5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega
1(4)
kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi asjaolud
1.Hageja esitas 07.01.2022 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 31.01.2022 ja 04.02.2022) kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 944,54 eurot, intressi 246,67 eurot, lepingutasu 200,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 217,34 eurot ning viivised alates 8.01.2022 kuni põhinõude summas 944,54 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 16.12.2019 laenulepingu nr 2101939055, mille alusel sai kostja laenu summas 520 eurot. 22.12.2019 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ refinantseerimislepingu nr 2101941374, millega kostja sai täiendavalt laenu summas 849 eurot ja 10.01.2020 sõlmiti refinantseerimisleping nr 2101946879, mille alusel kostja sai täiendavat laenu summas 16 eurot. Kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud ning BB Finance OÜ ütles lepingud üles 24.07.2020. 11.03.2021 loovutas võlausaldaja oma nõude hagejale.
3.Hagi kohaselt kohustus kostja laenu tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja sai laenulepingute alusel kokku laenu summas 1 385 eurot. Kostja on lepingute kehtivuse ajal teostanud tagasimakseid summas 289 eurot ning pärast lepingu lõppemist on kostja tasunud hagejale 201,23 eurot. Laenulepingu kehtivuse ajal tasutud tagasimaksed summas 289,23 on hageja arvestanud kostjale kasumlikumal moel, s.o põhiosa katteks. Pärast lepingu lõppemist tasutud summa 201,23 eurot on hageja arvestanud 50 eurot võla sissenõudmiskulude katteks ning 151,23 eurot põhiosa katteks. Seega on hageja põhivõlgnevuse nõude summaks 944,54 eurot.
4.Hagi kohaselt leppisid pooled lepingus nr. 2101939055 kokku intressimääras 15,8% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest (14.05.2020) kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni (13.07.2020) summas 19,33 eurot. Lepingus nr. 2101941374 leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas. Nimetatud lepingu alusel on kostjal tasumata intress summas 223,50 eurot. Hageja selgitab, et arvestab intressi laenu väljastamise päevast, s.o 22.12.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 laenusummalt 849 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Lepingus nr. 2101946879 leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas. Nimetatud lepingu alusel on kostjal hagi kohaselt tasumata intress summas 3,84 eurot. Hageja selgitab, et arvestab intressi laenu väljastamise päevast, s.o 10.01.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 laenusummalt 16 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hagi kohaselt kostja intressi tasunud ei ole.
5.Hagi kohaselt leppisid pooled kokku ka lepingutasus. Pooled leppisid kokku, et lepingutasu laenulepingu nr. 2101939055 sõlmimise eest on 26 eurot, lepingu nr. 2101941374 sõlmimise eest on 84,60 eurot ning lepingu nr. 2101946879 sõlmimise eest on 90,22 eurot. Kostja lepingutasu maksnud ei ole ning seega on kostjal lepingutasu võlgnevus kokku summas 200,82 eurot.Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla summalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates (25.07.2020) kuni hagi esitamiseni (07.01.2022) laenuintressi aastase määraga võrdses intressimääras, s.o 15,8% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja selgitab, et kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr 2101941374 ja 2101946879 on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist algses laenulepingus nr 2101939055 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses
2(4)
viivisemääras s.o 15,8% aastas. Edaspidi, s.o alates 08.01.2022 nõuab hageja viivist põhivõlgnevuselt kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Palus viiviseid ja muid lisasummasid mitte arvestada. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi, mõistis X-lt osaühing Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevuse 944,54 eurot, intressi 246,67 eurot, lepingutasu 200,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 217,34 eurot ja viivise põhinõudelt (944,54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Jättis menetluskulud X kanda. Otsustas välja mõista X-lt osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuludena 635 eurot ning leidis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
8.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja mõista välja vaid põhinõue. Samuti soovis kostja tasuda võlg ositi, avaldades, et kuni kinnipidamisasutusest vabanemiseni tasub kostja võlga tema ema 20 eurot kuus. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Kuni 31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
10.Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 944,54 euro, intressi 246,67 euro, lepingutasu 200,82 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 217,34 ja edasiulatuva viivise tasumist. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja otsuse osaliselt, sh menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et menetluskulude jaotuse peale on esitatud kaebus vaid põhjusel, et kostja leiab, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Muul põhjusel menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud.
11.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kostja poolt laenulepingute sõlmimist ning kontrollinud ka laenulepingute võimalikke tühisuse aluseid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. Otsuse osaliseks tühistamiseks puudub alus ka seetõttu, et kostja soovib ositi võlgnevust tasuda. Selleks tuleb kostjal või tema volitatud isikul pöörduda võlausaldaja, st hageja OÜ Aktiva Finants poole. Pooled saavad võlgnevuse ositi tasumiseks sõlmida kokkuleppe nii enne täitemenetlust, kui ka täitemenetluse ajal, kuid aktiivsust kokkuleppe sõlmimiseks peab eelkõige üles näitama kostja.
13.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
14.Apellatsioonkaebuses palus kostja asendada kohtulahendis tema nimi initsiaalidega. TsMS § 462 lg 2 esimese lause järgi tuleb kostja taotlus rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.