Osaühing Aktiva Finants hagi M. V. (V.) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1684,93 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja I. M.-V. Kostja M. V. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista M. V.lt osaühing Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 944,54 eurot, intress 246,67 eurot, lepingutasu 200,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 217,34 eurot ja viivis põhinõudelt (944,54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud M. V. kanda. Välja mõista M. V.lt osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuludena 635 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (07.06.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 04.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. V.lt (kostja) 2135,09 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 26.11.2021 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 06.12.2021 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 07.01.2022 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 31.01.2022 ja 04.02.2022) kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 944,54 eurot, intressi 246,67 eurot, lepingutasu 200,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 217,34 eurot ning viivised alates 8.01.2022 kuni põhinõude summas 944,54 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja X OÜ 16.12.2019 laenulepingu nr 2101939055, mille alusel sai kostja laenu summas 520 eurot. 22.12.2019 sõlmisid kostja ja X OÜ refinantseerimislepingu nr 2101941374, millega kostja sai täiendavalt laenu summas 849 eurot ja 10.01.2020 sõlmiti refinantseerimisleping nr 2101946879, mille alusel kostja sai täiendavat laenu summas 16 eurot. Kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud ning X OÜ ütles lepingud üles 24.07.2020. 11.03.2021 loovutas võlausaldaja oma nõude hagejale. Hagi kohaselt kohustus kostja laenu tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja sai laenulepingute alusel kokku laenu summas 1 385 eurot. Kostja on lepingute kehtivuse ajal teostanud tagasimakseid summas 289 eurot ning pärast lepingu lõppemist on kostja tasunud hagejale 201,23 eurot. Laenulepingu kehtivuse ajal tasutud tagasimaksed summas 289,23 on hageja arvestanud kostjale kasumlikumal moel, s.o põhiosa katteks. Pärast lepingu lõppemist tasutud summa 201,23 eurot on hageja arvestanud 50 eurot võla sissenõudmiskulude katteks ning 151,23 eurot põhiosa katteks. Seega on hageja põhivõlgnevuse nõude summaks 944,54 eurot. Hagi kohaselt leppisid pooled lepingus nr. 2101939055 kokku intressimääras 15,8% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest (14.05.2020) kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni (13.07.2020) summas 19,33 eurot. Lepingus nr. 2101941374 leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas. Nimetatud lepingu alusel on kostjal tasumata intress summas 223,50 eurot. Hageja selgitab, et arvestab intressi laenu väljastamise päevast, s.o 22.12.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 laenusummalt 849 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Lepingus nr. 2101946879 leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas. Nimetatud lepingu alusel on kostjal hagi kohaselt tasumata intress summas 3,84 eurot. Hageja selgitab, et arvestab intressi laenu väljastamise päevast, s.o 10.01.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 laenusummalt 16 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hagi kohaselt kostja intressi tasunud ei ole. Hagi kohaselt leppisid pooled kokku ka lepingutasus. Pooled leppisid kokku, et lepingutasu laenulepingu nr. 2101939055 sõlmimise eest on 26 eurot, lepingu nr. 2101941374 sõlmimise eest on 84,60 eurot ning lepingu nr. 2101946879 sõlmimise eest on 90,22 eurot. Kostja lepingutasu maksnud ei ole ning seega on kostjal lepingutasu võlgnevus kokku summas 200,82 eurot.
Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla summalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates (25.07.2020) kuni hagi esitamiseni (07.01.2022) laenuintressi aastase määraga võrdses intressimääras, s.o 15,8% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja selgitab, et kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr 2101941374 ja 2101946879 on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist algses laenulepingus nr 2101939055 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 15,8% aastas. Edaspidi, s.o alates 08.01.2022 nõuab hageja viivist põhivõlgnevuselt kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja selgitab, et nõuab viivist lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 15,8 % kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kostja ei ole hagejaga eraldi kokkulepet sõlminud, seega hageja viiviste nõue on põhjendatud. Hageja toob välja, et hagi aluseks on laenuleping, mille alusel laenuandja andis kostja kasutusse laenusumma intressi eest, s.t. raha anti kostja kasutusse kokkulepitud hinnaga. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus ning selle üldtingimustes. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama igakuiselt osamaksena vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega oli kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud lähtuvalt lepingu üldtingimustele. Kuna kostja rikkus jämedalt lepingust tulenevat maksekohustust, ütles laenuandja laenulepingu üles. Lisaks eeltoodule selgitab hageja veelkord, et BB Finance OÜ ́le teostatud osamaksed on hageja arvestanud kostjale kasulikumal moel ning arvestanud põhiosa katteks, samuti on hagejale laekunud kokku 201,23 eurot, millest 151,23 on hageja arvestanud põhiosa katteks. Muid laekumisi ei ole olnud.
3.Kostja hagi osaliselt ei tunnistanud. Kostja palub välja mõista kokkulepitud summa, mis ei sisalda viiviseid. Kostja palub määrata summa, mida on tasunud tema eest tema ema. Kostja volitas oma ema leppima hagejaga kokku maksegraafikus ja tasuma igakuised osamakseid. Kostja tõi välja, et laenuandja ei saanud ilmselt tema ema poolt tasutud osamakseid kätte ja on seetõttu pöördunud kohtusse. Kostja hinnangul ei saa hageja viiviseid ega muid lisasummasid seega nõuda. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 16.12.2019 sõlmis kostja X OÜ-ga tähtajalise laenulepingu nr 2101939055, mille kohaselt väljastati kostjale tarbijakrediiti summas 520 eurot. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli tegemist tähtajalise lepinguga, mille tagastamiseks lepiti kokku maksegraafik perioodiga 15.01.2020 kuni 19.11.2024. Lepingu kohaselt oli intressimäär aastas 15,8% ja krediidi kulukuse aastamäär oli 19,97% (dtl 28-31, 40-57); - 22.12.2019 sõlmis kostja X OÜ-ga tähtajalise laenulepingu nr 2101941374 (refinantseerimislepingu), mille kohaselt väljastati kostjale täiendavalt tarbijakrediiti summas 849 eurot. Laenulepingu kohaselt oli tegemist tähtajalise lepinguga, mille tagastamiseks lepiti kokku maksegraafik perioodiga 21.01.2020 kuni 25.11.2024. Lepingu kohaselt oli intressimäär aastas 44,6% ja krediidi kulukuse aastamäär oli 56,43% (dtl 32-35);
- 10.01.2020 sõlmis kostja X OÜ-ga tähtajalise laenulepingu nr 2101946879 (refinantseerimislepingu), mille kohaselt väljastati kostjale täiendavalt tarbijakrediiti summas 16 eurot. Laenulepingu kohaselt oli tegemist tähtajalise lepinguga, mille tagastamiseks lepiti kokku maksegraafik perioodiga 09.02.2020 kuni 14.12.2024. Lepingu kohaselt oli intressimäär aastas 44,6% ja krediidi kulukuse aastamäär oli 56,43% (dtl 36-39); - kostjaga 16.12.2019, 22.12.2019 ja 10.01.2020 sõlmitud laenulepingute alusel tehti kostjale järgmised laenu väljamaksed: 16.12.2019 summas 520 eurot (dtl 61), 22.12.2019 summas 849 eurot (dtl 62), 10.01.2020 summas 16 eurot (dtl 63); - kostja on 16.12.2019, 22.12.2019 ja 10.01.2020 sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks tasunud kokku 490,46 eurot järgnevalt: 04.01.2020 summa 78,89 eurot (dtl 64); 06.02.2020 summa 66,67 eurot, 01.03.2020 summa 66,67 eurot, 27.04.2020 summa 77 eurot (dtl 65); 23.02.2021 summa 50 eurot, 15.03.2021 summa 51,23 eurot, 07.04.2021 summa 50 eurot, 09.06.2021 summa 50 eurot (dtl 66). - võlausaldaja ütles 24.07.2021 laenulepingu nr 2101946879 üles (dtl 58); - 11.03.2021 loovutas X OÜ laenulepingutest nr 2101939055, 2101941374 ja 2101946879 tuleneva nõude osaühingule Aktiva Finants (dtl 60)
6.Kohus leiab, et X OÜ ja kostja sõlmisid 16.12.2019 laenulepingu alaliigiks oleva tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Viidatud säte näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 16.12.2019 laenulepingu kohaselt anti kostjale laenu summas 520 eurot. Nimetatud summa kandis laenuandja 16.12.2019 kostja arvelduskontole (dtl 61). Laenulepingu kohaselt tuli kostjal temale antud laen summas 520 eurot (krediidi kogukulu 780,80 eurot) alates 15.01.2020 tagastada 60 osamaksega maksegraafiku alusel (dtl 29-31). Kostjal oli kohustus tasuda laenu põhiosast, intressist ja muudest kuludest koosnevaid makseid summas 12,58 eurot (v.a esimene osamakse 38,58 eurot). 22.12.2019 sõlmiti kostjaga laenuleping, millega refinantseeriti 16.12.2019 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja anti kostjale täiendavat laenu summas 849 eurot. Täiendava laenusumma kandis laenuandja 22.12.2019 kostja arvelduskontole (dtl 62). 22.12.2019 laenulepingu kohaselt tuli kostjal temale antud laen summas 1 494,60 eurot (krediidi kogukulu 3 752,57 eurot) alates 21.01.2020 tagastada 60 osamaksega maksegraafiku alusel (dtl 33-35). Kostjal oli kohustus tasuda laenu põhiosast, intressist ja muudest kuludest koosnevaid makseid summas 62,52 eurot (v.a esimene osamakse 63,89 eurot). 10.01.2020 sõlmiti kostjaga laenuleping, millega refinantseeriti eelnevalt kostjaga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi ja anti kostjale täiendavat laenu summas 16 eurot. Täiendava laenusumma kandis laenuandja 10.01.2020 kostja arvelduskontole (dtl 62). 10.01.2020 laenulepingu kohaselt tuli kostjal temale antud laen summas 1593,81 eurot (krediidi kogukulu 4000,20 eurot) alates 09.02.2020 tagastada 60 osamaksega maksegraafiku alusel (dtl 37-39). Kostjal oli kohustus tasuda laenu põhiosast, intressist ja muudest kuludest koosnevaid makseid summas 66,67 eurot. Iga uue laenu väljamaksega koostati kostjale uus maksegraafik. Eeltoodust tulenevalt väljastati seega kostjale laenulepingute alusel laenu kokku summas 1385 eurot. Kuna kostja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 24.07.2020. ostja ei ole laenulepingu ülesütlemist vaidlustanud. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 289,23 eurot ja pärast lepingu lõppemist on kostja tasunud hagejale 201,23 eurot, milles 50,00 eurot on hageja arvestanud võla sissenõudmiskulude katteks ning ülejäänud 440,46 eurot põhivõla katteks. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. 11.03.2022 menetlusdokumendis tunnistas kostja õigust nõuda kokkulepitud summade tagastamist. Kostja väitel on tema kinnipidamisasutuse ajal tasunud kohustusi tema eest tema ema. Kostja märgib, et mingil põhjusel ei saanud laenuandja tema ena poolt tasutud osamakseid kätte ning seetõttu pöörduti kohtusse. Samas väidab kostja, et tema ema poolt teostatud maksed on tehtud korrektselt ja kostja näeb, et need on summast maha läinud. Arvestades
kostja poolt laenukohustuse katteks tasutud makseid, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 944,54 eurot (1385- 440,46). Kostja ei ole tõendanud, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja või tema ema poolt tehtud makseid lisaks hageja poolt väljatoodud summadele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 944,54 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 402 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.
7.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt laenulepingutest tulenevalt välja mõista intressi 246,67 eurot, lepingutasu summas 200,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 217,34 eurot ning viivised alates 08.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Oma nõuetes tugineb hageja lepingutes kokkulepitud intressimääradele, lepingutasule ja üldtingimuste punktile 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 16.12.2019 sõlmitud lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 15,8% aastas. Kostja vaidles hageja eeltoodud nõuetele vastu. Kostja leidis, et tema kinnipidamisasutuses viibimise ajal teostas makseid tema ema ja hageja ei saa nõuda viiviseid ja muid kulusid.
8.Esmalt toob kohus välja, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja ema tegi kostja eest laenu-, intressi- või viivisemakseid. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nii intressi, kui ka viivise maksmist. Arvestades aga kostja vastuväiteid ja seda, et tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, peab kohus vajalikuks hinnata tehingu (laenulepingu) kui terviku kehtivust. Kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).
8.1.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
8.2.Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale. VÕS § 406 lg 2 kohaselt võetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse asja hind või tasu teenuse kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte. Kostjaga 16.12.2019 sõlmitud laenulepingu kohaselt oli lepingu krediidi kulukuse määr 19,97% aastas ning 22.12.2019 ja 10.01.2020 sõlmitud lepingute kohaselt oli lepingu krediidi kulukuse määr 56,43 % aastas. Nimetatud krediidi andmise ajal oli Eesti Panga poolt viimati, so novembris 2019, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
20,61%. Kostjaga sõlmitud lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad ei ületanud seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse keskmist määra enam kui kuus korda, mistõttu saab asuda seisukohale, et vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevat lepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks.
8.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus tuvastanud, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olev leping oleks tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka see, et laenuleping oleks tühine muul seaduses sätestatud alusel.
9.Kostjaga 16.12.2019 sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu intressimäär 15,8%. Nimetatud lepingu näol oli tegemist tähtajalise lepinguga, mille tagastamiseks lepiti kokku maksegraafik perioodiga 15.01.2020 kuni 19.11.2024. Hagi kohaselt oli kostjal intressi võlgnevus alates 5. osamaksest (14.05.2020) kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni (13.07.2020) summas 19,33 eurot (6,52 + 6,44 + 6,37). Kostja intressi tasunud ei ole. Kostjaga 22.12.2019 ning 10.01.2020 sõlmitud lepingute põhitingimuste kohaselt oli nimetatud lepingute intressimääraks 44,60% aastas. Hagi kohaselt arvestab hageja 22.12.2019 sõlmitud lepingu alusel intressi laenu väljastamise päevast, s.o 22.12.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 laenusummalt 849 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas ning kuna kostja intressi tasunud ei ole, on kostjal intressi võlgnevus summas 223,50 eurot. 10.01.2020 sõlmitud lepingust tulenevalt arvestab hageja intressi laenu väljastamise päevast, s.o 10.01.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 laenusummalt 16 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas ning kuna kostja intressi tasunud ei ole, on kostjal intressi võlgnevus summas 3,84 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt intressi võlgnevust summas 246,67 eurot. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingutes kokku leppinud intressimäärades 15,8% ja 44,60% aastas. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja 16.12.2019 sõlmitud lepingu intressiarvestuses lepingu alusel kokku lepitud maksegraafikujärgsetest tasumata intressimaksetest. Hagi kohaselt kostja korrektselt intressi ei tasunud, mistõttu alates 14.05.2020 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020, s.o alates 5. osamaksest kuni 7.osamakseni, on kostjal tekkinud intressi võlgnevus summas 19,33 eurot. Nimetatud lepingu alusel laenu väljastamisega koostatud laenu tagastamise, intresside ja muude kulude tasumise graafiku (maksegraafiku) kohaselt pidi kostja tasuma intressi järgnevalt: 14.05.2020 osamaksega intressi summas 6,52 eurot; 13.06.2020 osamaksega intressi summas 6,44 eurot; 13.07.2020 osamaksega intressi summas 6,37 eurot. Leping on üles öeldud 24.07.2020. Hageja on selgitanud, et kostja on intressimaksetega võlgnevuses alates 5. osamaksest 14.05.2020, seega nõuab hageja kuni laenulepingu ülesütlemiseni intressi summas 19,33 eurot (s.o 6,52 eurot + 6,44 eurot + 6,37 eurot). Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole nimetatud maksegraafikujärgseid intressi osamakseid tasunud. Samuti nähtub, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid intressiarvestuse aluseks oleva perioodi või intressisumma kujunemise kohta. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt maksegraafikujärgseid tasumata intressi osamakseid alates 14.05.2020 osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 13.07.2020 osamakseni (sh). Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja 22.12.2019 sõlmitud lepingu ja 10.01.2020 sõlmitud lepingu intressiarvestuses lepingute alusel kokku lepitud intressimäärast 44,60% aastas. Hageja arvestab 22.12.2019 sõlmitud lepingu alusel kostjale antud täiendavalt laenusummalt 849 eurot intressi laenu väljastamise päevast, s.o 22.12.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 summas 223,50
eurot ning 10.01.2020 sõlmitud lepingu alusel kostjale antud täiendavalt laenusummalt 16 eurot intressi nimetatud summa väljastamise päevast, s.o 10.01.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 summas 3,84 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole nimetatud laenudelt intressi tasunud. Samuti nähtub, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid intressiarvestuse aluseks oleva perioodi või intressisumma kujunemise kohta. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt 22.12.2019 ja 10.01.2019 sõlmitud lepingute alusel tasumata intressi kokku summas 227,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi kokku summas 246,67 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
10.Hagi kohaselt leppisid pooled lepingutes kokku lepingutasus. Hageja tugineb laenulepingu üldtingimuste punktile 11.1, mille kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu 16.12.2918 lepingu sõlmimise eest on 26 eurot, 22.12.2019 lepingu sõlmimise eest on 84,60 eurot ning 10.01.2020 lepingu sõlmimise eest on 90,22 eurot. Hagi kohaselt kostja lepingutasusid maksnud ei ole. Kostja ei ole lepingutasu suuruse osas vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on lepingute sõlmimise tasu tasunud. Kuivõrd pooled on eelnimetatud lepingutes leppinud kokku tasus laenulepingute sõlmimise eest, asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingutasu kokku summas 200,82 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid 16.12.2019 sõlmitud lepingu, üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega kooskõlas laenuintressi aastase määraga (15,8%) võrdses määras laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodi 25.07.2020 kuni 07.01.2022 eest summas 217,34 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määr. Hagi kohaselt oli kostja lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivituses. Lepingu ülesütlemisega muutus lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks ning põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis hagejal alates 25.07.2020 õigus nõuda viiviste tasumist. Kostja on oma vastuses hagile asunud seisukohale, et viiviseid nõuda ei saa. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks hinnata, kas lepingus sätestatud viivise määr on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Riigikohus on VÕS § 415 lg 1 tõlgendamisel leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette
tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1120-08, p 12). Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Käesolevas tsiviilasjas kostjaga sõlmitud lepingust tulenev viivise kokkulepe on eelduslikult VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kohus asub seisukohale, et kuna VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on tarbijalt õigus nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, ei saa saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodil 25.07.2020 kuni 07.01.2022, sissenõutavaks muutunud viivis summas 217,34 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja nõue mõista alates 08.01.2022 kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
12.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 944,54 eurot, intress 246,67 eurot, lepingutasud 200,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 25.07.2020 kuni 07.01.2022 eest summas 217,34 eurot ja alates 08.01.2022 kuni põhinõude (944,54 euro) tasumiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud summas 450 eurot (käibemaksuta).
14.1.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 684,93 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.11.2021. TsMS § 487 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kohus on seisukohal, et seega tuleb käesolevas tsiviilasjas lugeda hagi esitatuks 04.11.2021 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg). Hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 225 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 225 eurot. Kohus selgitab, et enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
14.2.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikuludeks 450 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenust kokku 3,75 tunni ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik. Analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud ajakulu kokku 3,75 tundi ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 tundi ja sellega tekkinud menetluskulu summas 60 eurot, mis tekkis seoses lepingulise esindaja menetlustoimingutega maksekäsu kiirmenetluses ning mille kohaselt kulus esindajal 0,5 h alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja kohtule esitamiseks. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hinnates ja analüüsides ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, arvestades tsiviilasja keerukust ning tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kokku mahus 3,25 tundi. Kohus arvestab seejuures hageja poolt kohtule 07.01.2022 esitatud hagiavalduse koos lisadega, 31.01.2022 ja 04.02.2022 esitatud hagiavalduse täpsustuste, kostja poolt 11.03.2022 esitatud vastuse hagiavaldusele ja kostja 11.03.2022 vastuse osas hageja poolt esitatud seisukoha sisu ja mahtu, samuti arvestades, et vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, on ajakulu 3 tundi hageja poolt koostatud menetlusdokumentide koostamiseks ning kostja poolt esitatud menetlusdokumendiga tutvumiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ka ajakulu 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Seega leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas kokku 390 (3,25 x 120) eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 635 eurot (riigilõiv 225 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 390 eurot).
15.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Aleksandr Kondrašov
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.