lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-3948/3

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 22.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-3948/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1384
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-3948

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2022, Jõhvi kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtujurist

Anneli Alaveer

Kohtuasi

A. K.i avaldus täitemenetluste nr 042/2020/639 ja 042/2020/640 peatamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: A. K. (isikukood xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda A. K.i avalduse täitemenetluste nr 042/2020/639 ja 042/2020/640 peatamiseks menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtusse saabus 17.03.2022 A. K.i avaldus täitemenetluste nr 042/2020/639 ja 042/2020/640 peatamiseks. Avaldaja palub peatada kuni 03.11.2022.a osaliselt täitemenetlus täiteasjades nr 042/2020/639 ja 042/2020/640, nimelt kinnisvara, asukohaga xxx, Kohtla-Järve, müügi osas. Avaldusele lisatud materjalide kohaselt on kinnisasi asukohaga xxx, Kohtla-Järve kohtutäitur Natalja Malahhova 09.02.2022 kinniasja arestimise aktiga seatud kinnisasjale keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Natalja Malahhova kasuks. Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on võlgniku A. K. suhtes sissenõudjate M. K. ja E. K. seadusliku esindaja O. K. avalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-5072 alusel algatatud täitemenetlused nr 042/2020/639 ja 042/2020/640. Nõude sisu: alates 02.04.2019 igakuine elatis 1/2 kuupalga alammäära (maha arvestatud riiklik lapsetoetus). Täiteasjas nr 042/2020/639 on elatise võlgnevus seisuga 01.04.2022 8107,96 eurot (võlg sissenõudjale 6307,96 eurot ja elatisabi võlgnevus 1800,00 eurot) ning täiteasjas nr 042/2020/640 elatise võlgnevus seisuga 01.04.2022 on 8105,94 eurot (võlg sissenõudjale 6307,95 eurot ja elatisabi võlgnevus 1797,99 eurot).

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Keelumärge kinnisasja (xxx, Kohtla-Järve, reg.osa nr. xxx) käsutamise keelamiseks on kinnistusraamatus sisse kantud 29.12.2021. 09.02.2022 on koostatud kinnisasja arestimise akt, hinnaga 55 000 eurot. Avaldaja leiab, et kinnistu väärtus on oluliselt vähendatud. Avaldaja A. K. esitas kohtutäiturile kaebuse, milles sh esitas taotluse täitemenetluste peatamiseks põhjendusel, et vastavalt Viru Maakohtu 09.11.2021 määrusele nr. 2-19-10679 E. S., A. S. ja A. K. leppisid kokku, et kinnistu asukohaga xxx registriosa numbriga xxx ja kinnistu asukohaga xxx, registriosa numbriga xxx, jäävad E. S. ja A. S. ühisomandisse. Evgeny Shikin ja Antonina Shikina tasuvad A. K.ile selle eest rahalise hüvitise 35 000 eurot hiljemalt 01.11.2022 või kahe kalendripäeva jooksul alates eelmärgitud kinnistute registriosa nr xxx ja registriosa nr xxx võõrandamisest. A. K. kinnitas kohtutäiturile, et peale eelpoolt nimetatud summa kättesaamist, kustutab võlgnik oma võlgnevused. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova vaatas võlgniku poolt 06.02.2022 kohtutäiturile esitatud kaebuse koos lisadega ja täitemenetluste materjalid täiteasjades nr 042/2020/639, 042/2020/640 läbi ning jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et antud juhul tasaarvestamise võimalus elatisevõlgnevuse ning kaebaja nõude vahel ei ole võimalik, kuna kaebaja nõue on suunatud teiste isikute vastu ning nõue ei muutu sissenõutavaks kuni 01.11.2022. Avaldaja leiab, et tema suhtes täitemenetluse jätkamine (kinnisvara müük) on äärmiselt ebaõiglane. Kinnistu, asukohaga xxx, Kohtla-Järve on avaldaja ainuke vara. Avaldaja soovib säilitada seda vara. Avaldaja palub kuni 03.11.2022.a. peatada osaliselt täitemenetlus täiteasjas nr 042/2020/639 ning täiteasjas nr 042/2020/640. Avaldaja ei palu täitemenetluse peatamist osas, mis puudutab teisi menetlustoiminguid (pangakontode ja sissetulekute arestimine jne). Tema taotlus puudutab ainult kinnisasja, asukohaga xxx, Kohtla-Järve müümist enampakkumisel. Avaldaja hinnangul on kinnistu tegelik maksumus ca 100 000 eurot. Elatise võlg on ca 17 000 eurot. Seega kinnistu hind ja võla suurus on ebaproportsionaalsed. Kinnisvara müük oleks otstarbekas, kui sissenõudjate seadusliku esindaja materiaalne olukord oleks halb ja avaldajal ei oleks võimalust elatise võlga kustutada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Kohus, olles tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3.Tsiviilmenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel esitatud avalduse täitemenetluse peatamiseks vaatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 järgi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Avaldaja on kohtusse pöördunud TMS § 45 alusel, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Kohus märgib, et erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõistes tuleb lugeda sellised ajutise iseloomuga asjaolud, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg. Erandlikuks asjaoluks võib olla näiteks võlgniku seisund (nt raske haigus, puue), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje (tervisekahjustus; elukohata jäämine).

Selliste erandlike asjaolude esinemine peab olema ajutise iseloomuga, sest TMS § 45 eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine tema võimaliku püsiva maksejõuetuse korral. Riigikohus on 12.06.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse punktis 11 selgitanud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb.

5.Avalduses esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt on täitemenetluste 042/2020/639 ja 042/2020/640 täitedokumentideks kohtuotsused alaealistele lastele määratud elatise nõudes. Kohtutäitur on täitemenetluse raames arestinud avaldaja kinnistu asukohaga xxx, Kohtla-Järve. 09.02.2022 on koostatud kinnisasja arestimise akt, hinnaga 55 000 eurot. Kohus saab avaldajast aru selliselt, et avaldaja soovib täitemenetluse peatamisega peatada kinnisasja müügi enampakkumisel selliselt, et tal oleks võimalik elatise tasumist ajatada (või tasaarvestada) ning elatise võlgnevus tasuda/kustutada hiljemalt 03.11.2022 (xxx registriosa numbriga xxx kinnistu müügist saadud tulu arvelt). Kohus nõustub kohtutäituriga ning leiab, et tasaarvestamise võimalus elatisevõlgnevuse ning kaebaja nõude vahel ei ole võimalik, kuna kaebaja nõue on suunatud teiste isikute vastu ning nõue ei muutu sissenõutavaks kuni 01.11.2022. Lisaks leiab kohus leiab, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena TMS § 45 mõistes. Asjaolud, millele avaldaja tugineb, näitavad üksnes avaldajal sissetulekute ja vara puudumist ning sellega kaasnevaid raskusi raha tasumise kohustuste täitmisel. TMS § 45 eesmärk ei ole anda võlgnikule õiguskaitset ajutise või püsiva maksejõuetuse korral või kujundada ümber võlgniku kohustusi. Kohus on seisukohal, et võlgniku taotletud viisil täitemenetluse peatamine kujutab endas sisuliselt võlgniku kohustuste ümberkujundamist, sest näeb ette juba sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa tasumise tähtaja ajatamist, s.o tähtaja määramist kuupäevaks 03.11.2022. Võlgniku võimetus täita piisava sissetuleku puudumise tõttu sissenõutavaks muutunud kohustusi võib viidata võlgniku ajutisele või püsivale maksejõuetusele, mis ei ole erandlik asjaolu. Asjaolu, et võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldaja ees, ei anna võlgnikule õigust TMS § 45 alusel taotleda kohtult täitemenetluse peatamist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole erandliku iseloomuga, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks.
6.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 45 eesmärgiks ei ole anda võlgnikule õiguskaitset olukorras, kus ei esine erandlikke asjaolusid. Avaldaja avaldus ei põhine asjaoludel, millest nähtuksid erandlikud asjaolud TMS § 45 mõistes ja millele riik peaks andma õiguskaitset. Seetõttu ei ole avaldaja esitatud asjaoludel avalduse rahuldamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse täitemenetluse peatamiseks menetlusse võtmata.
7.TsMS § 372 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada.

8.TsMS § 168 lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
10.Kohus märgib, et peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid (TsMS § 56 lg 1). Toimikut võib pidada ka täielikult või osaliselt digitaalselt (TsMS 57 lg 1). Kohus selgitab, et antud tsiviilasja toimikut peab kohus digitaalselt. Kohus leiab, et digitaalse toimiku pidamine ei piira menetlusosaliste õiguseid esitatud materjalide tutvumisel ning nende kätte toimetamisel. Menetlusosalisel on õigus saada menetlusdokumendist ka elektrooniline koopia, väljatrükk või väljavõtte (TsMS § 59 lg 5). Samuti on menetlusosalistel ligipääs e-toimikule, kuhu kantakse kõik andmed tsiviilkohtumenetluse käigus tehtud toimingute kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium