Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. august 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-14065
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
15 371,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja advokaat Ken Kaarel Gross
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tsiviilasjas nr 2-21-14065 tehtud Harju Maakohtu 14. aprilli 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt välja Flagito OÜ kasuks hüvitise 5800 eurot õigeksvõtul põhineva otsusega ja sellelt summalt arvutatud viivise.
3.Jätta SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks Flagito OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt välja Flagito OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud
eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude
hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 7. septembril 2021 Harju Maakohtule SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hüvitise 17 800 eurot, viivise 250,83 eurot, sissenõudmiskulud 1680 eurot ning viivise 17 800 euro suuruselt põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli viiel reisijal broneering 24. aprilli 2021. a kostja opereeritavale lennule MYX568 Egiptus-Eesti (lennu vahemaa 3647 km, pidi saabuma sihtpunkti kell 14.08, saabus kell 16.02). 30 reisijal oli broneering 22. mai 2021. a kostja opereeritavale lennule MYX512 Kreeka-Eesti (lennu vahemaa 2677 km, pidi saabuma sihtpunkti 23. mail 2021 kell 00.20, saabus kell 16.10). Kolmel reisijal oli broneering 6. augusti 2021. a kostja opereeritavale lennule MYX568 Bulgaaria-Eesti (lennu vahemaa 1883 km, pidi saabuma sihtpunkti kell 22.05, saabus 7. augustil 2021 kell 01.44). Neljal reisijal oli broneering 7. augusti 2021. a kostja opereeritavale lennule MYX538 Türgi-Eesti (lennu vahemaa 2540 km, pidi saabuma sihtpunkti kell 14.30, saabus kell 20.00). Kõik lennud hilinesid enam kui 4 tundi, reisijatel tekkis õigus nõuda hüvitist ja reisijad loovutasid oma nõuded hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostja võttis hagi õigeks põhinõude 5800 euro osas, s.o Egiptuse, Türgi ja Bulgaaria lennud. Muus osas palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kreeka-Eesti lennu MYX512 hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud (ettenägematud ilmastikutingimused Tallinna Lennujaamas) ja kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed hilinemise vältimiseks. Sobivate maandumistingimuste tekkimisel ei olnud kostjal võimalik varumeeskonda varem komplekteerida. Lennuk väljus Kreekast 7-minutilise hilinemisega, mida oleks olnud võimalik lennu ajal kiiruse valikuga kompenseerida, et maandumine toimuks õigeaegselt. Lennuk maandus hilinemisega, sest ilmastikutingimused (udu, pilvisus, halb nähtavus) ei võimaldanud Tallinnas maanduda. Lennu teostamist (maandumine Tallinnas) takistanud ilmastikutingimused kestsid 22. maist alates kell 22.00 kuni 23. maini kell 12.00 ning vajalikud maandumistingimused Tallinnas tekkisid 23. mail kell 13.00. Ilmastikutingimuste puhul on tegemist ettenägematu, vältimatu ja väljaspool lennuettevõtja tegelikku kontrolli oleva sündmusega. Lisaks leiab kostja, et mitteerakorralise asjaolu tõttu
hilines lend vähem kui kolm tundi. Arvestada tuleb mõistliku ajaga maandumistingimuste tekkimist, samuti maandumise teostamiseks vajaliku ajaga.
pärast
Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 14. aprilli 2022. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 17 800 eurot, millest 5800 eurot mõistis maakohus välja õigeksvõtul põhineva otsusega, sissenõudmiskulud 1680 eurot, viivise 250,83 eurot, viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 850,50 eurot ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei vaidle kostja vastu Kreeka-Eesti lennu MYX512 hilinemisele. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19. novembri 2009. a otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohtu 4. mai 2017. a otsus kohtuasjas C‐315/15 Pešková ja Peška, p 22). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a otsus kohtuasjas C‐501/17 Germanwings, p 31). Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ei saanud temalt mõistlikult oodata, et ta oleks komplekteerinud varumeeskonna selliselt, et lennuk oleks Helsingist startinud varem alates hetkest, kui ilmastikutingimused Tallinnas lennuki maandumist lubasid. Hageja tõendas, et Tallinnas oli võimalik maanduda 22. mail kella 22.00-st kuni 23. mail kella 00.12-ni, sest selles ajavahemikus maandusid kolm lendu (BT650, BT680 ja BT361). Samuti maandus 23. mail kell 08.33 lend BT311. Seega oli kostjal võimalik Tallinnas maanduda kell 12.00–13.00. Kostja maandus Tallinnas kell 16.10. Seega hilines lend üle kolme tunni. Isegi kui asuda seisukohale, et ilmastikuolud tingisid hilinemise 8 tundi ja 50 minutit ning lend hilines kokku ca 15 tundi ja 50 minutit, siis asjaolust, milline ei ole erakorraline asjaolu, hilines lend siiski kokku üle kolme tunni. Kui ilmastikutingimused põhjustasid ca 9 tunni hilinemise ning ülejäänud lennu hilinemise tõi kaasa meeskonna vahetus/puudumine, siis pidi see olema kahtlemata kostjale ettenähtav. Kostjale on teada tema töötajate töötunnid ning asjaolu, et meeskond võib töötada ainult teatud arv tunde. Seega ei saa nimetatud asjaolu pidada asjaomase lennuettevõtja tavapärase lennutegevuse juurde mittekuuluvaks asjaoluks ega ka tema tegeliku kontrolli alt väljuvaks asjaoluks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, millega maakohus otsustas rahuldada hagi otsuse p-s 2 välja mõistetud hüvitist summas 5800 eurot ja sellelt summalt otsuse p-des 4.1, 4.2, 4.15, 4.17, 6 ja 7 välja mõistetud viivist ületavas osas ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 12 000 eurot, sissenõudmiskulud 1680 eurot, viivise põhivõlgnevuselt 12 000 eurot kokku 158,48 eurot, viivise perioodi 8. september 2021. a kuni 13. aprill 2022. a 573,37 eurot ning seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt 12 000
eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud määruse nr 261/2004 art 5 lg-t 3, leides, et ebasobivad ilmastikutingimused maandumiseks ei ole erakorraliseks asjaoluks, kui nende esinemise ajal maandusid lennujaamas teised lennukid. Asjaolu, et 22. mail kella 20.00-st UTC kuni 23. mail kella 10.00-ni UTC olid ilmastikutingimused maandumiseks ebasobivad, on kinnitanud Transpordiamet. Kui mõni lennuk maandub lennujaamas sellisel ajal, mil maandumiseks puuduvad minimaalsed ilmastikutingimused, siis sellest ei saa järeldada, et kostja lend oleks samuti pidanud lennujaamas maanduma. Maakohtu hinnangul tuleb lennuettevõtjal seada prioriteediks sihtkohta õigeaegne saabumine, sõltumata sellest, et see võib olla reisijatele ohtlik. Maakohus oleks pidanud leidma, et maandumiseks ebasobivad tingimused on määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes erakorraliseks asjaoluks. Samuti on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi (põhjendamiskohustust) ning oleks menetluses esitatud tõendeid ja seisukohti arvestades pidanud jõudma järeldusele, et lend hilines mitteerakorralise asjaolu tõttu vähem kui kolm tundi. Kohus on kostja 25. veebruari 2022. a menetlusdokumendis esitatud seisukohad jätnud täielikult tähelepanuta. Kostja on seisukohal, et kui lennuki jaoks sobivad maandumistingimused esinesid alates kella 10.00-st UTC, siis ei saa eeldada, et lennu hilinemist arvestatakse samuti alates kella 10.00-st UTC. Kui sobivad maandumistingimused esinevad alates kella 10.00-st UTC, siis see on aeg, millest alates lennukil on võimalik alustada ohutult maandumisega. Lennuki maandumine algab siis, kui lennuk hakkab vähendama kõrgust ja lõpeb siis, kui lennuki rattad puudutavad maad ning lend loetakse määruse nr 261/2004 mõttes sihtkohta saabunuks aga veelgi hiljem. Keskmiselt võtab lennuki maandumine (kõrguse vähendamisest lennuvälja puudutamiseni) minimaalselt aega 10 minutit ja teatud juhtudel 30 minutit. Seega, kui lennujaamas on maandumiseks tekkinud sobivad tingimused kell 10.00 UTC, siis eelduslikult saab lennuk kõige varasemalt maapinnale laskuda kell 10.10 UTC. Lisaks, kui sobivad maandumistingimused tekivad, siis tuleb mõistlikkuse põhimõttest lähtudes leida, et lennuettevõtja on kohustatud reisijad sihtkohta toimetama sellest mõistliku aja jooksul. Kostja hinnangul võib see aeg olla minimaalselt 30 minutit. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 kohaselt muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi tuleb mõista selliselt, et kostja vaidlustab maakohtu otsust osaliselt, s.o osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 000 eurot (hüvitise 30 reisijale lennu MYX512 hilinemise eest) ja sellelt summalt arvestatud viivise ning sissenõudmiskulud 1680 eurot (vt kostja 19. mai 2022. a apellatsioonkaebuse täpsustus). Maakohtu otsust kostjalt hageja kasuks hüvitise 5800 eurot ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmise kohta ei ole vaidlustatud ning see on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas 30 reisijal on 22. mai 2021. a lennu MYX512 (lähtepunktiga Kreeka ja sihtpunktiga Eesti) hilinemise tõttu õigus nõuda kostjalt hüvitist 12 000 eurot (= 30 x 400). Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et lennu
MYX512 hilinemise tingis erakorraline asjaolu ning et kostja oleks võtnud kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennu hilinemist. Samuti leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada isegi siis, kui ilmastikutingimused põhjustasid lennu hilinemise, sest lend hilines siiski üle kolme tunni meeskonna vahetuse/puudumise tõttu, mis ei ole erakorraline asjaolu.
9.Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et lennu hilinemist üle kolme tunni ei põhjustanud erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed.
9.1.Määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p b) kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole lendu teostav lennuettevõtja siiski kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Maakohus on hinnanud poolte esiletoodud asjaolusid ja esitatud tõendeid, kuid jõudnud kolleegiumi hinnangul valele järeldusele, et määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes erakorralisi asjaolusid üldse ei esinenud. See aga ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta ebaõigeks.
9.2.Transpordiameti vastuse kohaselt ei saanud vaidlusalune lend Tallinna Lennujaamas maanduda ja lennuki suundumine Helsingisse oli tingitud ebasobivatest meteo tingimustest (udu, nähtavus ja pilvisuse alumine piir e vertikaalne nähtavus olid alla miinimumi), mis kestsid
22.mail kella 22.00-st kuni 23. mail 12.00-ni Eesti aja järgi, ning vajalikud maandumistingimused tekkisid kella 13.00-ks (kd I, tl 186 pöördel–187). Määruse nr 261/2004 põhjenduse 14 kohaselt võib selliseks erakorraliseks asjaoluks, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste esinemine. Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et tegemist on „erakorralise asjaoluga“ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et see, et mõned teised lennukid ebasobivatele ilmastikutingimustele vaatamata Tallinna Lennujaamas maandusid, ei lükka ümber Transpordiameti poolt olukorrale antud hinnangut, et faktilised ilmastikuolud takistasid vaidlusaluse lennuki maandumist Tallinnas. Transpordiameti vastusest nähtub, milliste andmete põhjal on kinnitus, et maandumistingimused ei vastanud vaidlusaluse lennuki saabumise ajal maandumiseks vajalikele minimaalnõuetele, antud. Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et esines asjaolu, mida ei oleks saanud mingil moel vältida olukorrale vastavate meetmetega, see tähendab meetmetega, mis erakorraliste asjaolude ilmnemise hetkel vastasid muu hulgas asjaomasele lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele (vt olukorrale vastavate meetmete kohta Euroopa Kohtu 4. mai 2017. a otsus kohtuasjas C‐315/15 Pešková ja Peška, p-d 28 ja 29). Kostjalt ei oleks asjakohasel hetkel saanud nõuda lennu pikaajalise hilinemise vältimist ja Tallinnas maandumist, sest see oleks nõudnud temalt vastuvõetamatuid ohverdusi (Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a otsus kohtuasjas C‐501/17 Germanwings, p 19).
9.3.Samas leiab kolleegium, et kostja esiletoodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei saa teha kostja soovitud järeldust, et lennu kogupikkuses hilinemine (ca 15 tundi ja 50 minutit) oli seotud erakorralise asjaolu esinemisega ning hilinemist ei olnud võimalik vältida. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kui ilmastikutingimused „erakorralise asjaoluna“ põhjustasid hilinemise 8 tundi ja 50 minutit, siis ülejäänud osas, s.o kolm tundi või rohkem, ei põhjustanud hilinemist sündmus, mida saab pidada määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses „erakorraliseks asjaoluks“. Kolleegium märgib, et hüvitise maksmisest vabastamine on erand reeglist ja seda tuleb tõlgenda kitsendavalt (vt Euroopa Kohtu 22. detsembri 2008. a otsus kohtuasjas nr C-549/07 Wallentin-Hermann, p 20).
Lennu väljavõttest (nn lennulogi) tulenevalt oli hilinemise (inglise keeles delay) põhjused (kd I, tl 188): „72 WEATHER DESTINATION STATION /0850, 64 FLIGHT DECK CREW SHORTAGE /0400, ,36 FUELING\DEFUELING /0020, , 15 BOARDING/0105.“ Nimetatud tõend tõendab, et nelja tunni pikkuse viivituse põhjustas lennumeeskonna puudus (vt koodid kd II, tl 31–33; tõlge kd II, tl 1 pöördel, p 5). Kolleegium nõustub maakohtuga, et nimetatud asjaolu ei ole käsitletav erakorralise asjaoluna määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Meeskonna komplekteerimine ning töö- ja puhkeaja planeerimine on asjaolud, mis on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja tema tegeliku kontrolli all (vt maakohtu otsuse p 17).
9.4.Kostja vaidlustab maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et lend hilines muul kui erakorralise asjaolu tõttu rohkem kui kolm tundi. Kostja heidab selles osas maakohtule põhjendatult ette TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustuse rikkumist. Kolleegium saab kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Praegusel juhul on tuvastatud, et lennu hilinemine oli tingitud lisaks ebasobivatele ilmastikutingimustele ka teisest asjaolust, mis ei ole erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et määruse nr 261/2004 art 5 lg-t 3 koostoimes sama määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui lennu kolm või rohkem tundi hilisem saabumine on tingitud mitte üksnes niisugusest erakorralisest asjaolust, mida ei oleks saanud vältida olukorrale vastavate meetmete võtmisega ning millega seoses võttis lennuettevõtja kõik vajalikud meetmed, et selle tagajärgi ära hoida, vaid ka ühest teisest asjaolust, mis ei kuulu sellesse kategooriasse, siis tuleb esimesest asjaolust tingitud hilinemine maha arvata asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest, et saaks hinnata, kas selle lennu hilinenud saabumise eest tuleb selle määruse artikli 7 alusel hüvitist maksta (vt 4. mai 2017. a otsus kohtuasjas C‐315/15 Pešková ja Peška, p 54).
9.5.Kostja leiab, et kui sobivad tingimused Tallinnas maandumiseks tekkisid kell 13.00 Eesti aja järgi, siis ei saa eeldada, et lennu hilinemist arvestatakse samuti samast kellaajast. Kostja hinnangul tuleb võtta arvesse, et lennuki maandumine võtab aega 10–30 minutit (kd I, tl 199– 204). Samuti tuleb kostja arvates mõistlikkuse põhimõttest lähtudes arvestada pärast maandumistingimuste tekkimist juurde vähemalt 30 minutit. Kolleegium kostja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kui ilmastikutingimustest tingitud hilinemine lennu saabumise hilinemise kogupikkusest maha arvata (15 tundi ja 50 minutit – 8 tundi ja 50 minutit = 7 tundi), siis tuleb kostjal ikkagi reisijatele hüvitist maksta. Maakohus tuvastas, et lennuk maandus Tallinnas kell 16.10 (kd I, tl 191). Asja materjalidest nähtuvalt käsitleb hageja seda aega saabumisajana. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust hageja poolt esitatud tõendi usaldusväärsuses kahelda. Hageja selgitus lennuandmete päritolu kohta on usaldusväärne – Flightradar24.com on lennujälgija, mis näitab reaalajas lennuliiklust ning ühendab andmeid mitmest andmeallikast (kd II, tl 39–43 pöördel). Ka kostja esitatud lennulogist nähtub, et maandumisaeg (ATA) on 1307Z+1/1310Z+1, s.o kell 16.07 ja 16.10 Eesti aja järgi. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et saabumisajale tuleb lisada juurde maandumisaeg (10–30 minutit) ning arvestada mõistliku ajaga pärast sobivate maandumistingimuste tekkimist (vähemalt 30 minutit). Kostja käsitlus ei ole kooskõlas määruses nr 261/2004 sätestatud hüvitise määramise tingimustega. Samuti on kostja väited vastuolus lennulogi andmetega, millest nähtub, et nelja tunni pikkuse viivituse põhjustas lennumeeskonna puudus.
10.Apellatsioonkaebuses taotleb kostja 12 000 euro suuruselt põhinõudelt arvutatud viivise osas maakohtu otsuse tühistamist. Kolleegium ei näe viivise väljamõistmise osas alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka põhinõudelt arvestatud viivisenõue. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja viivisenõudele sisulisi
vastuväiteid esitanud. Samuti taotleb kostja sissenõudmiskulude 1680 eurot osas maakohtu otsuse tühistamist, kuid ka sellele kulule ei ole ta kaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi vajadust muuta ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 3 kohaselt määrab ringkonnakohus apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse üldjuhul kindlaks juhul, kui maakohus on menetluskulud otsuses kindlaks määranud. Kuivõrd maakohus määras kindlaksmenetluskulude rahalise suuruse, määrab ringkonnakohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse apellatsiooniastmes.
12.1.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale ringkonnakohtu menetluses õigusabi 1,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Hageja nõuab kostjalt 210 euro suuruste menetluskulude hüvitamist.
12.2.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja vastuse koostamiseks 1,5 tundi. Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv kulu on vajalik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot ei ületa õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb seetõttu, et kohus mõistaks menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
12.3.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kusjuures lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.