ehk 22.08.2021 võib pidada hüvitise tasumise mõistlikuks tähtajaks. Kostja ei tasunud hüvitisi sellel päeval ega täiendavalt talle antud tähtaegade jooksul. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Nõue on sissenõutavaks muutunud ning kostja ei ole nõuet tähtaegselt tasunud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist.
48.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
49.Kuna kostja on hüvitise tasumisega viivitanud, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivisena 55,76 eurot. Alates hagiavalduse esitamisest 06.12.2021 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis lennuhüvitiste summalt 2400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitiste tasumiseni.
50.Kuna hageja viivisenõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamise ka võla sissenõudmise kulu hüvitise nõue. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd hagejal oli õigus nõuda viivist, tuleb kostjalt välja mõista iga nõude kohta 40 eurot võla sissenõudmise kuluna ja kogumis 240 eurot.
51.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1131 lg 2 näeb ette, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
52.Hageja nõudis kostjalt täiendava kahju hüvitisena kohtueelsete õigusabikulude eest 480 eurot. Kohus leiab, et antud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Täiendavate õigusabikulude olemasolu korral tuli hagejal tõendada ja välja tuua, milleks õigusabi vajalik oli, mida tegelikult tehti ja millises mahus ning et kulud olid mõistlikud. Kohus selgitas hagejale 10.05.2022 pöördumises (toimiku lk 85-86), et viimasel tuleb põhistada õigusabikulu vajalikkust. Kohus selgitas hagejale VÕS § 128 lg 3.
53.Hageja väitis, et klientidele osutati õigusabi kokku vähemalt kuus tundi hinnaga 120 eurot tunnis. Õigusabi sisaldas klientide päringu ja andmete analüüsi, seisukoha kujundamist, klientidega suhtlemist ja nende esitatud dokumentide kontrolli, klientide lennuhüvitiste nõude
koostamist ja dokumentide ettevalmistamist nõude esitamiseks, klientide nõude esitamist kostjale, klientide avalduse ja selle juurde kuuluvate dokumentide koostamist, ettevalmistamist ja esitamist kohtuvälise menetluse alustamiseks komisjonis, kostja lepingulise esindajale ekirjade koostamist ja saatmist, Exceli tabeli täitmist ja muutmist ning nõuete loovutamise lepingu ettevalmistamisest. Samas väitis hageja, et konfidentsiaalsuse tõttu ei saa ta õigusabi osutamist tõendavaid dokumente esitada ja asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada enamike hageja väidetud toimingute teostamist.
54.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sõlmis oma klientidega õigusabiteenuse ja nõuete loovutamise lepingud (toimiku lk 30-53). Lepingu punkti 1.2. järgi oli kliendi soov nõuda kostjalt sisse lennuhüvitis 400 eurot, seadusjärgne viivis alates 22.08.2021, seadusjärgne võla sissenõudmise kulu ja kohtuväline õigusabikulu 120 eurot kliendi kohta. Eeltoodud nõuded loovutasid kliendid hagejale. Lepingute punt 4.1. nägi ette, et jõustunud kohtuotsuse või kompromissi sõlmimise tagajärjel hagejale tasutud nõuete puhul saab hageja 30% lennuhüvitiste kogusummast ja 50% viivisest, võla sissenõudmise kulust ja kohtuvälistest õigusabikuludest. Kohus leiab, et õigusabikulude põhjendatus ei ole tõendatud üksnes vastavas summas teenuse osutaja ja kliendi kokkuleppega. Kui hageja nõuab kostjalt õigusabikulude hüvitamist kahjuna, tuleb tal tõendada tegeliku, vajaliku ja põhjendatud õigusteenuse osutamist ning seda tõendamiskoormust ei välista hageja põhistamata jäänud väide, et ta konfidentsiaalseid tõendeid kohtule esitada ei saa.
55.23.11.2021 saatis hageja kostjale veel ühe e-kirja (toimiku lk 54), milles leidis, et kostja peab hüvitise tasuma viivitamatult. 30.11.2021 e-kirjas lubas kostja teha väljamaksed kolme kuu jooksul ehk hiljemalt 25.01.2022.
56.Seega võib asjas kogutud tõenditest kogumis järeldada, et hageja õigusabi seisnes klientidelt lennureisil viibimist tõendavate tõendite kogumises ning nende lühikeste e-kirjadega kostjale ning Tarbijavaidluste komisjonile edastamises. Kuna hageja esitas nõude korraga kõigi kuue kliendi eest, ei saanud hagejal kohtu hinnangul õigusabi osutamiseks kogumis kuluda rohkem aega kui 2 tundi. Õigusabi osutamiseks ei saa lugeda aega, mis hagejal kulus oma klientidega nõuete loovutamise lepingute sõlmimiseks. Kuna ühe tunni õigusabi osutamise tunnitasu on hageja väidete kohaselt 120 eurot, sai tegelik õigusabikulu kahe tunni eest olla kokku 240 eurot. Antud summa vastab juba välja mõistetud võla sissenõudmise kulude hüvitisele. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tegelik õigusabikulu oleks olnud suurem, mistõttu tuleb hageja kahju hüvitise nõue 480 eurot jätta rahuldamata.
57.Kuna kostja võttis omaks lennuhüvitiste nõude, ei hinda kohus antud nõuet tõendavaid tõendeid
58.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
59.Käesolevas asjas võttis kostja osaliselt hagi õigeks, kuid kohus leiab, et puudub alus ka selles osas menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, sest ta ei tasunud hagejale nõutud hüvitist ega teinud seda ka kohtumenetluse käigus. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda ning hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuna kohus rahuldas hagi 85%
ulatuses, tuleb hageja menetluskuludest 85% jätta kostja kanda.
60.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 300 eurot, millest 85% on 255 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 255 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.