Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate M. T. ja Invest in OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja seisukohad

2-20-10207 Hageja selgituste kohaselt kostja II kohustus mootorsõiduki kohta andma kõik vajaliku ja tõese info ning andma mootorsõiduki valduse üle hagejale. Lepingut sõlmides kinnitas kostja II seaduslik esindaja hagejale, et mootorsõiduk oli neile jäetud eelmise omaniku poolt laenu tagatiseks panti ja kostjal II on õigus seda tagatist käsutada (panti realiseerida), st. lepingu eset võõrandada. Selle kinnituseks näidati hagejale ja lisati ostu-müügilepingu juurde mootorsõiduki eelmise omaniku ja kostja vahel sõlmitud müügileping. Kostja II majandustegevuseks on mootorsõidukite tagatisel laenude andmine. Samuti lubas kostja I hagejat igakülgselt aidata, sealhulgas ka mootorsõiduki ümberregistreerimise toimingutes. Mootorsõiduki valdus anti hagejale üle 26.09.2019 ning 30.09.2019 sõitis hageja Tartu linna, et vormistada mootorsõiduk enda nimele. Autoregistris selgus asjaolu, et mootorsõiduki endine omanik J. H. on surnud, hagejaga sõlmitud müügilepingu juurde lisatud J. H.i ja kostja II vahelisel ostu-müügilepingul on vale isikukood ja J. H.i allkiri on lisatud lepingul võltsitud. Kostja II ja J. H.’i vahel väidetavalt sõlmitud müügilepingul olnud allkiri ei ühtinud teistel dokumentidel, sealhulgas autoregistris olevatel dokumentidel oleva J. H.’i allkirjadega, mistõttu saab hageja hinnangul järeldada, et lisatud leping oli ilmsete võltsimise tunnustega. Autoregistri töötaja fikseeris vastavad asjaolud ja selles olukorrast selgus, et kostja I on kostja II seadusliku esindajana teadlikult õigusvastaselt kallutanud ostjat tegema tehingut pettuse teel. 01.10.2019 kohtus hageja kostja II kontoris kostjaga I M. T. ja selgitas neid asjaolusid ning avaldas selgelt oma soovi, et kostjad selgitaksid olukorda ja kõrvaldaksid kõik takistused hageja õiguspäraseks omanikuks vormistamisele autoregistris. Kostja II seaduslik esindaja M. T. lubas suusõnaliselt, et kuupäevaks 04.10.2019 on kõik takistused kõrvaldatud või kostjad tagastavad hagejale samal kuupäeval eelnevalt tasutud ostusumma 1 800 eurot. Kõige selle juures viibis ka kostja II töötaja D. K., kes võib hageja selgituste kohaselt neid asjaolusid vajadusel tunnistajana kinnitada. 04.10.2019 astus hageja kostja II kontorist läbi ja seal teatas kostja I talle, et ta ei tagasta raha ning soovitas tal mootorsõiduki omandamiseks pöörduda kellegi K. T.i poole. Hageja keeldus tundmatu ja asjasse mittepuutuva kolmanda isiku poole pöördumisest ning avaldas selgelt soovi mootorsõiduk tagastada koos võtme ja tehnilise passiga, ühtlasi teatades kostjatele mootorsõiduki paiknemisest Xxxx maja juures. Hageja jättis mootorsõiduki võtme ja tehnilise passi kostja II kontorisse. 06.10.2019 saatis hageja kostjale I ja kostjale II e-kirjaga ostu-müügilepingu tühistamise avalduse ning soovis kostjatelt ostusumma tagastamist. Seisuga 22.06.2020 ei ole kostjad ostusummat hagejale tagastanud. Ostja ei ole saanud mootorsõiduki õiguspäraseks omanikuks, samuti puudub tal ka seaduslik valdus mootorsõiduki üle (valdus on tagastatud sõiduki seaduslikule omanikule). Hageja teostas perioodil enne 30. septembrit 2019, kui ei olnud teadlik pettuse mõjul tehtud tehingu asjaoludest soetatud sõidukile remonditöid ja kandis sellega seonduvat kulu alljärgnevalt: ⎯ panoraamakende tihenduse puhastamine ja üleliimimine, (külje panoraamakende vaheline mastiks oli päikese käes ja ajaga maha koorunud ja vihmavesi jooksis pakettakende vahele);

2-20-10207 ⎯ auto salongi rooste ja läbiroostetanud detailide eemaldamine reisijate poolse ukse karbilt ja selle taastamine. Teostatud remonttööde summaarseks maksumuseks oli 200 eurot. Samuti kandis hageja kulutusi seoses auto registritoimingute sooritamiseks Tartusse sõiduga, mille kohta ei ole hagejal säilinud tõendeid. Hageja toob välja, et Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalitus menetleb kriminaalasja nr xxxx, milles alustati menetlust 24.10.2019 KarS § 344 lg 1 tunnustel, kahtlustatava M. T.i suhtes. Politsei ja Piirivalveameti 06.05.2020 määrusega tunnistati hageja R. R. kriminaalasjas nr xxxx kannatanuks. Kannatanuks tunnistamine kriminaalasja raames ei võta hagejalt õiguslikku alust pöörduda tsiviilnõudega kohtusse eraldiseisva tsiviilmenetluse algatamiseks kriminaalasja väliselt (KrMS § 2631 lg 2; § 271 lg 2 ja § 2962 lg 3). Hageja R. R. palub kohtul kostjatelt M. T.ilt (kahtlustatav) ja Invest in OÜ ühiselt välja mõista: põhinõudena tühise tehingu alusel saadud 1 800 eurot (TsÜS § 90 lg 2; ja § 94 lg 3 ning VÕS § 1028), kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määras, täiendavalt viivised põhisummalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, ja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1 800 eurot, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 111.44 eurot, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 ja TsMS §-st 367 tulenevalt seadusjärgne viivis, alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude kohase täitmiseni, määrata, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. II Kostjate vastuväited

2-20-10207 nr 29.08.2017-1, mille järgi kostja I laenas K. T.ile raha summas 1 800 eurot tähtajaga kuni 29.02.2018. K. T. ei täitnud nõuetekohaselt oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ja ei tagastanud kostjale I laenu põhisummat. Kostja I nõudele tasuda tekkinud võlgnevust teavitas K. T., et juhul, kui kostja I esitab tema vastu hagiavalduse, mida kohus tõenäoliselt rahuldab, kostjal I ikka ei õnnestu saada oma raha tagasi, kuna K. T.il puuduvad igasugused vahendid ning tema kontod on arestitud kohtutäiturite poolt. Samuti K. T. palus esitada talle täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning tegi ettepaneku, et tema (K. T.) annab kostjale I omandiõiguse sõidukile Xxxx, registrimärgiga xxxx, mida tema just ostis kellegi J. H.i käest ja mida kostja I saab realiseerida, kui K. T. ei tagasta talle lähiajal laenu põhisummat. Kostja I vaatas pakutava sõiduki üle, helistas Maanteeametile järelepärimisega võimalikke piirangute kohta sõiduki osas, kust sai teada et andud sõiduk ei ole ei ärandatud ega panditud, ning kuna sõiduki turuväärtus vastas K. T.i võlgnevuse suurusele, nõustus viimase ettepanekuga, leides, et vajadusel saab kustutada K. T.i võlgnevust sõiduki müügist saadud raha arvelt. Koos sõidukiga K. T. andis kostjale I kõik sõiduki dokumendid ja kaks ostu-müügi lepingut: (i) ostu-müügi leping K. T.i (kui ostja) ja J. H.i (kui müüja) vahel, milles puudus kuupäev, mida kostja I kirjutas ise nimetatud ostu-müügi lepingu üleandmisel hagejale; ja (ii) ostu-müügi lepingu, kus müüjaks oli märgitud K. T. ja ostja kohta käivad väljad olid tühjad. Kostja I ei vormistanud sõidukit enda nimele, kuna plaanis selle koheselt müüja. Selline sõiduki ostumüügi lepingute vormistamine on kostjate seisukohal autoturul tavapärane olukordades, kus sõiduki ostja omandab sõidukit eesmärgiga esimesel võimalusel müüja selle edasi, mitte vormistades sõidukit enda nimele sõiduki registreerimise eest tasumisele kuuluvate riigilõivude minimiseerimiseks. Kuna vaatamata korduvatele meeldetuletustele tagastada laenu põhisummat K. T. ikka ei kustutanud oma võlgnevust kostja I ees, otsustas kostja I müüja tagatiseks jäetud sõiduki. 22.09.2019 kostja I müüs hageja tütrele T. R.ile kõnealuse sõiduki hinnaga 1 800 eurot. Sõiduki omandi ümbervormistamiseks kostja I andis T. R.ile K. T.i (kui müüja) poolt eeltäidetud ostu-müügi lepingu, kus kirjutas hagejat ostjana sisse ning K. T.i ja J. H.i vahel (mitte aga J. H.i ja kostja II vahel, nagu ekslikult hageja kirjutab hagiavalduses) sõlmitud sõiduki ostumüügi lepingu. Nende lepingute alusel pidi hageja registreerima sõiduki omandi enda nimele. Sõiduki ülevõtmisel K. T.i käest kostjal I ei tekkinud kahtlusi, et K. T.i poolt esitatud J. H.iga sõlmitud lepingu saab olla võltsitud, kuna (i) nagu eespool oli juba märgitud, Maanteeametile esitatud päringu vastus ei andnud alust kahelda, et sõidukiga võivad olla mingid probleemid; (ii) K. T.i endine käitumine ei tekitanud kostjal I kahtlusi, et tegemist võib olla pettusega. Seega arvestades ülaltooduga hageja väide selle osas, et hageja ostis sõiduki kostjalt II ei vasta kostjate seisukohal tõele, kuna sõiduki müüjaks oli ainuüksi kostja I, ehk M. T., kes tegutses eraisikuna. 2019. a oktoobri alguses hageja pöördus kostja I poole ja teavitas, et tal ei õnnestunud registreerida sõiduki omandit enda nimele, mille peale kostja I vastas, et katsub lahendada tekkinud probleemi. Kostja I helistas koheselt K. T.ile, kes lubas, et paari päevaga kõrvaldab kõik takistused sõiduki omandiõiguse üleminekuks. Kuna hageja piisaval määral ei selgitanud kostjale I, milles täpselt on probleem sõiduki ümbervormistamisel, kostja I leidis, et olukorra kiiremaks lahendamiseks oleks mõistlik, kui hageja ja K. T. võtavad teine teisega ühenduse ilma vahendajata, et ei tekkiks nö „katkise telefoni” efekti, millega nõustus ka K. T., lubades edastada tema kontaktid hagejale.

2-20-10207 Vastuseks kostja I ettepanekule lahendada tekkinud olukorda K. T.i abil teavitas hageja, et soovib tagastada sõidukit ja nõudis ostuhinna summas 1 800 eurot tagasi. Seejärel kostja I proovis ise võtta ühendust K. T.iga, eesmärgiga selgitada välja miks vaatamata viimase lubadustele sõiduk ei ole hageja nimele ümber vormistatud, kuid tulemusteta, kuna K. T. ei vastanud enam (ja ei vasta ka tänase päevani) kostja I pöördumistele. Hageja väide selle koha, et tema on tühistanud sõiduki ostu-müügi tehingu esitades kostjatele 06.10.2019 tehingu tühistamisavalduse ei vasta tõele. 06.10.2019 hageja saatis kostjale II ähvardava e-kirja koos põhjendamatute nõuetega. Nagu eespool oli juba eelnevalt märgitud kostja II ei ole hageja ja kostja I vahel toimunud ostu-müügi tehingu pooleks ning reeglina kostja I ei kontrolli kostja II üldist e-posti aadressi, seda teevad kostja II haldur või sekretär, jättes tähelepanuta kirju, mis ei ole otseselt seotud kostja II majandus- ja kutsetegevusega. Seega kostjal I on teadmata, kas kostja II on saanud nimetatud e-kirja või mitte. Igal juhul kostja I esimest korda nägi kõnealust e-kirja tutvudes hagi lisaks olevate materjalidega. Tulenevalt TsÜS § 98 lg-st 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja I ei ole saanud hageja poolt tehingu tühistamisavaldust. Hageja küll suuliselt viitas sellele, et soovib tagastada sõiduki ja saada tasutud ostusumma tagasi, kuid mitte tehingu tühistamise teel. Kostja I avaldas hagejale, et tema on nõus öelda ostu-müügilepingu üles ja tagastada hagejale ostuhinna, kui hageja tagastab kostjale I sõiduki koos kõikide dokumentidega. Hageja aga seda teinud ei ole. Väär on hageja väide selle kohta, nagu tema jättis mootorsõiduki võtmed ja tehnilise passi kostja II kontorisse ja teavitas kostjat mootorsõiduki paiknemisest Xxxx maja juures. Seega, vaatamata kostja I ettepanekule ei ole hageja tänase päevani andnud kostjale I ei võtmeid, tehnilist passi ega kõnealust sõidukit. Tänasel päeval kostjal I ei ole teada mis tegelikult toimus J. H.i ja K. T.i vahel. See asjaolu, et J. H.i allkiri on tõepoolest võltsitud ei ole ametlikult kinnitatud. Kostja I arvamusel ei saa välistada, et tegemist võib olla J. H.i pärijate pahauskselt esitatud valeandmetega. Kostjal I endal ei olnud võimalik tutvuda ei J. H.i dokumentide ega allkirja näidisega. Samuti keegi J. H.i sugulastest ei pöörunud kostja I poole võimalikke nõuetega kõnealuse sõiduki osas. Hageja algusest peale teadis, et kostja I ei vormistanud sõidukit oma nimele, kuigi kostja I oleks selleks õigustatud (kostjale I teadaolevalt) omades kõikvajalikke dokumente registreerimistoimingu läbiviimiseks. Nagu tuleneb ülaltoodust sõiduki ostu-müügi tehingu teiseks pooleks on üksnes kostja I, kes tegutses eraisikuna, mitte aga oma majandus-või kutsetegevuse raames. Peale ülaltoodu seda kinnitab ka kostja I poolt väljastatud kviitung, kust nähtub, et ostuhinna summa sai M. T., mitte aga kostja II tema esindaja kaudu. Seega hageja ja kostja II vahel ei tekkinud võlasuhed VÕS § 2 ja § 3 tähenduses. Ainuüksi see asjaolu, et tehing toimus kostja II ruumides ei tee kostja II tehingu pooleks. Järelikult hageja ei ole õigustatud esitama kostja II vastu nõudeid, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust. Kuna kostja II ei oma mingit seost vaidlusaluse sõidukiga, on ainetud ka kõik hageja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded, sellepärast et sõidukit ei saa lugeda kostja II esemeks VÕS § 1042 tähendused ja hageja ei ole kostjal II kunagi midagi saanud (eeskätt kõnealust sõidukit) VÕS § 1028 tähenduses. III Kohtu põhjendused

2-20-10207 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

2-20-10207 ⎯ kriminaalasjas nr xxxx on menetlus osaliselt lõpetatud kahtlustatava M. T.i suhtes KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 2 p 5 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (kostjate 19.01.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Kostjate selgituste kohaselt sõlmisid kostja I ja K. T. 29.08.2017 laenulepingu nr 29.08.20171 (05.20.2020 kostjate vastuse lisa 1), mille järgi kostja I laenas K. T.ile raha summas 1 800 eurot tähtajaga kuni 29.02.2018. K. T. ei täitnud nõuetekohaselt oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ja ei tagastanud kostjale I laenu põhisummat. Kostjate selgituste kohaselt K. T. palus esitada talle täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning tegi ettepaneku, et K. T. annab kostjale I omandiõiguse sõidukile Xxxx, registrimärgiga xxxx, mida tema just ostis kellegi J. H.i käest ja mida kostja I saab realiseerida, kui K. T. ei tagasta talle lähiajal laenu põhisummat. Kostja I vaatas enda selgituste kohaselt pakutava sõiduki üle, helistas Maanteeametile järelepärimisega võimalikke piirangute kohta sõiduki osas, kust sai teada et andud sõiduk ei ole ei ärandatud ega panditud, ning kuna sõiduki turuväärtus vastas K. T. võlgnevuse suurusele, nõustus viimase ettepanekuga, leides, et vajadusel saab kustutada K. T. võlgnevust sõiduki müügist saadud raha arvelt. Kostja I ei vormistanud enda selgituste kohaselt sõidukit enda nimele, kuna plaanis selle koheselt müüja ning selline sõiduki ostu-müügi lepingute vormistamine on autoturul tavapärane olukordades, kus sõiduki ostja omandab sõidukit eesmärgiga esimesel võimalusel müüja selle edasi, mitte vormistades sõidukit enda nimele sõiduki registreerimise eest tasumisele kuuluvate riigilõivude minimiseerimiseks. Sõiduki ülevõtmisel K. T. käest kostjal I ei tekkinud kahtlusi, et K. T. poolt esitatud J. H.iga sõlmitud lepingu saab olla võltsitud, kuna Maanteeametile esitatud päringu vastus ei andnud alust kahelda, et sõidukiga võivad olla mingid probleemid ja K. T. endine käitumine ei tekitanud kostjal I kahtlusi, et tegemist võib olla pettusega.

2-20-10207

2-20-10207

2-20-10207 isikukoodiga xxxx (J. H.). Registris on samanimeline isik isikukoodiga xxxx (surnud xxxx). Seega ei ole müügilepingust tulenevalt võimalik tuvastada lepingupooli ning lepingus esineb ilmne ebatäpsus. 22.09.2019 sõlmitud müügilepingus on märgitud müüjaks K. T., isikukoodiga xxxx ja ostjaks T. R., isikukoodiga xxxx. Kohus poolsel isikuandmete kontrollimisel rahvastikuregistrist selgus, et registrisse ei ole kantud isikut isikukoodiga xxxx (K. T.). Registrisse on kantud samanimeline isik isikukoodiga xxxx. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et müügilepingutes kajastatud andmete põhjal ei ole võimalik selgelt tuvastada lepingupooli ja seega esineb lepingutes ilmsed ebatäpsused. Kohus leiab, et mõlemas eelviidatud lepingus esinevad ebatäpsused ei saa olla käsitletavad inimliku eksimusena vaid võivad viidata süstemaatilisele ebatäpsete andmete esitamisele ehk teadlikule eksitamisele, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

2-20-10207 Kohus märgib, et juhul, kostjal I leiab, et tal on nõue kostja I ja K. T. vahel väidetavalt 29.08.2017 sõlmitud laenulepingu nr 29.08.2017-1 alusel, siis on kostjal I võimalus oma õiguste realiseerimiseks esitada hagi eraldi tsiviilasjas. Kohus selgitab täiendavalt, et kostjate viited VÕS § 1028 lg 1-le hageja mootorsõiduki tagastamise kohustusele on põhjendamatud. Mootorsõiduk on kriminaalasja nr xxxx raames, koos võtmete ja dokumentidega tagastatud mootorsõiduki tegelikele omanikele ehk surnud J. H. pärijatele. Seega juhul, kui kostjad on hagejale tekitanud õigusvastase tegevuse tulemusel kahju, mille käigus müüdihagejale mootorsõiduki, mis kuulub kolmandale isikule ja mille võõrandamiseks kostjatel puudus õiguslik alus, ei saa kostjad tekitatud rahalise kahju hüvitamise eeldusena nõuda mootorsõiduki tagastamist, kuna selle omand ei kuulunud kostjatele, veel enam olukorras, kus mootorsõiduk on õiguskaitseorganite poolt üleantud tegelikele õigusjärgsetele omanikele.

2-20-10207 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hageja nõue rahuldati tervikuna, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.