2-22-6760/4 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Hageja nõuded 05.05.2022 esitas Gonda OÜ Harju Maakohtule hagi PVC Hall Baltic OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Gonda OÜ (edaspidi hageja) ja PVC Hall Baltic OÜ (edaspidi kostja) on sõlminud 08.09.2021 töövõtulepingu (edaspidi leping), mille alusel kostja kohustus hagejale tootma pvc halli ja paigaldama selle hageja asukohta Räina valda ning hageja kohustus tasuma tehtud tööde eest kostjale rahas. PVC Hall Baltic OÜ (registrikoodiga 1451210) on äriregistri andmetel kustutatud seisuga 14.10.2021. Samas E-Krediidiinfo kohaselt konstitutiivne ühinemiskanne on tehtud Eveko Adviser OÜ (ühinemise käigus muudetud ärinimi on PVC Hall Baltic OÜ) registrikaardile 14.10.2021. Kostja ühinemise tulemusel tegutseb kostja edasi PVC Hall Baltic OÜ nime all kandes registrikoodi 14672542. Ka on kostja juhatuse liikmeks T. P. ning äriühingu asukohaks on samuti Tööstuse 12, Lagedi alevik, Rae vald Harjumaa 75303. Lepingu punkt 4.1. kohaselt oli töö teostamise tähtaeg 2 kuud peale lepingu sõlmimist. Lepingu punkt 5.1. kohaselt on töö lepinguline maksumus 24700.-+ km. Lepingu punkt 5.2. kohaselt toimub tööde eest tasumine osade kaupa vastavale esitatud arvetele: 30% peale lepingu sõlmimist 50% peale metallkonstruktsioonide tarnet objektile 20% peale tööde lõppu. Kostja esitatud 08.09.2021 arve nr 20200222 summas 8892 eurot on hageja koheselt tasunud. Kostja ei suutnud täita enda lepingust tulenevat kohustust, so toota ja valmistada pvc hall hagejale 2 kuu jooksul. 14.12.2021 edastas hageja kostja esindajale e-kirja ning soovis teada, millal saab pvc hall paigaldatud. Kostja teatas, et pvc hall on valmis ja pakitud ning paigaldajad peaksid seda minema tellija juurde üles panema.

Kuivõrd kostja ei tarninud ega paigaldanud hagejale pvc halli, siis oli hageja sunnitud korduvalt nii kirjalikult kui ka telefoni teel pöörduma kostja juhatuse liikme T. P. poole ning esitama enda poolse nõude lepingu täitmiseks, so pvc halli tarnimiseks ning paigaldamiseks. 02.03.2022 edastas hageja lepinguline esindaja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemise avalduses esitas hageja kostja vastu ka nõude 5 tööpäeva jooksul ehk 09.03.2022 tagastada 08.09.2021 koostatud arve nr 20200222 alusel hageja poolt tasutud summa 8892 eurot. Kostja hageja nõudekirjale ei reageerinud ja raha ei tagastanud ning seetõttu on kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus 10.03.2022 seisuga põhinõude summas 8892 eurot. 22.03.2022 edastatud võlakirjas selgitas hageja lepinguline esindaja kostjale tema võlgnevust hageja ees ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega kokku summas 10105,25 eurot tasuda hiljemalt 30.03.2022. Hageja lepinguline esindaja on korduvalt telefoni teel vestelnud kostja esindaja T. P.ga ning saavutati kokkuleppe, et kostja tasub hagejale võlgnevuse summas 10105,25 eurot alljärgnevalt: - 3368,42 eurot hiljemalt 08.04.2022; - 3368,42 eurot hiljemalt 15.04.2022; - 3368,42 eurot hiljemalt 22.04.2022. Kostja ei pidanud ka poolte vahel sõlmitud kokkuleppest kinni. Hageja nõuab seega kostjalt poolte vahel 08.09.2021 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmist, so hageja tasutud rahaliste vahendite tagastamist. Lepingu punkti 7.3 kohaselt kohustub kostja (PVC Hall Baltic OÜ) tasuma hagejale (Gonda OÜle) viivist 0,01% töö üldmaksumusest iga tema poolt lepingus kehtestatud tähtaegade alustamata, tegemata või lõpetamata töö tähtaega ületanud päeva eest. Lepingu üldmaksumus on 08.09.2021 töövõtulepingu punkti 5.1. kohaselt 24 700 eurot. Kostja jättis täitmata 08.09.2021 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad lepingulised kohustused kokku 178 päeva (tööde teostamise tähtaeg 08.11.2021, hagiavalduse esitamise kuupäev 05.05.2022). Seega on hageja seisukohal, et kostja on kohustatud lisaks põhinõudele tasuma ka lepingujärgsed viivised, mis 05.05.2022 seisuga moodustavad summas 439,66 eurot (2,47x178). Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega pikema ajaperioodi vältel. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine lepingust tuleneva viivise nõudes. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisnõue kostja vastu 05.05.2022 seisuga kokku 439,66 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel esitab hageja kostja vastu sissenõudmiskulu nõude summas 40 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 13.07.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 13.07.2022, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 12.08.2022. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja ei ole hageja kui tellija tellitud tööd teostanud ega tasutud raha tagastanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõue summas 8892 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub hagis märgitud lepingujärgse viivise väljamõistmisega perioodil 08.11.2021 05.05.2022, 178 päeva eest töö üldmaksumusest 24700 eurost määraga 0,01% päevas, summas 439,66 eurot. Kostja ei ole viivisele, s.h. selle arvutuskäigule, vastuväiteid esitanud. Kohus jätab rahuldama hagi resolutsiooni punktis 3 esitatud nõude mõista kostjalt välja hageja kasuks poolte vahel 08.09.2021 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad viivised lepingu punktis 7.3. sätestatud määras, so 2,47 eurot päevas alates 06.05.2022, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 8 892 eurot. Kuigi hagiavalduse resolutsioonis on nõue sõnastatud, puuduvad hagis täielikult esitatud nõude kohta selle aluseks olevad asjaolud-selgitused-põhjendused, mistõttu ei saa kohus nõuet rahuldada.

Lisaks sellele jääb nõude puhul arusaamatuks, milliselt summalt tuleks edaspidist viivist arvutada ning viidatud lepingu punkt 7.3 ei sätesta viivise suurusena 2,47 eurot päevas, vaid viivise määraks on 0,01% päevas. TsMS § 367 võimaldab edaspidise viivise väljamõistmist üksnes protsendina põhinõudest. Leping on üles öeldud ja hageja nõudeks ei ole tööde lõpetamine vaid tasutud raha tagastamine. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on esitanud eelmärgitud nõude. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja märgib esitatud hagi hinnaks 10273,21 eurot, kohus rahuldab hageja nõuded summas 9371,66 eurot ehk 91% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust (9%), ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 840 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. TsMS § 144 p 1 kohaselt kuuluvad kohtuväliste kulude hulka menetlusosaliste esindajate õigusabikulud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 500 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta), ning see koosneb edastatud dokumentidega tutvumisest ja kohtueelsest menetlusest 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamises 3,5 tundi (kokku 5 tundi). Hageja palub kohustada kostjat tasuma menetluskulud hageja esindaja Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr xxxx, AS Xxxx, selgitusega „Tsiviilasja number, PVC Hall Baltic OÜ võlgnevus Gonda OÜ-le“. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kohus leiab, et põhjendatud on nii tunnitasu määr kui ajakulu hageja kuluna õigusabile, summas 500 eurot. Kogu menetluskulu on seega 1340 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele koos viivisega menetluskuludelt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.