Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku nimele on liiklusregistrisse kantud neli liiklusvahendit, kuid võlgniku sõnul on kolm neist hävinud. Ainsana on säilinud järelhaagis Tiki CS270-L, mis võlgniku väitel kuulub tegelikult tema isale. Võlgnikule kuulub äriühingu A1 Mxxxx OÜ osa, mida ajutine haldur ei käsita võlgniku varalise õigusena, sest ühing on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalise õigusena võib käsitada teoreetilist võimalust võita tagasi kinketehing. Ajutine haldur selgitas välja, et 08.01.2009 sõlmisid võlgniku ema ja võlgnik kinkelepingu, millega ema kinkis võlgnikule xxxxxxxxxxxxxxxxallas xxxxx külas umbes 6 ha ja 7 ha suurusest maatulundusmaast (registriosad nr 1952041 ja nr 1948841) 1/2 suurused kaasomandi osad. 10.08.2021 sõlmisid võlgnik ja tema ema kinkelepingu, millega võlgnik kinkis samad kaasomandi osad emale tagasi. Tehingu pooled avaldasid lepingus, et hindavad kummagi lepingu eseme väärtuseks 6391 eurot. Ajutine haldur arvas, et võõrandatud vara harilik väärtus on suurem, millele viitab mh fakt, et registriosa nr 1948841 omanikud müüsid 06.04.2022 sõlmitud lepinguga kinnistust 370/719 suuruse mõttelise osa hinnaga 19 000 eurot. Ajutine haldur pidas võimalikuks, et tegelikult ei kahjustanud tehing võlausaldajaid, kuid selleks peab võlgnik esitama tehingu majandusliku loogika üksikasjaliku põhjenduse, mida võlgnik seni pole teinud. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused: − Coop Pank AS 39 048,54 eurot; − Maaelu Edendamise Sihtasutus 23 001,08 eurot; − Swedbank AS 8042,08 eurot; − Holm Bank AS 4502,53 eurot; − Bondora AS 3136,18 eurot; − GS Core OÜ 2646,42 eurot; − Coop Finants AS 1968,73 eurot; − Elisa Eesti AS 1526,33 eurot; − Politsei- ja Piirivalveamet 907,39 eurot; − Kohtutäitur Oksana Kutšmei 2765,09 eurot; − Kohtutäitur Anne Böckler 390,37 eurot; − Kohtutäitur Oleg Sirotin 370,11 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 88 304,85 eurot. Mitme kohustuse täitmise eest vastutavad võlgnik ja A1 Mxxxx OÜ solidaarselt. Kuna võlgniku väitel on ettevõte püsivalt maksejõuetu, ei paku solidaarvõlgniku olemasolu võlgnikule suurt kergendust. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Sõltumata sellest, kas võlgniku pankrot kuulutatakse välja või mitte, ei ole kõikide võlgade tasumine tõenäoline. Maksejõuetuse tekkepõhjuste osas leidis ajutine haldur, et võlgniku poolt esitatud seletust võib vähemalt osaliselt pidada usutavaks, vaatamata mõningatele vastuoludele. Näib, et võlgnik käsitab tema juhitud äriühingut ja iseennast ühe majandusüksusena, kuigi õiguslikult see nii ei ole. Võlgnik väitis, et Covidi pandeemia ajal kadus tema sissetulek. Maksu- ja Tolliametist saadud info on vastupidine. Võlgnik sai A1 MxxxxxOÜ-st 2018. aastal brutotasu 3038 eurot ja 2019. aastal 3480 eurot, kuid Covidi pandeemia ajal tasu suurenes – 2020. aastal 5273,08 eurot ja 2021. aastal 5420,94 eurot. Võlgniku jutt muutub loogilisemaks

juhul, kui ta on osa sissetulekust teeninud n.ö mitteametlikult ehk maksuhaldurit sellest informeerimata. Siis tõenäoliselt sarnaneski võlgniku olukord paljude muude mitteametlikust sissetulekust elatunud isikute olukorraga – kuigi isikute ametlik sissetulek liikumispiirangute ajal ei vähenenud, kahanesid nii mõnegi isiku tegelikud varalised võimalused oluliselt. Ajutine haldur ei saanud anda seisukohta A1 Mxxxx OÜ maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta, sest tal polnud juurdepääsu ühingu andmetele. Ühingu tegevuse ebaõnnestumine on vähemalt üheks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks, arvestades, et võlgnik võttis ühinguga solidaarseid kohustusi. Ei saa välistada võimalust, et võlgniku valikud ei olnud ka ettevõtluse väliselt piisavalt konservatiivselt kalkuleeritud ning ebasoodsate asjaolude koostoime tulemusena minetas võlgnik võime täita kõiki oma varalisi kohustusi. Lisaks võlgnikust mittesõltuvatele asjaoludele kahandas võlgniku maksevõimet ka mõtlematu vara loovutamine. 2021. aasta sügisel kinnistute kinkimine ei olnud kooskõlas võlgniku maksevõimega ning oleks olnud mõistlik sellest hoiduda. Sellises tegevuses võib olla KarS § 384 tunnuseid. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võlgnikul hetkel likviidsed vahendid pankrotimenetluse kulude osalisekski katmiseks. Ajutine haldur avaldas, et võivad esineda eeldused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, mis sõltub mh ka sellest, kas võlgnik käsitab kinnistute kinkimist mõtematusest tehtud veana, mille ta koos lähikondsetega heastab, või oli see tahtlik võlausaldajate kahjustamine. Samuti ei saa kindel olla kas ja millistel tingimustel võlgniku töösuhe jätkub ning kas pankrotivara õnnestub suurendada tagasivõitmise abil või mitte. Kohus palus võlgnikul selgitada kinnistute kinkesse puutuvat ning samuti, kas võlgniku lähikondsed on valmis panustama pankrotimenetluse kulude kandmisse. Võlgnik esitas 06.07.2022 selgituse kinkelepingu kohta, mille kohaselt võttis tema ema laenu, et tasuda Coop pangale tekkinud võlgnevust ja lepingut taheti üles öelda. Kinnistu sai tagasi kingitud, sest võlgnikul seal tegevust ei toimunud. Ema kolis xxxxxxx tagasi pärast võlgniku laste ema surma, et võlgnikut abistada. Lisaks oli emal kaelas võlgniku ettevõttele antud laen. Kinnistu müügist likvideeris ema 6000 eurot sellest laenu summast. Selle müügiga on kasutatud raha sihtotstarbeliselt. Võlgniku palk on 2000 eurot netos, millest arestitakse umbes 500 eurot kuus. Võlgnik pöördus kohtu poole, et kohtutäiturite omavolitsemine ei muutuks selliseks, et müüakse asjasse mitte kuuluvate inimeste vara. Võlgnik esitas 18.07.2022 täiendava selgituse, milles kirjeldas suuskadega autos oleva ekraani kahjustamist. Võlgnik ei selgitanud, kuidas see seondub kinnistu kinketehingu tegemisega. 02.08.2022 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et kinkis kinnistu emale tagasi, sest ema oli 29.03.20211võtnud TF Pangalt laenu, mille andis üle võlgnikule. Nimetatud rahast kandis võlgnik Mxxxxxxxxx OÜ-le 7000 eurot, mis omakorda läks Coop panga laenu katteks. Muidu oles pank lepingu lõpetanud. Mxxxxxxxxx OÜ on võlgniku enda firma ja selle nimi on nüüd A1 Mxxxxx OÜ. See firma on pankrotis, kuid avaldust ei ole võlgnik veel esitanud. Ülejäänud summa- 3000 eurot maksis võlgnik teistele laenuandjatele. Ema ei suutnud ilmselt enam TF Pangale laenu maksta ja seetõttu müüs ilmselt kinnistu- võlgnik väitis, et talle oli kinnistu müük üllatus ja ta sai sellest teada alles haldurilt. Kinnistut võlgnik ise müüa ei saanud, sest see oli onu elukoht. Võlgnik ei saanud aru, kuidas võis ühe laenu ära maksmine kahjustada teiste võlausaldajate huve- laen sai ju makstud ning täitur ju ka ei maksa laene kõigile vaid ühele võlausaldajale. Võlgniku enda suured kohustused Coop Pangale ja MES-le on seoses põllumajandustehnika ostuga. Selle tehnika on võlgnik ära müünud ja samuti tasunud võlgu. Võlgnik ise kinnitas, et need kaks suuremat võlga pole tal äriühinguga solidaarsed. Auto kirjutas isa nimele, sest ka isa oli teda rahaliselt toetanud ja tasus selle nagu tagasi. Võlgnik püüdis selgitada vastuolu, miks tal on sissetulek Covidi ajal isegi suurem kui enne pandeemiat,

kuid selget vastust ei andnud. Võlgnik avaldas, et saab nettotasuna 2000-2100 eurot, tal on xxxx ülalpeetavat. Juba kolm kuud on tema sissetulekust umbes 500eurot kinni peetud. Kohus selgitas võlgnikule probleemi seoses menetluse rahastamisega ja võimalust, et tehingud võidakse tagasivõita. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Axxx Lxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 88 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täielikuks täitmiseks sisuliselt puudub. Samas on võlgnik võõrandanud endale kuulunud vara oma lähikondsetele ja on võlausaldajate otsustada, kas nad leiavad, et nimetatud vara tuleb tagasi võita või mitte. Samuti vajab täpsustamist võlgniku ja tema äriühingu omavahelise suhe kohustuste eest vastutamisel. Seega võib võlgniku kohustust ja vara seis menetluses muutuda. Samas ei ole võlgnikul ka siis piisavalt vara, et kohustisi täies ulatuses täita. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Võlgnik on esitanud eelnimetatud avalduse. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Axxx Lxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13.09.2022 algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus määrab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 633,60 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 16 pooltundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 33 eurot/pooltunnist.

Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 528 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 105,60 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 633,60 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur on taotlenud, et tasu makstakse võimalusel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik ajutise halduri poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Tasumäär on vastavuses seadusega ning tasu ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 633,60 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.