Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16953
Kohtuasi
Reval Capital OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. mai 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Reval Capital OÜ (registrikood 10761237), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja X, lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X 2. juuni 2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 3. mai 2022 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-16953 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Reval Capital OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Reval Capital OÜ (hageja) esitas 29. oktoobril 2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 7548,88 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja 8. jaanuaril 2018 omandanud avalikul enampakkumisel kostjale kuulunud kinnisasja asukohaga Tallinnas E. Vilde tee 100-24. Kinnisasja jäid koormama Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid kogusummas 1 347 000 Eesti krooni ehk 86 088,89 eurot, millega olid tagatud Swedbank AS ja kostja vahel 19. oktoobril 2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-177249-EL ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest tulenevad nõuded kostja vastu. Peale kinnisasja müüki ei ole kostja hüpoteegiga tagatud laenulepingust tulenevaid laenu tagastamise kohustusi Swedbank AS ees täitnud. Vältimaks laenulepingu ülesütlemist ja sissenõude pööramist hageja poolt omandatud varale, tegi hageja kostja eest igakuiselt makseid. Hageja on tasunud ajavahemikus 31. augustist 2018 kuni 16. juunini 2021 kostja kohustuste katteks kokku 7548,88 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
4.Kostja ei ole kohustatud hagejale võlgnevust tagastama. Hageja, ostes kinnisasja, mille hinnaks enampakkumisel oli märgitud 13 392 eurot koos hüpoteegi summaga 43 075 eurot ja korteriühistu võlgnevusega, pidi teadma, et ta ostab kinnisasja koos koormatisega summas 43 075 eurot Swedbank AS ees ja on kohustatud maksma hüpoteegi makseid. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 3. mai 2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7548,88 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1320 eurot.
6.Maakohus tuvastas, et kostja ja Swedbank AS vahel on sõlmitud laenuleping nr 06-177249EL. Laenulepingust nr 06-177249-EL tulenevad Swedbank AS nõuded on tagatud hageja poolt täitemenetluse nr 027/2016/64 raames omandatud ja hageja omandis olevat kinnisasja Tallinnas E. Vilde tee 100-24 koormava hüpoteegiga.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõude on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, siis läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Samasugune tagajärg nõude üleminekuks tuleneb ka võlaõigusseaduse (VÕS) 173 lg 3 p-st 2, mille kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.
8.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ole tasunud laenulepingust nr 06-177249-EL tulenevaid laenumakseid ning need on tasunud Swedbank AS-le hageja summas 7548,88 eurot.
9.Kuna hageja on täitnud kostja kohustuse panga ees, vältimaks kinnisasja sundmüüki panga nõude katteks, siis on hagejal tagasinõude õigus kostja vastu. Ühestki kohtule esitatud tõendist
2-21-16953 ei nähtu, et hagejale oleksid üle läinud laenulepingust nr 06-177249-EL tulenevad kostja kohustused panga ees. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonimenetluses kantud kulud palub kostja jätta hageja kanda.
11.Maakohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus on jätnud otsuse tegemisel arvestamata kostja väited, et hageja poolt omandatud korteriomandi väärtus sisaldab summat 43 075 eurot, mida hageja ei ole kostjale hüvitanud.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt on tsiviilasjas oluliseks asjaoluks täitemenetluses sundenampakkumise korras müüdava vara väärtuse kindlaks määramine. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud, et korteriomandi kinnisasja arestimise akti kohaselt arvestatakse kinnisasja hindamisel Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga, milles tagatava nõude jääk on 43 075 eurot. Seega on hageja omandanud kostjale kuulunud kinnisasja 43 075 euro võrra suuremas summas, kui enampakkumise aktis on märgitud, ning selle summa võrra on hagejal kohustus kostja ees täitmata. Maakohus on jätnud kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 94 lg 1, mis on seatud takistama selliseid olukordi, kus enampakkumisel võib ostja võlgniku vara omandades alusetult rikastuda.
13.Isegi kui asuda seisukohale, et hagejal oleks õigus esitada kostja vastu tagasinõue, siis oleks maakohus pidanud tulenevalt kostja vastuväidetest kohaldama tasaarvestust. Kostja on järjekindlalt väitnud, et temal ei saa olla kohustust hageja ees, kuna hageja on omandanud korteriomandi hüpoteegiga, millega tagatud nõude suurus oli 43 075 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu määrus 6. mai 2021 määrus tsiviilasjas 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
16.Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse seetõttu, et maakohus pole hinnanud kostja väiteid, et hageja omandatud korteriomandi väärtus sisaldab summat 43 075 eurot, mille hageja peaks kostjale hüvitama. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada kostja apellatsioonkaebuse väidete alusel.
17.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et praeguses asjas pidi maakohus tuvastama hagejale täitemenetluses müüdud kinnisasja väärtuse. Hageja esitas kostja vastu nõude, sest hageja täitis kostja kohustuse, mille täitmise tagamiseks on hageja kinnisasjale seatud hüpoteek. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja omandas täitemenetluses avalikul enampakkumisel kinnisasja, mis on koormatud hüpoteekidega Swedbank AS kasuks kogusummas 1 347 000 Eesti krooni ehk
2-21-16953 86 088,99 eurot, kuid mis tagab kostja ja Swedbank AS laenulepingust tulenevaid kostja kohustusi summas 43 075 eurot. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et hageja on tasunud kostja laenulepingust tulenevate kohustuste katteks, mille täitmise tagamiseks on hageja kinnisasi koormatud hüpoteegiga, Swedbank AS-le 7548,88 eurot. Vastuses hagile oli kostja märkinud, et hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu, sest hageja on tagatisvara omandamisega võtnud endale kohustuse tasuda kostja laenujääk summas 43 075 eurot. Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja on koormatud kinnisasja omandamisega võtnud endale kohustuse tasuda kostja laenujääk Swedbank AS ees 43 075 eurot. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja ka maakohtu järeldust, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hagejale oleksid üle läinud kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kostja kohustused panga ees. Asjaolu, et hageja on omandanud kinnisasja, mis on koormatud hüpoteegiga, ei vabasta kostjat täitmast tema laenulepingust tulenevaid kohustusi. Seega tuleb kostjal igal juhul lõppastmes täita laenulepingust tulenev kohustus tagastada laen endal ja seda ka olukorras, kui laenulepingust tulenev nõue rahuldataks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kuna hageja tegi kostja eest kostja laenulepingust tulenevaid laenu tagasimakseid vaid seetõttu, et hageja kinnisasi on koormatud hüpoteegiga, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejale läks seaduse (AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2) alusel üle Swedbank AS nõue kostja vastu hageja poolt rahuldatud ulatuses.
18.Kolleegium märgib, et erinevalt apellatsioonkaebuse väidetest, ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks varem menetluses üldse väitnud, et hageja omandatud kinnisasjaga seoses oleks hagejal justkui kohustus hüvitada kostjale 43 075 eurot. Samuti ei saa nõustuda kostjaga, et kostja väitest, et temal ei ole kohustust hageja ees, sest hageja on omandanud kinnisasja koos hüpoteegiga, millega on tagatud 43 075 euro suurune nõue, saab järeldada kostja nõuet hageja vastu summas 43 075 eurot, ja mõista seda kui kostja tahteavaldust väidetav kostja nõue tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et maakohus oleks käesoleva asja lahendamisel pidanud kohaldama TMS § 94 lg-t 1, mille kohaselt kui pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud, peab ostja, kes teadis või pidi teadma, et õigus ei kehti või on lõppenud, tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses. Samas ei ole kostja ka apellatsioonkaebuses väitnud, et kinnisasja alghinna määramisel arvestatud pandiõigus 43 075 eurot ei kehtiks või oleks lõppenud ja seda teadis ka hageja. Täitemenetluses läbiviidud toiminguid kostja vaidlustanud ei ole ja ka käesolevas asjas ei pidanud kohus hindama täitemenetluses enampakkumisel müüdud kinnisasja hinna kujunemist. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. TsMS 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
19.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
20.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal olla enne
2-21-16953 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumit hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ning kostjal ei tule hagejale apellatsioonimenetluses kantud kulusid hüvitada.
21.Lisaks on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
22.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.