OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) hagi A T (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8 345,72 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A T OÜ Aktiva Finants kasuks 7 438,72 eurot (võlgnevus 6 260,86 eurot, viivis 1 177,86 eurot).
3.Välja mõista A T OÜ Aktiva Finants kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (3 822,97 eurot) viivisemääraga 0,065% päevas alates 29.06.2022 kuni põhinõude 3 822,97 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud A T kanda.
5.Määrata rahaliselt kindlaks OÜ Aktiva Finants põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 800 eurot (riigilõiv 700 eurot, õigusabikulu 100 eurot), mis mõista välja A T OÜ Aktiva Finants kasuks.
Välja mõista A T OÜ Aktiva Finants kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6260,86 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1177,86 eurot; samuti viivise 0,065% päevas põhivõla jäägilt 3822,97 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Pooled sõlmisid 10.03.2021 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 6160,86 eurot, millest on põhisumma 3822,97 eurot, viivis 1988,47 eurot, intress 349,42 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 100,00 eurot. Kostja ei ole võla katteks makseid teostanud. Hageja ja kostja on kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest. Sellise viivise suurus on kajastatud maksegraafiku tulbas „Viivis“ ja kostja tasub viivise vastavalt maksegraafikule. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 3822,97 eurot alates võlatunnistuse sõlmimisele järgnevast päevast s.o 11.03.2021 kuni hagi esitamiseni 28.06.2022 viivisemääras 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 1177,86 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.06.2022 viivisemääras s.o 0,065%.
2.Kostja edastas kohtule 20.07.2022 e-kirja järgmise sisuga: „Tere, oleks saanud oma e-mail koik dokumentid teie poolt, lugenud ka edaspidi. Seoses sellega saadan teile oma pangast valjavotte. Palun kontrollige ise palju elulimiiti kasutamist mina saan. Mul on kaks taiskasvamata laps. R T sundinud xxx ja I T sundinud xxx. Lugupidamisega A T.“ Kohtu põhjendused
3.Hagile lisatud dokumendiga on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 10.03.2021 maksekokkulepe nr xxx (hagi lisa 1). Kostja ei ole lepingu sõlmimist vaidlustanud.
4.Kokkuleppe punkt (A) esimene lause sätestab: „Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on Võlgnikul Võlausaldaja ees tähtaegselt tasumata võlgnevus summas kokku 6200.18 eurot (Võlgnevus), mis koosneb tähtaegselt tasumata põhivõlast ja/või intressist, viivistest, leppetrahvist, sissenõudmiskulust vms tasumisele kuuluvatest, kuid tasumata summadest.“ Kokkuleppe II lehekülje esimeses lõigus tunnistab kostja, et „võlgneb käesoleva võlatunnistuse andmise päeva seisuga Aktiva Finants (PG)-le (registrikood 10746479) (Võlausaldaja) kokku 6200.18 eurot (Võlgnevus), millest: Põhisumma 3822.97 €, Viivis 1988.47 €, Intress 349.42 €. Samaaegselt käesoleva võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0.065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Lisandub ühekordne lepingutasu 100.00 € (Lepingutasu).“ Punkt (B) sätestab: „Võlgnik on nõustunud kinnitama Võlausaldajale Võlgnevuse olemasolu ja suurust ning on teinud Võlausaldajale ettepaneku Võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Oma eeldatavat maksevõimet arvestades on Võlgnik Võlausaldaja koduleheküljel kätte saadavaks tehtud rakendust kasutades koostanud maksegraafiku (Maksegraafik), milles kajastatud maksete teostamise korral on Võlgnikul võimalik Võlgnevus, koos sellelt graafikujärgsete maksete tegemise perioodil arvestatava intressi ja/või viivistega tasuda.“ Kokkuleppes sisalduva maksegraafiku kohaselt pidi kostja võlgnevuse tasuma igakuiste osamaksetega perioodil 28.03.2021-28.03.2022. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks võlgnevust tasunud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on tsiviilasjas 2-19-5601 tehtud lahendi punktis 16.4 selgitanud (eemaldatud viited varasematele lahenditele): „varasema praktika kohaselt ei ole deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas. Kolleegium täpsustab oma varasemat praktikat selles osas ja leiab, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises.“ Kostja on maksekokkuleppes kinnitanud võlgnevust hageja ees, s.o andnud võlatunnistuse. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“
6.Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte, viidanud oma sissetuleku suurusele ning märkinud ära, et tal on kaks alaealist last. Nimetatud asjaolud ei välista hagi rahuldamist. Rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav ning hagi ei jää rahuldamata põhjusel, et kostjal ei ole raha võla tasumiseks.
7.Hageja palub välja mõista võlgnevuse 6260,86 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1177,86 eurot; samuti viivise 0,065% päevas põhivõla jäägilt 3822,97 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõuete suuruse kohta. Võlgnevus 6260,86 eurot hõlmab võlatunnistuses märgitud võlgnevusi - põhisumma 3822,97 eurot, viivis 1 988,47 eurot, intress 349,42 eurot, lepingutasu 100 eurot. Kostja ei ole tuginenud sellele, et võlgnevus oleks väiksem tasumise tõttu või muul põhjusel. Nõue on põhjendatud.
Viivist 1177,86 eurot on hageja arvestanud alates võlatunnistuse sõlmimisele järgnevast päevast ehk alates 11.03.2021 kuni 28.06.2022 viivisemääraga 0,065% põhivõlalt 3822,97 eurot. Võlatunnistuses sisaldub kokkulepe, et võlatunnistus ei katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt. Viivisearvestuse aluseks olevad andmed on korrektsed ning viivisenõue ei ole vastuolus seaduse ega kokkuleppe regulatsiooniga. Viivisenõue 1177,86 eurot on põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista ka viivise alates 29.06.2022 põhinõudelt 3822,97 eurot kuni nõude tasumiseni viivisemääraga 0,065% päevas. Kohus peab ka seda nõuet põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7 438,72 eurot (võlgnevus 6260,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1177,86 eurot) ning viivise alates 29.06.2022 põhinõudelt 3822,97 eurot viivisemääraga 0,065% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
8.Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 8345,72 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 700 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 480 eurot (toiminguks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisega seonduvate toimingutega). Kuivõrd antud juhul ei ole tegu keerulise ja mahuka hagiga või menetlusega, hagi näol on tegu sisuliselt standardse dokumendiga, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 800 eurot (riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.