OÜ Reval Capital hagi D B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 7 548,88 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Reval Capital (registrikood 10761237, asukoht Kase 1, Järva-Jaani alev, 73301 Järva vald, Järvamaa) Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (e-post [email protected]) Kostja: D B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin (e-post [email protected])
esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11.04.2022. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Reval Capital hagi D B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista D B võlgnevus summas 7 548,88 eurot OÜ Reval Capital kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses D B kanda.
5.Välja mõista D B menetluskulud summas 1 320 eurot OÜ Reval Capital kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kohtule 29.10.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja 08.01.2018 omandanud avalikul enampakkumisel kostjale kuulunud kinnisasja asukohaga Harju maakond, xxx korter xxx, katastritunnus xxx, reg osa nr xxx. Kinnisasja jäi koormama peale selle hageja poolt omandamist AS Swedbank kasuks seatud hüpoteegid kogusummas 1 347 000 eesti krooni ehk 86 088,99 eurot, mida tõendab hagi lisaks 1 olev enampakkumise akt ning kinnistusraamatu väljavõte.
2.19.06.2007 kostja ja AS Hansapank (uue nimega AS Swedbank) sõlminud korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise lepingu, mille punkt 3.1.2 kohaselt on tagatud hageja poolt omandatud kinnisasja koormavate hüpoteekidega AS Swedbank nõuded kostja vastu, mis tulenevad AS Swedbank ja kostja vahel 19.10.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr xxx ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest.
3.Peale kinnisasja müüki ei ole kostja oma lepingust nr xxx tulenevaid kohustusi AS Swedbank ees täitnud ning ei ole tasunud hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr xxx tulenevaid laenumakseid. Vältimaks laenulepingu ülesütlemist ja sissenõude pööramist hageja poolt omandatud varale on hageja teinud kostja eest igakuiselt makseid, et täita laenulepingust nr xxx tulenevaid kostja kohustusi. Hageja on tasunud ajavahemikus 31.08.2018 kuni 16.06.2021 kokku 7542,88 eurot.
4.VÕS § 173 lg 3 p 2 sätestab, et nõue läheb üle seaduse alusel isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. Sama põhimõte tuleneb ka AÕS § 349 lg 3, mis sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle.
5.Antud juhul on hageja täitnud kostja laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused AS Swedbank ees ning seda põhjusel, et hageja varal korteriomand asukohaga xxx lasuva hüpoteegiga olid ja on jätkuvalt tagatud kostja kohustused, mis tulenevad kostja ja AS Swedbank vahelisest laenulepingust nr xxx.
6.Asjaolu, et hageja on täitnud kostja laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused AS Swedbank ees tõendab hagiavalduse lisaks 4 olevad pangaväljavõtted, millest nähtub maksete tegemine AS-le Swedbank ja makse selgitus, milles on viide laenulepingule nr xxx. Kostja vastus
7.Kohtule 15.02.2022.a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei eita seda fakti, et tema suhtes oli algatatud täitemenetlus (Täiteasi nr xxx) sissenõudja Eesti Energia AS poolt esitatud avalduse alusel (14.12.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15117072). Kostjale kuulus korteriomand aadressil xxx. 19.06.2007.a. kostja ja AS Hansapank (uue nimega AS Swedbank) sõlminud korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise lepingu, mille punkt 3.1.2 kohaselt on tagatud kinnisasja koormavate hüpoteekidega AS Swedbank nõuded ostja vastu, mis tulenevad AS Swedbank ja ostja vahel 19.10.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr xxx. ostja täitis oma kohustused panga ees korralikult ja õigeaegselt. 28.08.2017.a.
AS-i Swedbank poolt oli esitatud vastus kohtutäiturile, mille alusel pank kinnitas, et seisuga 28.08.2017 hüpoteegi jääk on 43075.-eurot.
8.28.08.2017.a. oli koostatud kinnisasja arestimise akt, mille kohaselt kinnisasja hind koosnes summast 20 925.- eur ja hüpoteegi jäägist summas 43 075.-eurot. See tähendab, et kinnisasja hind oli 64 000.-eurot ja koosnes alghinnast ja hüpoteegi jäägist (Lisa 1). Samuti ostja juhib tähelepanu sellele, et seisuga 2017. a korteriomandi keskmine turuhind oli 73 000 eurot. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud ja väitnud, et „ kinnisasja jäi koormama peale selle omandamist hageja poolt AS Swedbank kasuks seatud hüpoteegid kogusummas 1 347 000 eesti krooni ehk 86 088,99 eurot, mida tõendab hagi lisaks 1 olev enampakkumise akt ning kinnistusraamatu väljavõte (lisa 2). Peale kinnisasja müüki ei ole kostja oma lepingust nr xxx tulenevaid kohustusi AS Swedbank ees täitnud ning ei ole tasunud hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr xxx tulenevaid laenumakseid. Vältimaks laenulepingu ülesütlemist ja sissenõude pööramist hageja poolt omandatud varale on hageja teinud kostja eest igakuiselt makseid, et täita laenulepingust nr xxx tulenevaid kostja kohustusi. Hageja on tasunud ajavahemikus 31.08.2018 kuni 16.06.2021 kokku 7542,88 eurot“.
9.Kostja ei ole nõus ülaltoodud hageja väidetega ning arvab, et Hageja poolt esitatud nõue on pahauskne, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja poolt esitatud Lisa 1 ei tõenda, et temal puuduvad kohustused panga ees pärast kinnisasja ostmist enampakkumise käigus. Ostja palub mitte võtta Lisa 1 arvesse tõendina kinnisasja hinna kindlaksmääramise osas. Ostja juhib tähelepanu sellele, et täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt oli korraldatud 3 enampakkumist, kuna esimesed enampakkumised olid nurjunud. 29.08.2017.a. kohtutäitur avaldas, et müüb kinnisasja koos hüpoteegiga (Lisa 2). Teate kohaselt alghind oli 20 925.-eurot koos hüpoteegiga (seisuga 28.08.2017 hüpoteegi jääk on 43075.-eurot) (Lisa 2).
10.12.10.2017.a. kohtutäitur avaldas, et müüb kinnisasja koos hüpoteegi ja KÜ võlgnevusega (Lisa 3). Teate kohaselt alghind oli 16 740.-eurot koos hüpoteegi ja KÜ võlgnevusega (Lisa 3). 21.11.2017.a. kohtutäitur avaldas, et müüb kinnisasja koos hüpoteegi ja Ü võlgnevusega (Lisa 4). Teate kohaselt alghind oli 13 392.-eurot koos hüpoteegi (seisuga 28.08.2017 hüpoteegi jääk on 43075.-eurot) ja KÜ võlgnevusega (Lisa 4). Kohtutäituri poolt olid esitatud kõik andmed seoses kinnisasja enampakkumise korraldamisega (TMS § 84).
11.Täitemenetluse seadustiku § 85 kohaselt soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. Soovijatel on õigus tutvuda müüdava asja kohta tehtud avaldustega ning asja puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega.
12.Hageja ostis kinnisasja enampakkumisel perioodil 12.12.2017 - 18.12.2017 ning kinnisasja hind oli 13 392.-eurot koos hüpoteegi summas 43 075.- eurot ja KÜ võlgnevusega (Lisa 4). See tähendab, et Hageja teadis ja pidi teadma, et ta ostab kinnisasja koos koormatisega summas 43 075 eurot AS Swedbank ees ja on kohustatud maksma hüpoteegi makseid. Kostja rõhutab, et kinnisasja enampakkumise käigus kohtutäitur korduvalt seletas osalejatele, et kinnisasja ostmisel hüpoteek jääb uue
omanikule, kes on kohustatud maksma (Lisa 5). Samuti Hageja poolt esitatud Lisa 1 (lk 6) tõendab, et Hageja tutvus müüdava varaga (hind, koormatised).
13.Samuti ostja juhib tähelepanu sellele, et Hageja poolt ei olnud esitatud mitte ühtegi pretensiooni seoses Kostja poolt laenumaksete mittetasumisega alates jaanuarist 2018 kuni hagi esitamiseni. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel Hageja väidab, et Kostja on kohustatud tagastama Hagejale võlgnevust summas 7 548,88 eurot, kui Hageja ostis kinnisasja koormatisega panga ees. Kostja väidab, et Hagejal on pahauskne käitumine, esitatud hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ja Hageja ainsaks eesmärgiks on kahju tekitamine Kohtu põhjendused
14.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning kostja, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
16.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Kohus on tuvastanud, et kostja ja AS Swedbank vahel on sõlmitud laenuleping nr xxx. Laenulepingust nr xxx tulenevad AS Swedbank nõuded on tagatud hageja poolt täitemenetluse nr xxx (sissenõudja Eesti Energia AS) raames omandatud ja hageja omandis oleva kinnisasja, asukohaga xxx, koormava hüpoteegiga. Kostja on teinud AS-le Swedbank 31.08.2018. a kuni 16.06.2021. a laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks makseid summas 7 548,88 eurot.
18.Hagiavalduse kohaselt on hageja täitnud kostja laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused AS Swedbank ees ning seda põhjusel, et hageja varal, korteriomandil asukohaga xxx lasuva hüpoteegiga olid ja on jätkuvalt tagatud kostja kohustused, mis tulenevad kostja ja AS Swedbank vahelisest laenulepingust nr xxx.
19.Kostja ei eita laenulepingust nr xxx tulenevate laenumaksete tasumata jätmist, kuid kostja hinnangul puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu, kuivõrd hageja on tagatisvara omandamisega võtnud endale kohustuse tasuda kostja laenujääk Swedbank AS ees summas 43 075 eurot (tl 28).
20.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Puudub vaidlus, et hageja on tasunud Swedbank AS-le D B laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmisena 7 548,88 eurot (tl 14). Hageja nõude esitamise aluseks rahuldatud nõude ulatuses on AÕS § 349 lg 3 esimene lause, mille järgi läheb nõue võla tasumisel võlgnikuks mitteoleva hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku poolt rahuldatud ulatuses talle üle. Samasugune tagajärg nõude üleminekuks tuleneb ka VÕS § 173 lg 3 p-st 2, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. AÕS § 349 lg 3 teise lause järgi kohaldatakse nõude ülemineku puhul sama lõike esimese lause järgi käenduse kohta käivaid sätteid. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude ülemineku (cessio legis) juhtumiga VÕS § 173 lg 1 mõttes.
21.Käesoleval juhul oli täitemenetluses sissenõudjaks Eesti Energia AS, kelle kasuks oli kinnistusraamatusse seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri 08.02.2016. a avalduse alusel. Kinnistusraamatu väljavõttelt nähtub, et IV jakku on Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid, mis tagavad laenulepingust nr xxx tulenevaid laenumakseid. TMS §158 lg 1 kohaselt kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused ja lg 3 kohaselt nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Eeltoodust tulenevalt ei saanud täitemenetluse nr xxx tulemusel lõppeda Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Käesoleva juhul on hageja täitnud kostja kohustuse panga ees, vältimaks kinnisasja sundmüüki panga nõude katteks. Kui kinnisasja omanik teeb seda sundtäitmise vältimiseks, ei saa võlausaldaja VÕS § 78 lg 3 järgi keelduda täitmise vastuvõtmisest. Võlgniku eest tema rahalise kohustuse täitnud kolmandal isikul on VÕS § 78 lg 4 järgi tagasinõue või nõude täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Eeltoodud sätetest nähtuvalt läheb võlausaldajalt kohustuse täitnud käendajale seaduse alusel üle võlausaldaja nõue võlgniku vastu. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hagejale oleksid üle läinud laenulepingust nr xxx tulenevad kostja kohustused panga ees. Seega on hagejal AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel tekkinud tagasinõude õigus kostja vastu pangale tasutud laenumaksete ulatuses.
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub 7 548,88 eurot hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 320 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja kulu 845 eurot, millest 11.04.2022. a kohtuistungiga seotud esindaja kulu 130 eurot).
26.Hageja tasus riigilõivu 475 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 7 548,88 eurot tasumisele riigilõiv 475 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 475 eurot.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 5,5 tundi, määraga 130 eurot tunnis. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise ajakulu oli 1 tund (tl 54). Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse ning kostja seisukohale vastuse koostamisek. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas.
28.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 320 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 845 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.