Holm Bank AS hagi KxxxxxxxxNxxxxxxvastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
284,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (registrikood: 14080830; aadress: Posti 30, Haapsalu, 90504 Lääne maakond); Hageja esindaja: Helina Sild (e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxx Nxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post:).
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Kxxxx Nxxxxxxxx Holm Bank AS kasuks 282,54 eurot, millest 222,98 eurot on põhivõlg, intress 19,31 eurot, seisuga 12.04.2022. a sissenõutavaks muutunud viivis 5,35 eurot, 19,90 eurot lepingutasu ning 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest.
4.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Välja mõista kostjalt Kxxxx Nxxxxxxxx Holm Bank AS kasuks menetluskulud summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 1 (4)
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Holm Bank AS esitas 12.04.2022. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse, milles taotleb, et kohus mõistaks kostjalt Kxxxx Nxxxxxxxt hageja kasuks välja põhivõla 222,98 eurot, intressi 19,31 eurot, viivise 7,41 eurot, lepingutasu 19,90 eurot ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest, kokku 284,60 eurot. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
2.Kohus võttis hagi 12.04.2022. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3.Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressil Vanakooli tee 2-2, Pikknurme küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja elukaaslane Pxxxx Rxxxx06.07.2022. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja Holm Bank AS 05.10.2021. a sõlminud laenulepingu nr 00081110058, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 222,98 eurot AS-st Klick Eesti kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 05.10.2022. a, intressimääraga 15,9% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma perioodil 05.11.2021. a kuni 05.09.2022. a osamaksena summas 23,20 eurot ning 05.10.2022. a osamaksena summas 23,13 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning tal on tasumata kõik graafikujärgsed maksed. Seisuga 12.04.2022. a on tagastamata põhivõla jääk 222,98 eurot. Laenulepingu punkt 13 kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus hagejal 2 (4)
nõuda kuni 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale kuus teadet, neist 3 e-kirjaga ning 3 postiga. Postiga saadetud kirjade (15.11.2021. a, 13.12.2021. a ja 12.01.2022. a) nõuab hageja kostjalt kokku 15 euro tasumist (iga kirja eest 5 eurot). 12.01.2022. a saatis hageja kosjale kirjaliku meeldetuletuse, milles esitas lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud. 28.01.2022. a saatis hageja kostjale kirja, milles andis 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja informeeris kirjas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 11.02.2022. a olulise rikkumise tõttu üles öelduks. 25.02.2022. a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi suurusega 15,9% aastas ning seda perioodi 06.10.2021. a kuni 11.02.2022. a summas 19,31 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise suurusega 15,9% aastas ehk 0,044% päevas perioodi 06.11.2021. a kuni 12.04.2022. a eest summas 7,41 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutasu 19,90 eurot, mis tuleneb lepingu punktist 2. Kostjal on laenulepingu maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasumata.
6.Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Holm Bank AS-ga sõlmitud laenulepinguid rikkunud ja ei ole laenuosamakseid vastavalt koostatud maksegraafikutele tasunud. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 222,98 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõlgade nõuded õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 222,98 eurot.
7.Intressinõue on kohtu hinnangul samuti õiguslikult põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt Kxxxx Nxxxxxxxx hageja Holm Bank AS kasuks välja intressi summas 19,31 eurot.
8.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 7,41 eurot ning seda alates 06.11.2021. a. Laenulepingu kohaselt (punkt 2) on viivise määr 15,9% aastas, s.o 0,04% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Lepingus on
3 (4)
sätestatud, et laenu tähtaegselt tagastamata jätmine võib endaga kaasa tuua lisakohustusi viiviste näol. Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduses välja toodud, et hageja arvestab viivist alates 05.11.2021. a tasumata põhiosa osamakselt. Hageja üles laenulepingu üles 11.02.2022. a. Hageja esitas 25.02.2022. a Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et viivist tuleb arvestada alates 12.02.2022. a, s.o lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast alates. Alates 12.02.2022. a kuni 12.04.2022. a kujuneb viivisesummaks (määras 0,04% päevas) 5,35 eurot.
9.Kohus peab põhjendatuks lepingutasu 19,90 eurot (laenulepingu punkt 2) ning menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot (lepingu punkt 13).
10.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 100 eurot. Tsiviilasjas on hagi hinnaks 284,60 eurot. Riigilõivuseaduse lisa I kohaselt tuleb tsiviilasja hinnalt kuni 350 eurot (kaasa arvatud) maksta riigilõivu 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu nõuetekohaselt. Riigilõivu summas 100 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Põhjendatud menetluskuluks on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 120 eurot (100+20). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.