Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-143991/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 01.08.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1342

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus Andres Suik 01.08.2022, Tallinn 2-21-143991 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu viivise väljamõistmiseks 3110,12 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115); Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (epost: xxx); Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata). Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks ESTO AS ja kostja vahel 03.10.2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 9543571327 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis 263,93 eurot.

3.Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (1 777,24 eurot) alates 27.01.2022 kuni põhinõude (1 777,24 eurot) täitmiseni viivisemääras, mis vastab lepingujärgse määra 40,90% aastas ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra lahutustehte tulemile, kuid mitte enam kui 1 448,65 euro ulatuses. Põhinõue 1 777,24 eurot ja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja mõistetud Harju Maakohtu 15.03.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-143991.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

6.Toimetada tagaseljaotsus kostjale XX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 31.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt (kostja) 2 314,50 euro saamiseks. Kohus tegi 5.01.2022 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 21.01.2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.01.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõue 1 777,24 eurot, intress 242,40 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328,59 eurot ja viivis

põhinõudelt 1 777,24 eurolt alates 27.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 840 eurot. Harju Maakohus tegi 15.03.2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1 777,24 eurot, intressi 242,40 eurot, viivise 64,66 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivise põhinõudelt (1 777,24 eurot) alates 27.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 470 eurot ja viivise kuni täitmiseni. Hageja esitas 25.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 15.03.2022 tagaseljaotsuse peale. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.05.2022 otsusega maakohtu 15.03.2022 tagaseljaotsuse, milles maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 263,93 euro nõudes ja põhinõudelt 1 777,24 eurot alates 27.01.2022 arvestatava viivise nõudes võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt esimese astme menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 420 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest summas 245 eurot, maakohtu menetluses kantud õigusabikulu 420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kogusummas 665 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi maakohtu menetluses on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 108 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole apellatsioonkaebuse esitamise eest õigusabikulu tekkimisele tuginenud ega kulude väljamõistmist taotlenud. Hageja kinnitas 04.04.2022 menetlusdokumendis, et hageja