Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XXi vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. märtsi 2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
848,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja XX (isikukood xxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. märtsi 2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 263,93 euro nõudes ja põhinõudelt 1777,24 eurot alates 27. jaanuarist 2022 arvestatava viivise nõudes võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-143991 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 31. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXilt (kostja) 2314,50 euro saamiseks. Kohus tegi
5.jaanuaril 2022 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 21. jaanuaril 2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26. jaanuaril 2022 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõue 1777,24 eurot, intress 242,40 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328,59 eurot ja viivis põhinõudelt 1777,24 eurolt alates 27. jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 840 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 3. oktoobril 2020 arvelduskrediidilepingu nr 9543571327 (leping), mille kohaselt võimaldas ESTO AS kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma 15. kuupäeval. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus ESTO AS tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360 päevasest aastast. 17. novembril 2020 sõlmisid ESTO AS ja kostja lepingu lisa, mille kohaselt ei pidanud kostja tegema krediidi tagasimakseid perioodil detsember 2020, jaanuar 2021 ja veebruar 2021. Kostja asus ESTO AS poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kasutas 3. oktoobrist 2020 kuni 16. aprillini 2021 kokku krediidilimiiti summas 1777,24 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt ja tingimuste p V 1 alusel kohustus kostja tasuma makseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt lepingule. Kostja rikkus lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi alates 16. aprillist 2021. Kostja jättis tasumata intressi kuni
13.augustini 2021 summalt 1777,24 eurot intressimääraga 40,90% kokku summas 242,40 eurot. Lepingu tingimuste p VII 4.2 oli ESTO AS-l õigus leping üles öelda, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja ESTO AS on andnud edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et ESTO AS ütleb lepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. ESTO AS andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas ESTO AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14. augustil 2021. Vastavalt tingimuste p VI 4 ja tingimuste lisale „Hinnakiri“ on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud
2-21-143991 kulud. Kostjale on kohtuvälises sissenõudemenetluses toimetatud kolm võlateatist, mistõttu peab kostja tasuma sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
16.septembril 2021 loovutas ESTO AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Vastavalt lepingu tingimuste lisale „Hinnakiri“ on viivise määr võrdses määras lepingujärgse intressimääraga. Kostja peab põhinõude 1777,24 euro tasumisega viivitamise tõttu
14.augustist 2021 kuni hagi esitamiseni 26. jaanuarini 2022 tasuma viivist intressimääras 40,90% kokku 328,59 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni intressimääraga 40,90% aastas. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 15. märtsil 2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1777,24 eurot, intressi 242,40 eurot, viivise 64,66 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivise põhinõudelt (1777,24 eurot) alates
27.jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 470 eurot ja viivise kuni täitmiseni.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27. jaanuaril 2022. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
6.Maakohus lahendas hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.
8.Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu arvates õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et ESTO AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimus, milles on kokku lepitud viivisemääras 40,90% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäär on tühine. Maakohtu hinnangul on kokkulepitud viivisemäär kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja see pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgse viivisemäära alusel, millest tulenevalt rahuldas maakohus hageja viivise nõude osaliselt. Võlgnevuselt 1777,24 eurot alates 14. augustist 2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 26. jaanuarini 2022 on hagejal õigus nõuda viivist 64,66 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist alates 27. jaanuarist 2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni on hagejal samuti õigus nõuda vaid seadusjärgses määras.
2-21-143991 Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega Harju Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 263,93 eurot ja põhinõudelt 1777,24 eurot alates 27. jaanuarist 2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas rahuldamata ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
10.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust vähendades kostjalt väljamõistetavaid viiviseid seadusjärgse viivise määrani. Kuna seadusandja lubab VÕS §415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Vastustaja seisukoht
11.Kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud ei ole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata selles osas TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
13.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 40,90%.
14.Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.
15.VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 40,90% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas
2-21-143991 lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses pooled ongi kokku leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär 40,90% aastas ebamõistlik tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel.
16.Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 väljendatud seisukohad viivise määra piiramise kohta, millele maakohus tugines, ei ole kohaldatavad käeolevas tsiviilasjas, kuna viidatud kohtuasjas ei olnud lepingus kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras. Antud asjas on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemääras, mis vastab kokku lepitud intressimäärale, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 263,93 eurot) ja põhinõudelt 1777,24 eurot alates 27. jaanuarist 2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas. TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Seega tuleb olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.
18.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Menetluskulude jaotus
19.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.