Osaühing SILTRANS hagiavaldus OÜ Nestlon, XX ja YY vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
11 178 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing SILTRANS, registrikood 10160041, aadress Veski tn 5, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond 40231, e-post: x Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, Vladimir Sadekov advokaadibüroo, e-post: x Kostja 1: Osaühing NESTLON, registrikood 11186485, aadress: Vainu 20, Paide linn, Järva maakond; asukoht: Vesiroosi tn 5, Pärnu linn, e-post: x Kostja 2: XX, isikukood x, e-post: x Kostja 3: YY, isikukood x, e-post: x
2.Mõista Osaühingult NESTLON (registrikood 11186485), XX (isikukood x) ning YY (isikukood) Osaühingu SILTRANS (registrikood 10160041) kasuks välja põhivõlg 10 350 eurot, viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (s.o 10 350 eurot) alates 03.05.2022 - 05.08.2022 summas 215,51 eurot ning alates 06.08.2022 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt (10 350 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. XX ja YY eelmises lauses väljamõistetud edasiulatuva viivise (s.t viivis alates 06.08.2022) suurus on kummagi kostja kohta piiratud 9434,49 euroga.
3.Tagaseljaotsusega väljamõistetud kõigi rahaliste kohustuste täitmist jääb tagama Pärnu Maakohtu poolt 04.05.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-6577 seatud kohtulik hüpoteek Osaühingu SILTRANS kasuks YY kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x, asukohaga x x, x x, x x, summas 11 178 eurot.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Osaühingu Nestlon, XX ja YY kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva tagaseljaotsuse jõustumist.
6.Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Tsiviilasi nr 2-22-6577 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 03.05.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostjate vastu.
2.Hageja nõue kostja 1 vastu tulenes hageja ja kostja 1 vahel 13.01.2020 sõlmitud lepingust nr 200113-01, mille alusel osutas hageja kostjale transporditeenust. Kostja kohustus hagejale teenuse eest tasuma hageja esitatud arvete alusel. Kostja 1 jättis tasumata arved nr 200206 ja 200316. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 17.02.2021 võlatunnistuse ja maksegraafiku, millega kostja 1 tunnistas hageja ees võlgnevust summas 20 000 eurot ja kohustus selle tasuma kokkulepitud maksegraafiku aluse. Kogu võla tasumise tähtaeg oli 20.03.2022.
3.Hageja nõue kostja 2 vastu tuleneb hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingul, mille alusel kostja 2 käendas hageja ja kostja 1 vahel 17.02.2021 võlatunnistusest tulenevaid kohustusi maksimumsummas 20 000 eurot.
4.Hageja nõue kostja 3 vastu tuleneb hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingul, mille alusel kostja 2 käendas hageja ja kostja 1 vahel 17.02.2021 võlatunnistusest tulenevaid kohustusi maksimumsummas 20 000 eurot.
5.Kuna kostja 1 ei täitnud hagejaga kokkulepitud maksegraafikut, siis ütles hageja maksegraafiku üles 23.02.2021 kirjaga. Kostja 1 on tasunud hagejale võla osaliselt kokku 4839,04 eurot. 11.03.2021 tasus K AS kostja 1 eest veel 4810,96 eurot. Seega on kostja 1 põhivõlgnevus hageja ees 10 350 eurot. Kostjad 2-3 vastutavad võla tasumise eest hageja ees solidaarselt kostjaga 1.
6.Hageja nõuab kostjatelt viivist hagiavalduse esitamise päevast, s.o 03.05.2022, kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.04.05.2022 määrusega tagas kohus hagi ja seadis kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks kostjale 3 kuuluvale kinnistule nr 178606 summas 11 178 eurot.
8.10.05.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostjate vastu menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 4 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
9.Kohus saatis kostjale 1 hagimaterjalid ja 10.05.2022 kohtumääruse hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kostja 1 äriregistris registreeritud e-posti aadressile 28.06.2022 ja luges need TsMS § 3111 lg 51 alusel kätte saaduks alates 06.07.2022. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 26.07.2022. Kostja 1 hagile vastust esitanud ei ole.
10.Kostja 2 on hagimaterjalid ja 10.05.2022 kohtumääruse kätte saanud AET-i kaudu 22.05.2022. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 13.06.2022. Kostja 2 hagile vastust esitanud ei ole.
11.Kostja 3 on hagimaterjalid ja 10.05.2022 kohtumääruse kätte saanud e-posti teel 06.06.2022. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 27.06.2022. Kostja 3 hagile vastust esitanud ei ole.
12.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
Tsiviilasi nr 2-22-6577 esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused kõigi kostjate suhtes on täidetud. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus on seisukohal, et kostja 1 suhtes tuleb hagi rahuldada täielikult ja kostja 2 ning 3 suhtes osaliselt. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse tagaseljaotsuse tegemisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
15.Hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 13.01.2020 lepingu nr 200113-01, mille alusel hageja osutas kostjale 1 transporditeenust. Kostja 1 jättis tasumata arved nr 200206 ja 200316. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 17.02.2021 võlatunnistuse ja maksegraafiku, millega kostja 1 tunnistas lepingu nr 200113-01 alusel tekkinud võlgnevust summas 20 000 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses esitatud asjaoludel on kostja 1 andnud hagejale deklaratiivse võlatunnistuse, kuna kostja 1 on selles tunnistanud varasema võlasuhte, s.o 13.01.2020 sõlmitud lepingu alusel tekkinud rahalist kohustust. Riigikohus on oma 02.05.2018 otsuses nr 2-13-34922 p-s 12.2 selgitanud, et Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Võlatunnistuse andmisel eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse iseloomuga võlatunnistusega. Sama Riigikohtu otsuse p-s 13.1 on selgitatud, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. võlatunnistus on deklaratiivne. 15.1.Kostja 1 tasus võlatunnistuse alusel hagejale 4839,04 eurot. Lisaks tasus K AS 11.03.2021 kostja 1 eest 4810,96 eurot. Kokku on kostja 1 võlatunnistusealusel tunnistatud võlgnevust tasunud 9650 euro ulatuses. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja ütles võla tasumiseks kokku lepitud maksegraafiku üles 23.02.2021. Seega on kohustus muutunud täielikult sissenõutavaks alates nimetatud kuupäevast. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 10 350 eurot. 15.2.Hageja on hagiavalduses taotlenud mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamise päevast, kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt on viivisesumma kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 213,24 eurot. Perioodil 03.05.2022 – 05.08.2022 on 94 päeva. Viivisemäär on 8% aastas. 10 350 eurot*8/100/365 päeva*94 päeva=215,51 eurot. TsMS
Tsiviilasi nr 2-22-6577 § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 1 hageja kasuks välja seadusjärgse viivise alates 05.08.2022 kuni põhivõla kohase täitmiseni.
16.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja 2 ja 3 sõlmisid 17.02.2021 kumbki hagejaga isikliku käenduslepingu, millega käendasid hageja ees kostja 1 kohustusi hageja ees, mis tulenevad hageja ja kostja 1 vahel 17.02.2021 võlatunnistusest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 3 käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Mõlemas käenduslepingus on käenduse maksimumsummaks kokku lepitud 20 000 eurot. Kuna hageja on esitanud käendatavast võlasuhtest tuleneva viivisenõude (solidaarselt nõutav viivis), siis mõistab kohus kostjatelt 2-3 solidaarselt kostjaga 1 hageja kasuks välja kostja 1 põhivõlgnevuse 10 350 eurot ja viivise alates 03.05.2022 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 9434,49 eurot, s.t kummagi kostja kohustused kokku (koos viivisnõudega) on maksimaalselt 20 000 eurot.
17.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tagas hagi 04.05.2022 määrusega, millega seadis kohtuliku hüpoteegi kostjale 3 kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x, asukohaga x x, x x, x x, summas 11 178 eurot. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist.
18.Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva tagaseljaotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.