lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-125715/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.07.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-125715/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.07.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1347
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-125715

Tsiviilasi

K H hagi A Z vastu võla 392 euro ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

423,45 eurot Hageja: K H (isikukood xxx), elukoht xxx Kostja: A Z (isikukood xxx), elukoht xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON:

1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista kostjalt A Zlt hageja K H kasuks põhivõlgnevus 392 eurot. 3) Välja mõista kostjalt A Zlt hageja K H kasuks sissenõutavaks muutunud viivis (summalt 392 eurot) perioodi 22.10.2021 kuni 27.07.2022 eest summas 23,97 eurot. 4) Välja mõista A Zlt K H kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt (392 eurot) päevas alates 28.07.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

1) Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja A Z kanda. 2) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada osaliselt hageja K H taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista kostjalt A Zlt hageja K H kasuks välja menetluskulude hüvitis kogusummas 300 euro.

Hageja nõuded

1.Harju Maakohtu menetluses on K H hagi A Z vastu põhivõla 392 eurot ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 11.06.2021 hageja poole sooviga saada laenu 600

eurot, tagasimaksega kahes või kolmes osas. Samal päeval kandis hageja kostjale üle laenusumma 600 eurot (koos muu maksega 270 eurot, mis pole käesoleva vaidluse ese). Makse sooritamisega lugesid pooled laenulepingu suuliselt sõlmituks. Vastavalt kostja 21.06.2021 taotlusele tegi hageja 22.06.2021 kostjale täiendava laenumakse 100 eurot, kinnitades seda 22.06.2021 kirjas. Täiendava laenumakse ülekande selgitusse on märgitud, kui palju on laenu antud ja kui palju veel antakse. 09.07.2021 tagastas kostja laenu summas 308 eurot (sularahas). Kostja kinnitas 15.07.2021, et tasub laenujäägi 392 eurot tagasi 2021. aasta juulikuu jooksul. Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 31.07.2021. Kostja pole seda summat tasunud. Hageja esitas 18.08.2021 nõude võlgnevuse tasumiseks maksekäsu kiirmenetluses, kuid kostja esitas sellele vastuväite. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 392 eurot ning viivis alates hagi esitamisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja seisukoht

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja väidab 21.03.2021 vastuses, et puudub tema allkirjaga laenuleping ning kostja pole hagejale midagi võlgu. 23.04.2022 seisukohas selgitab kostja, et hageja ei sõlminud temaga pikalt töölepingut. Hageja saatis kostja kontole palju kordi raha, et see välja võtta ja sularahas teistele töötajatele anda, kes hageja juures nn mustalt töötasid. Kostja avaldas 2021. aasta juulis soovi töölt lahkuda, sest hageja maksis talle töötasu lubatust vähem. Hageja konfiskeeris tema puhkusetasu ja pool töötasust. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata. Lisaks taotleb kostja, et kohus kontrolliks hageja lastehoidude töötajate lepingute tõeväärsust. Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-21-125715 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hageja hagi tuleb täielikult rahuldada.
4.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne (10) päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
5.Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne (10) päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
6.TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul (10 päeva jooksul) teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
7.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab käesolevas asjas kõik menetluskulud kostja.
9.Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenusele kulunud aega 4 tundi 20 minutit kogusummas 520 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Käesolevas asjas on tsiviilasja hind 423,45 eurot.
10.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
11.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 euro ilma käibemaksuta. Menetlusdokumentidest nähtuvalt hagejal puudub kohtumenetluses lepinguline esindaja, küll aga on hageja kasutanud menetlusdokumentide koostamiseks õigusbüroo teenust. Ajaliselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 4 tundi ja 20 minutit. Hagejale ostutas õigusabi õigusbüroo ning selle tunnitasumääraks on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et mitteadvokaadist õigusabi osutaja tunnitasumäär käesolevas tsiviilasjas on ülepaisutatud ega ole põhjendatud. Vastavalt levinud kohtupraktikale on aktsepteeritava suurusega juristist esindaja tunnitasumääraks 80 eurot.
13.Menetluskulude nimekirja kohaselt on 21.10.2021 toimunud 2 tunni ja 30 minuti jooksul kliendi esitatud materjalide analüüs ja hagiavalduse koostamine. Kohus ei pea sellist ajamahtu menetluslikult lihtsas võlavaidluses põhjendatuks. Selliste toimingute eest loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks ajamahuks 1 tund ja 30 minutit. Samuti on 21.12.2021 toimunud puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine ja hagiavalduse täiendamine 1 tunni jooksul. Kohus ei peab põhjendatud ajamahuks 30 minutit. Sisuliselt tuli juba esitatud hagiavaldust vaid mõne lausega täiendada. 04.04.2022 on toimunud kostja

vastuse analüüs ja seisukoha koostamine. Kohus peab nimetatud toimingute tegemise põhjendatud ajamahuks 30 minutit, mitte 50 minutit. Seega on hagejale osutatud õigusabile kulunud põhjendatud ja vajalikus ulatuses aega kokku 2 tundi ja 30 minutit. Arvestades õigusabiteenuse osutaja põhjendatud tasumäära 80 eurot tunnis (2,5 tundi x 80 eurot) määrab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikulu summaks 200 eurot (ilma käibemaksuta).

14.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 300 eurot (so riigilõiv 100 eurot + õigusabikulud 200 eurot).
15.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu kokku 300 eurot jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
16.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja