Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.03.2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
254,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.03.2022 tagaseljaotsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 22,53 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 2 osaliselt) ja jooksva viivise nõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas (resolutsiooni p 3 osaliselt), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-127799 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohus andis hageja nõude üle Harju Maakohtule selle menetlemiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.Hageja esitas 11.10.2021 hagi ja 3.11.2021 selle täienduse, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 491,73 eurot, intressi 50,4 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivise 115,16 eurot, samuti kohustada kostjat tasuma põhivõlgnevuselt viivist 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja kulude hüvitis 595 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ning kohustada kostjat tasuma kuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Esto AS (laenuandja) 20.06.2020 arvelduskrediidilepingu nr 9599443124 (laenuleping), mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale arvelduskrediiti 2000 euro ulatuses. Kostja pidi kasutatud krediidi tagastama ja tasuma intressi igakuiselt 15. kuupäevaks. Kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud alates 15.12.2020. Samuti on kostja jätnud maksmata intressi. Laenuandja ütles laenulepingu 16.03.2021 üles. Laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded 12.05.2021 hagejale.
4.Laenulepingus oli kokkulepitud intressi tasumise kohustus 40,90% aastas. Kostja pidi võla tagastamisega viivitamise eest tasuma viivist vastavalt intressimäärale. Viivis perioodi 16.03.2021–11.10.2021 (s.o laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) eest moodustas 115,16 eurot (s.o põhivõlg × viivitatud päevade arv 210 × 40,90% aastas). Laenuandja ja hageja saatsid kostjale enne hagi esitamist korduvalt võlateatisi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seega tuli kostjal tasuda sissenõudmiskulu kolme tasulise võlateatise eest 30 eurot. Kostja vastuväited
5.Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte avalikult 25.02.2022 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Kuivõrd kostja hagile ei vastanud, lahendas maakohus hagi tagaseljaotsusega. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 491,73 eurot, intressi 50,40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise 22,53 eurot ning kohustas kostjat maksma viivist põhinõudelt alates 11.10.2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
2-21-127799
7.Maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tagaseljaotsuse kohaselt ületab hageja nõutud viivisemäär 40,90% aastas seadusjärgset viivise määra enam kui viis korda. Hageja viivisenõue oli maakohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis oli põhjendatud 22,53 euro ulatuses. Edasiulatuv viivis kuulus samuti väljamõistmisele seadusjärgses määras. Muus osas oli hagi põhjendatud.
8.Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, siis jättis maakohus hageja menetluskuludest 86,52% kostja kanda ja 13,48% hageja kanda. Kostjal puudusid menetluskulud. Hageja õigusabikulud olid põhjendatud 265 euro ulatuses (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu ühe tunni eest 90 eurot). Kostjal tuli tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuses jõustumisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 92,63 eurot, edasiulatuva viivise määraga 40,90% aastas ja osas, milles menetluskulud jäid hageja kanda. Hageja soovis uue otsusega viivise väljamõistmist täies ulatuses, kogu menetluskulu jätmist kostja kanda ja kõigi menetluskulude hüvitamist.
10.Tarbijakrediidilepingu puhul on laenuandjal õigus nõuda viivist samas suuruses, mis oli lepingus kokku lepitud intressimäär. Kui tarbijakrediidilepingus oli kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, on viivise määraks lepinguline intressimäär. Viivise nõudmine 40,90% aastas polnud vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1 ja VÕS 113 lg-ga 1.
11.Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 406 2 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Samuti ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra. Kostja sõlmis laenulepingu krediidikulukuse määraga 59,28% aastas. Alates 31.05.2020 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% (20,52% × 3 = 61,56%). Seega ei ületanud laenulepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda (s.o krediidikulukuse määr ei ületa lubatavat määra).
12.Maakohus oleks pidanud hagi rahuldama täies ulatuses ja sellest tulenevalt jätma kõik menetluskulud kostja kanda. Vastustaja seisukoht
13.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS § 657 lg-ga 2 rahuldada, maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse piire arvestades
2-21-127799 vaidlustatud osas tühistada ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude ning menetluskulude jaotuse osas. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ülejäänud osas.
16.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 444 kommentaar, p 3.4 c). Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi osaliselt, kuid ei kirjeldanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega põhjendanud hagi rahuldamata jätmist nõuetekohaselt. See on TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise osas, milles hagi jäeti rahuldamata.
17.Maakohus eksis hageja viivisenõuet rahuldades ka materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel ning asus sellest tulenevalt ekslikult seisukohale, et tarbijakrediidilepingus on keelatud kokku leppida VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast suuremas viivisemääras.
17.1.VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 II lause järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kuid kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.2.VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mistõttu on tarbijal kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid (vt Riigikohtu 14.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12 ja 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).
17.3.Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu oli nende kokkulepitud intressimäär. Praegusel juhul nõudiski hageja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivist intressimääraga samas määras, mistõttu on maakohus jätnud ekslikel põhjendustel hageja selle viivisenõude rahuldamata.
18.Eelnevat arvestades on hageja apellatsioonkaebus põhjendatud, mistõttu tühistab ringkonnakohus vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei saa teha asjas ise uut tagaseljaotsust, kuna TsMS § 657 lg 2 järgi tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-21-127799
19.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jääb menetluskulude jaotus vastavalt asja lahendamise lõpptulemusele TsMS § 173 lg 3 viimase lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.