OÜ Aktiva Finants hagi A. B. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
207,36 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Weizenbergi 20, Tallinn 10150) Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (xxx) Kostja: A. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi A. B. vastu võla nõudes.
2.Välja mõista kostjalt B.lt (B.) hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel 02.10.2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxxxxx tulenev põhivõlgnevus summas 132,84 eurot, intress summas 2,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 31,42 eurot ning sissenõudmiskulud 30,00 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A. B.lt (B.) hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis alates 05.10.2021 kuni põhinõude summas 132,84 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (132,84 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista kostjalt A. B.lt (B.) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 75,00 eurot ja õigusabikulud summas 450,00 eurot.
6.Menetluskulud tuleb kostjal tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXX.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu müügileping nr xxxxxx, millega Telia Eesti AS müüs kostjale mobiiltelefoni iPhone 7 256GB (must). Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 22. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Järelmaksuleping lõppes tähtaja saabumisega 20.10.2018. Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi summa 2,47 eurot, järelmaksulepingust tulenev tasumata põhiosa 132,84 eurot. Kostja võlgnevus kujuneb järgnevatest tasumata arvetest: Arve nr. 08201804342734 09201804913517 10201805487427
Summa 43,95-1,17=42,78 44,75 45,31
Maksetähtpäev 20.08.2018 20.09.2018 20.10.2018
Intress 2,44-2,44=0,00 1,64 0,83
Hageja selgitab, et arve nr 08201804342734 summa oli 43,95 eurot, millest on maha arvestatud kostja tasumine 1,17 eurot põhiosa katteks, intressi võlg oli 2,44 eurot, millest on maha arvestatud kostja tasumine summas 2,44 eurot, jääk seega 0,00 eurot. Telia Eesti AS loovutas 27.11.2020 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab lisaks ka võla sissenõudekulusid summas 30 eurot (VÕS § 1132 lg 2) ning sissenõutavaks muutunud viivist järelmaksu põhiosa summalt (132,84 eurot) alates 21.10.2018 kuni hagiavalduse koostamiseni (04.10.2021, kokku 1080 viivitatud päeva) VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (8% aastas), s.o kokku summas 31,42 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista jooksva viivise põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja on esitanud 03.12.2021 vastuse hagile. Kostja ei vaidle vastu võlgnevuse olemasolule, ent selgitab, et ta ei ole saanud ühtki meeldetuletust tasumata võlgnevuse osas, talle pole edastatud nõude loovutamise teatist ning lepingu kehtivuse perioodil ei esitanud Telia Eesti AS ega kostja hagejale ühtki pretensiooni lepingu täitmise osas. Samuti leiab kostja, et nõue on aegunud (TsÜS § 146 lg 1). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude tasunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (vastavalt määruse koostamise ajal kehtinud TsMS redaktsioonile). Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Vaidlus puudub selles, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 02.10.2016 järelmaksu müügilepingu nr xxxxxx, millega Telia Eesti AS müüs kostjale osamaksetega mobiiltelefoni iPhone 7 256GB must. Vaidlus puudub ka selles, et kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 22. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Järelmaksuleping lõppes tähtaja saabumisega 20.10.2018. Telia Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 27.11.2020 Osaühingule Aktiva Finants.
7.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (vt dtl 76-107) ja kostja vastuväited (dtl 134-135) ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagi vastuses ei ole kostja eitanud võlgnevuse olemasolu. Kostja vastuväited, et ta ei ole saanud meeldetuletust võla tekkimise kohta ning nõude loovutamise teatist, ei ole asjakohased. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et teade
nõude loovutamise kohta on 11.12.2020 edastatud kostja neljale erinevale e-posti aadressile, sh ka aadressile xxx (vt dtl 97), mille kostja oli märkinud enda kontaktaadressiks järelmaksu müügilepingu sõlmimisel Telia Eesti AS-ga. Niisamuti nähtub hageja tõenditest, et meeldetuletus tasumata võlgnevuse kohta on kostjale saadetud samadele e-posti aadressitele 19.02.2021, 01.03.2021 ja 08.04.2021 (dtl 99, 101 ja 103). Poolte vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingu lisaks olevate Telia Eesti AS-i üldtingimuste p 5.2.3 sätestab mh kostja kohustuseks informeerida Teliat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viieteistkümne kalendripäeva jooksul alates muudatuse toimumisest, kliendi nime, aadressi, lepinguga seotud kontaktisikute või kasutajate andmete muutumisest ja muude oluliste kontaktandmete muutumisest (dtl 86). Poolte vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingu p 3 sätestab, et lepingu allkirjastamisega ostja kinnitab, et on üldtingimuste sisuga tutvunud ja kohustab neis sisalduvaid tingimusi täitma. Kostja pole tõendanud, et ta oleks Telia Eesti AS-i informeerinud enda kontaktandmete muutumisest. Seega on kostja väide, et ta ei ole nõude loovutamise teatist ja meeldetuletusi võla tekkimise osas kätte saanud, paljasõnaline ning asjakohatu. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei ole nõude loovutamise teatist kätte saanud, ei oma see hagi rahuldamise seisukohalt tähtsust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt ei ole nõude loovutamiseks vajalik võlgniku nõusolek, samuti ei ole nõude loovutamise eelduseks loovutamisest võlgnikule teatamine (vt Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I, komm.vlj, lk 832). Kostjal säilis võimalus täita kohustus nõude loovutanud võlausaldajale, mida kostja ei teinud.
8.Kostja on asjas esitanud ka aegumise vastuväite, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna hageja nõuab järelmaksu müügilepingu järgi osamaksete tasumist, tuleb aegumist arvestada iga üksiku osamakse sissenõutavaks muutumisest. Vaidlust ei ole, et kostja pidi tegema kõik osamaksed 2018. aastal. Seega algab kostjalt tasu maksmise nõude aegumistähtaeg kõigi osamaksete suhtes 2018. aasta lõppemisest. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg 1 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema 01.01.2019 ning hagejal tulnuks kostja vastu nõue esitada hiljemalt 31.12.2021 kell 24.00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud ka avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 07.06.2021 ning järelikult ei olnud nõue selleks ajaks veel aegunud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine ka peatus. Seega pole ka kostja aegumise vastuväide asjakohane.
9.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal
on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 132,84 eurot.
10.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 31,42 eurot ja lisanduva viivise alates 05.10.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt. Kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingus olid pooled kokku leppinud viivisemääras 0,15% päevas (dlk 108). Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata võlgnevuselt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet ning edasiulatuva viivise nõuet.
12.Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista intressi summas 2,47 eurot, mille tasumises ja fikseeritud määras (21,90% aastas) lepiti kokku kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingus (VÕS § 94 lg 3). Kostja ei ole hageja intressinõudele vastuväiteid esitanud, mistõttu peab kohus hageja intressinõuet põhjendatuks.
13.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist (VÕS § 1132 lg 2). VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, on hageja esitatud tõenditest nähtuvalt võla sissenõudmiseks edastatud kostjale kolm võlateatist – 19.02.2021, 01.03.2021 ja 08.04.2021 (dtl 99, 101 ja 103). Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesoleval juhul on hageja nõue alla 500 euro ning kohtule on esitatud tõendid kolme võlateatise saatmise kohta. Samuti nõuab hageja 5 euro väljamõistmist võlgniku makseviivitusega tingitud muude kulude katteks, mis mahuvad samuti VÕS § 1132 lg 2 kohaldamisalasse. Kohtu hinnangul on võla sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
14.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 132,84 eurot, intressivõlgnevuse 2,47 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 31,42 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 05.10.2021 kuni põhinõude (132,84 eurot)
tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 132,84 eurot. Menetluskulude jaotus
15.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja kulutused õigusabile summas 650 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane, palub hageja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.
18.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot.
20.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
21.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot/h (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 5 tundi vajalik ja põhjendatud. Samuti on vajalik ja põhjendatud õigusabikulu 50 eurot, millele hageja on viidanud ning mille näol on tegemist hagiavalduse koostamise ajakuluga, mida maakohus vähendas juba asjas 02.11.2021.a tehtud tagaseljaotsuses (mida kaja rahuldamise tõttu ei täideta).
22.Lähtuvalt TsMS § 172 lg 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 450,00 eurot.
23.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
24.Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXX.
25.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).