Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.08.2022 Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-22-1070
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi M. M. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
16700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), Lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (isikukood xxxx, Epost: [email protected]) Kostja: M. M. (isikukood xxxx, Elukoha aadress: xxxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista M. M. ́lt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 14 581,17 eurot, millest põhiosa 10 139,36 eurot, intress 3 958,45 eurot ja viivis 483,36 eurot ning viivis põhinõudelt (10 139,36 EUR) 20,9% aastas alates 21.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
Välja mõista M. M. ́lt Swedbank AS-i kasuks riigilõiv 980,00 eurot ja täituriga menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu 48 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
2-22-1070 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-1070 AS Swesbank hagi M. M. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 09.02.22 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjale toimetati hagimaterjal ja menetlusse võtmise määrus kätte isiklikult allkirja vastu 30.06.22 Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus hagi asjaolud ja hageja nõude. 31.01.2020 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 10 967,58 eurot intressimääraga 20,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.01.2025. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o
2 (2)
2-22-1070 0,022% päevas (lisa 2). Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 20,9% aastas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 03.11.2021 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 22.11.2021, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 14 581,17 eurot, millest põhiosa 10 139,36 eurot, intress 3 958,45 eurot ja viivis 483,36 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 01.02.2020. Lepingu ülesütlemise ajaks oli põhivõlgnevus kokku 2 081,34 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 8 058,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus kokku 10 139,36 eurot. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 01.02.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas 3 958,45 eurot. Viivist on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.02.2020 summalt 286,46 EUR, alates 28.02.2020 summalt 217,22 EUR, alates 02.03.2020 summalt 330,25 EUR, alates 02.04.2020 summalt 432,74 EUR, alates 16.04.2020 summalt 335,32 EUR, alates 21.04.2020 summalt 235,32 EUR, alates 02.05.2020 summalt 345,75 EUR, alates 08.05.2020 summalt 157,03 EUR, alates 02.06.2020 summalt 263,55 EUR, alates 02.07.2020 summalt 377,88 EUR, alates 31.07.2020 summalt 367,06 EUR, alates 01.08.2020 summalt 17,06 EUR, alates 02.08.2020 summalt 127,61 EUR, alates 02.09.2020 summalt 240,02 EUR, alates 18.09.2020 summalt 228,00 EUR, alates 02.10.2020 summalt 348,33 EUR, alates 02.11.2020 summalt 465,08 EUR, alates 02.12.2020 summalt 589,31 EUR, alates 02.01.2021 summalt 710,40 EUR, alates 02.02.2021 summalt 833,66 EUR, alates 02.03.2021 summalt 975,29 EUR, alates 02.04.2021 summalt 1 103,20 EUR, alates 02.05.2021 summalt 1 238,53 EUR, alates 02.06.2021 summalt 1 371,09 EUR, alates 02.07.2021 summalt 1 511,22 EUR, alates 02.08.2021 summalt 1 648,74 EUR, alates 02.09.2021 summalt 1 788,74 EUR, alates 02.10.2021 summalt 1 936,07 EUR, alates 02.11.2021 summalt 2 081,34 EUR ning 20,9% aastas alates 23.11.2021 summalt 10 139,36 EUR. Seisuga 20.01.2022 on viivise võlgnevus kokku 483,36 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub mõista M. M. ́lt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 14 581,17 eurot, millest põhiosa 10 139,36 eurot, intress 3 958,45 eurot ja viivis 483,36 eurot ning viivis põhinõudelt (10 139,36 EUR) 20,9% aastas alates 21.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni, jätta kõik menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 980,00 eurot ja täituri tasu 48 eurot M. M. kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja. Samuti palub temalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3 (2)
2-22-1070
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.