Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 11. august 2022
Tsiviilasja number
2-22-3948
Tsiviilasi
Aleksandr Komarovi avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjades nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Komarovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aleksandr Komarov (isikukood XXXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksandr rahuldamata.
Komarovi
määruskaebus
2.Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2022. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega menetluskulud Aleksandr Komarovi Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
seotud kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aleksandr Komarov (avaldaja) esitas 17. märtsil 2022 avalduse täitemenetluse täiteasjades nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640 osaliseks peatamiseks kuni 3. novembrini 2022. Avaldaja palub peatada täitemenetlused kinnisvara asukohaga XXXXX müügi osas. Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on avaldaja suhtes sissenõudjate Mark Komarovi ja Eva Komarova avalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-5072 alusel algatatud täitemenetlused nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640. Nõude sisuks on igakuine elatis. Täiteasjas nr 042/2020/639 on elatise võlgnevus seisuga 1. aprill 2022. a 8107 eurot 96 senti ning täiteasjas nr 042/2020/640 8105 eurot 94 senti. Kinnisasjale asukohaga XXXXX on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Keelumärge on kinnistusraamatus sisse kantud 29. detsembril 2021. 9. veebruaril 2022 on koostatud kinnisasja arestimise akt hinnaga 55 000 eurot. Avaldaja leiab, et kinnistu väärtust on oluliselt vähendatud. Avaldaja esitas 6. veebruaril 2022 kohtutäiturile kaebuse, milles mh taotles täitemenetluste peatamist seetõttu, et vastavalt Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10679 leppisid Evgeny Shikin, Antonina Shikina ja avaldaja kokku, et kinnistu asukohaga X maakond, X vald, X linn XXXXX, registriosa numbriga XXXXXXXX ja kinnistu asukohaga X maakond, X vald, X linn, XXXXXXXX, registriosa numbriga XXXXXXXX jäävad E. Shikin ja A. Shikina ühisomandisse. E. Shikin ja A. Shikina tasuvad avaldajale selle eest rahalise hüvitise 35 000 eurot hiljemalt 1. novembriks 2022 või kahe kalendripäeva jooksul alates kinnistute võõrandamisest. Avaldaja kinnitas kohtutäiturile, et peale nimetatud summa kättesaamist kustutab võlgnik oma võlgnevused. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et praegusel juhul ei ole tasaarvestamine elatise võlgnevuse ning avaldaja nõude vahel võimalik, kuna avaldaja nõue on suunatud teiste isikute vastu ning nõue ei muutu sissenõutavaks enne 1. novembrit 2022. Avaldaja suhtes täitemenetluse jätkamine (kinnisvara müük) on äärmiselt ebaõiglane. Kinnistu on avaldaja ainuke vara, mida avaldaja soovib säilitada. Avaldaja ei palu täitemenetluse peatamist osas, mis puudutab teisi menetlustoiminguid (pangakontode ja sissetulekute arestimine jne). Tema taotlus puudutab ainult kinnisasja müümist enampakkumisel. Avaldaja hinnangul on kinnistu tegelik väärtus umbes 100 000 eurot. Elatise võlg on umbes 17 000 eurot. Seega on kinnistu hind ja võla suurus ebaproportsionaalsed. Kinnisvara müük oleks otstarbekas, kui sissenõudjate seadusliku esindaja materiaalne olukord oleks halb ja avaldajal ei oleks võimalust elatise võlga kustutada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus keeldus 22. märtsi 2022. a määrusega avalduse täitemenetluse täiteasjades nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640 peatamiseks menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa olla pikaajaline. Erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõistes tuleb lugeda sellised ajutise iseloomuga asjaolusid, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg või võlgniku seisund (nt raske haigus), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje (tervisekahjustus, elukohata jäämine). Selliste asjaolude esinemine peab olema ajutise iseloomuga, sest TMS § 45 eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine võimaliku püsiva maksejõuetuse korral. TMS §-i 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik väita, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Täitemenetlustes täiteasjades nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640 on täitedokumentideks kohtuotsused alaealistele lastele elatise väljamõistmise kohta. Avaldaja soovib täitemenetluse peatamisega peatada kinnisasja müügi enampakkumisel selliselt, et tal oleks võimalik elatise tasumist ajatada (tasaarvestada) ning elatise võlgnevus tasuda/kustutada hiljemalt 3. novembril 2022. Maakohus nõustus kohtutäituriga ning leidis, et tasaarvestus elatise võlgnevuse ning avaldaja nõude vahel ei ole võimalik, kuna avaldaja nõue on suunatud teiste isikute vastu ning nõue ei muutu sissenõutavaks enne 1. novembrit 2022. Avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena TMS § 45 mõistes. Asjaolud, millele avaldaja tugineb, näitavad üksnes avaldajal sissetulekute ja vara puudumist ning sellega kaasnevaid raskusi elatise kohustuste täitmisel. TMS § 45 eesmärk ei ole anda võlgnikule õiguskaitset ajutise või püsiva maksejõuetuse korral või kujundada ümber võlgniku kohustusi. Avaldaja taotletud viisil täitemenetluse peatamine kujutab endas sisuliselt tema kohustuste ümberkujundamist, sest näeb ette juba sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa tasumise tähtaja ajatamist. Võlgniku võimetus täita piisava sissetuleku puudumise tõttu sissenõutavaks muutunud kohustusi võib viidata võlgniku ajutisele või püsivale maksejõuetusele, mis ei ole erandlik asjaolu. Asjaolu, et võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldaja ees, ei anna võlgnikule õigust TMS § 45 alusel taotleda kohtult täitemenetluse peatamist. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 45 eesmärgiks ei ole anda võlgnikule õiguskaitset olukorras, kus ei esine erandlikke asjaolusid. Avaldaja avaldus ei põhine asjaoludel, millest nähtuksid erandlikud asjaolud TMS § 45 mõistes ja millele riik peaks andma õiguskaitset. Seetõttu ei ole avaldaja esitatud asjaoludel avalduse rahuldamine võimalik.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata tsiviilasi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Määruskaebuse kohaselt on maakohus arutanud asja sisuliselt enne avalduse menetlusse võtmist. TsMS § 371 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille rahuldamine on õiguslikult võimatu. TMS § 45 annab võlgnikule võimaluse esitada kohtule avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega on avalduse rahuldamine õiguslikult võimalik. Kas võlgniku suhtes esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse täitemenetluse peatamiseks, tuleb tuvastada asja sisulisel arutamisel, mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamisel. Asja sisulisel arutamisel tuleb kohtul ka tuvastada TMS § 45 teises lauses sätestatud asjaolusid, nimelt sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21.
5.Ringkonnakohus märgib esmalt, et alus avaldaja avalduse menetlemiseks puudub seetõttu, et käesoleva määruse tegemise seisuga on vaidlusalune kinnistu kohtutäituri arestist vabastatud, seega eelduslikult kinnisvara müüki täitemenetluses ei toimu. Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest hinnates avalduse aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt, mida tulnuks teha asja sillulisel lahendamisel, mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamisel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 jätab kohtule kaalutlusõiguse, kas võtta avaldus menetlusse või mitte. Kohus peaks alati kõrvaldama perspektiivitu avalduse menetlusest nii vara kui võimalik, sõltumata sellest, kas nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult olla lubatud või mitte. Kuigi kohtul on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel lai kaalutlusruum, siis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleks vältida menetlusosalistele kulutuste tekitamist sellise avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnaohus leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel lähtunud avalduses esitatud asjaoludest ning ei ole hinnanud tõendeid.
6.Avaldaja taotles elatise nõuetes täitemenetluste osalist peatamist avaldajale kuuluva kinnisvara suhtes selliselt, et kohus peataks kinnisvara müüki. Nõude aluseks on TMS § 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise
täitemenetlusega kaasneb. Täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades ei saa olla väga pikaajaline (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et praegusel juhul puuduvad erandlikud asjaolud TMS § 45 kohaldamiseks ning seetõttu keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest. Laste elatisnõuded on seaduse järgi eranditeta prioriteetsed, neid täidetakse eelisjärjekorras ning enne teisi nõudeid (TMS § 8 lg 2). Elatise nõuete täitmisel lubab seadus arestida võlgniku sissetulekuid suuremas ulatuses, kui muude nõuete täitmisel (TMS § 132 lg 11). Olukorras, kus võlgnikul puudub sissetulek ja muu vara elatise nõude täitmiseks, sissenõudja ei andnud nõusolekut täitemenetluse peatamiseks kinnisvara müügi osas, täitmise ajatamiseks või pikendamiseks, on vara arestimine ning müük igati põhjendatud ega riiva võlgniku õigusi ebaproportsionaalselt. Praegusel juhul ei ole vaidlusalune kinnistu ka avaldaja elukohaks.
7.Seoses maakohtu ja kohtutäituri seisukohaga tasaarvestuse kohta peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et elatise nõuet ei saa tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1). Maakohus märgib õigesti, et tasaarvestamine elatise nõudega ei ole võimalik, kuna avaldaja nõue on suunatud kolmandate isikute vastu ega muutu sissenõutavaks enne 1. novembrit 2022. Ringkonnakohtu hinnangul sisustas maakohus ebaõigesti avaldaja nõuet ning luges seda tasaarvestusavalduseks. Avaldaja tasaarvestuse soovi ei nähtu tsiviilasja materjalidest. Tasaarvestuse mõiste on avaldatud VÕS § 197 lg-tes 1–2 ning tasaarvestuse puhul peavad kaks isikut olema kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Maakohus märgib õigesti, et avaldaja nõue on suunatud hoopis kolmandate isikute vastu, seega ei saa olla tegemist tasaarvestuse situatsiooniga. Avaldaja soov ja eesmärk on peatada tema omandis oleva kinnisasja müük kuni 3. novembrini 2022, s.o hetkeni, millal kolmandad isikud täidavad avaldajale oma tsiviilasjast nt 2-19-10679 tulenevat kohustust hüvitada kaasomandi osa kaotuse eest 35 000 eurot. Tegemist ei ole tasaarvestusavaldusega, vaid avaldusega täitemenetluse peatamiseks.
8.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Kerstna-Vaks
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.