S. M. (end D.) (IK xxx, elukoht: xxx; registrijärgne xxx; e-post: xxx)
Puudutatud isiku esindaja (riigi õigusabi korras):
e-post:
Vandeadvokaat Sergei Politšev, (Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ Rakvere 4, 41531 Jõhvi; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
A. S. avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. M.ilt A. S. kasuks kahjuhüvitis 1 362 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks ) eurot 75 senti.
Menetluskulud jaotada vastavalt nõude rahuldamise ulatusele.
5% A. S. menetluskuludest jääb S. M.i kanda.
S. M.i esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE
1.A. S. esitas Viru Maakohtule avalduse S. M.i vastu kahju hüvitamise nõudes tulenevalt KrtS § 31. Avaldaja palub S. M.ilt välja mõista kahjuhüvitis 33 177, 66 eurot ning menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt kuulub A. S.le Jõhvi linnas, xxx korteriomand nr x, (registriosa nr xxx). Avaldajale kuulub 599/2073 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa (eriomand) mitteeluruum nr 2, mille üldpind 59,90 m2. Avaldaja omandas eluruumi 02.03.2012 ja selle kohta on tehtud kinnistusraamatusse kanne 02.03.2021 kinnistamisavalduse alusel. Avaldaja omandas nimetatud mitteeluruumi eesmärgiga rajada ilusalong. Korter on elamufondist eemaldatud ja kasutatakse äripinnana. S. M.ile kuulub samas majas (xxx) korteriomand nr x (registriosa nr xxx).
3.Avaldajale kuuluv mitteeluruum asub 1. korrusel, selle kohal aga puudutatud isiku korter. S. M. (puudutatud isik) ei ole hoidnud oma korteris eluruumide korrashoiuks vajalikku temperatuuri režiimi, mistõttu selle tagajärjel on igal talvel puudutatud isiku korteris veevarustus külmunud, seejärel torud lõhkenud ja põhjustanud avaldaja korterile veekahjustused. Puudutatud isikule (S. M.) kuuluvas korteris puudub küte, välja arvatud ahi, ka ahju ei köeta, kuna korteris kedagi ei ela. 2019. aasta veebruaris lõhkesid puudutatud isikule kuuluvas korteris nr x torud, mille tulemusena sai avaldajale kuuluv 1. korrusel asuv korter kahjustada. Kuivõrd avaldaja oli torude lõhkemise ajal puhkusel, siis vesi voolas S. M.i korterist avaldaja korterisse mitu päeva. Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isiku korterist voolas mitu päeva vett, varisesid avaldaja korteris sisse nii sise- kui ka välisseinad, samuti vahelaed. Veeleke torudest muutis avaldaja äriruumi (ilusalongi) avariiliseks ja põhjustas avaldaja varale varalist kahju: lagi varises kokku, seinad paisusid, tapeedid tulid seinast lahti, põrandad paisusid, seinad varisesid avaldaja korteri sise- kui ka välisseinalt. Enne torude lõhkemist oli avaldajale kuuluv äripind heas seisukorras ja avaldaja kasutas seda ilusalongina.
4.Veelekkest tulenevate kahjustuste tõttu ei ole avaldajal võimalik xxx hoones asuvat mitteeluruumi enam kasutada, kuna see on muutunud kahjustuste tõttu täielikult kasutuskõlbmatuks. Avaldaja on korduvalt pöördunud puudutatud isiku poole palvega, et külmal ajal talvel vee kinni paneks, kuid S. M. ei ole seda suvatsenud teha ja on jätnud oma kinnisasja hooletusse, millest tulenevalt on tekkinud avaldajale kahju veelekke tõttu. S. M. ei ole midagi ette võtnud kahjustuste likvideerimiseks ega edaspidise suurema kahju ärahoidmiseks ega võtnud avaldajaga ühendust kokkuleppe saavutamiseks. Käesoleval ajal on nii avaldajale kui ka puudutatud isikule kuuluvad korterid varisemis- ja eluohtlikud ja neid ei ole võimalik kasutada vastavalt nende tegelikule otstarbele.
Avaldaja tegi enne kohtusse pöördumist S. M.ile ettepaneku tema vara (xxx) 2500 euro eest
ära osta (arvestades sealjuures korteri avariilist seisundit), kuid puudutatud isik keeldus sellest ega tunnista enda süüd kahju tekkimises. Avaldaja tegi puudutatud isikule vastava ettepaneku kahju hüvitamiseks 18.01.2021.a. ja edastas selle puudutatud isikule nii e-maili teel kui ka tähitult kirjaga. S. M. ei tunnistanud enda süüd kahjustuste tekkimises ning keeldus ka oma korteri müümisest hinnaga 2500 eurot. S. M. teatas, et tema vastu esitatud nõue on alusetu ja põhjendamatu, kuivõrd avaldajale tekkinud vahelae veekahjustused ei ole tekkinud tema korteris toimunud veeavarii tagajärjel, väidetavalt avarii oli väga väike ja ei põhjustanud märkimisväärset kahju. Samuti ei vasta tegelikkusele, et ta pole oma korterit kütnud. Puudutatud isik on nõus parandama ainult tema korteri poolt pooleks mädanenud vahelagesid (50% / 50%).
5.Enne kohtu poole pöördumist tellis avaldaja hinnangu korterile tekitatud kahju hindamiseks ja võttis hinnapakkumised. 14.04.2021 tehtud auditi kohaselt on leidnud tõendamist, et avaldaja korteris x on tekkinud kahjustused korter nr x omaniku süül puudutatud isiku (S. M.) poolt oma eluruumi väärkasutamisega (sh. on olnud korter ilma kütteta talveperioodil). Vahelae konstruktsiooni osaline kokkuvarisemine ning puitlagede ja laudise mädanemine on põhjustatud otse veelekkega korterist nr x (2. korruselt). Arvesse võttes, et veelekked olid nii suured, et olid kahjustatud välisseinad, siis vastutus kahju eest lasub korter nr 4 omanikul, puudutatud isikul (S. M.). Avaldaja korter asub 1. korrusel ja see on saanud kahjustusi 2. korrusel asuva korteri nr x omaniku poolt ruumi väärkasutamisega, kus 2. korrusel lõhkesid veetorud. Korteri kasutamiseks on vaja kahjustuste likvideerimiseks teha remondikulusid OÜ X hinnapakkumise kohaselt summas 34 429, 20 eurot. OÜ X hinnapakkumisest nähtuvalt on teostavate tööde maksumus 33 177.66 eurot. Selles on fikseeritud, et üleujutuse tulemusena on kahjustatud lagi, seinad, põranda konstruktsioonid ning siseviimistlus.
6.Avaldaja nõuab S. M.ilt talle tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 33 177.66 eurot, lähtudes OÜ X hinnapakkumisest. Puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud veelekkega tekitati avaldajale kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128) ja veeleke sai alguse puudutatud isiku korteriomandi eriomandist (reaalosast). Puudutatud isik on rikkunud tema eriomandi korrashoiu kohustust (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 2, KrtS § 31 lg 5). Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1, KrtS § 31 lg 2 ja 5). Puudutatud isiku rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuivõrd puudutatud isiku korteris nr 4 puudub igasugune küte, siis puudutatud isik on rikkunud igal juhul KrtS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2 kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja samas lg 2 tulenevalt eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. KrtS § 31 lg 5 kohaselt korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. S. M. ei ole korteris pidevalt elanud enam kui viis aastat ja ei ole sel ajal taganud korteris nõutavat temperatuuri, mistõttu korteris veetorud talvel külmaga lõhkesid. Puudutatud isikule kuuluvas korteris puudub igasugune küttekeha. Avaldajale kuuluvas korteris nr 2 ja
korteris nr x on gaasiküte. Puudutatud isik ei ole nõustunud gaasikütte eest tasuma ja seetõttu puudub tal korteri kütmise võimalus gaasiga. Puudutatud isik pole korteris taganud ka
elektrikütet, et hoida korteris nõutav temperatuur. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja, s.o kinnisasja parandamise mõistlikke kulusid (kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise endise olukorra taastamise kulud) ja selle kõrval kinnisasja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Avaldaja puudutatud isikult kahjuhüvitisena kahju hüvitamist summas 33 177.66 eurot, mis on vajalik avaldaja korteri endise olukorra taastamiseks. Avaldaja leiab, et tema kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, kuivõrd kahju on tekkinud puudutatud isiku S. M.i süül.
S. M.I VASTUVÄITED
7.Puudutatud isik tunnistab tema vastu suunatud nõudeid osaliselt. S. M. on nõus hüvitama kulutused, mis on seotud korteri nr 2 köögiruumi lae remondiga. 2019. aasta veebruaris puudutatud isiku korteri köögiruumis toimus veeleke, mille tulemusena vesi sattus korteri põrandale ja edasi avaldaja korteri köögiruumi. Veeleke toimus sel põhjusel, et avaldaja korteris arvatavasti ei olnud pika aja jooksul kütet ja puudutatud isiku korteris õhu temperatuur oluliselt vähenenud. Avaldaja ei esitanud oma korteri vaatlusakti või muud dokumenti, kus oleks fikseeritud, millised korteri ruumid ja kuidas olid kahjustatud veebruaris 2019.a veelekke tagajärjel. Avaldaja tellimusel oli teostatud audit üksnes veebruaris 2021.a, s.o. 2 aastat peale veelekke toimumist, ja peamiselt on lisatud fotod, mis on tehtud 17.02.2021.a. Osaliselt on esitatud fotod, mille tegemise kuupäev ei ole teada. Avaldaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et puudutatud isiku korterist nr x veelekke tulemusena sai kahjustused avaldaja korteri ruumid. Avaldaja ei tõendanud, et veeleke ja korteris nr x võimalikud kahjustused on omavahel põhjuslikus seoses.
8.S. M. rõhutab, et nii enne kui ka peale veelekke toimunust ei kasutanud avaldaja oma korterit elamiseks või äritegevuseks ning korter oli ilma kütteta. Korteris oli külm ja suur niiskus, eriti talvisel ajal. Selle tulemusena võisid korteri ruumid saada kahjustused juba hiljem, peale veeleket, mis toimus veebruaris 2019.a. Avaldaja väide, et puittalade ja vahelae laudise mädanemine on põhjustatud otse veelekkega korterist nr x, põhineb audiitori arvamusel. Samas audiitor ei arvestanud seda, et on tegemist elumajaga, mis on ehitatud aastal 1961, s.o 60 aasta tagasi. Siis on mõistlik ja eluliselt usutav, et puittalade ja laudise mädanemise põhjusena on nende vanus ja elamumaja ekspluateerimine 60 aasta jooksul. Sellise järelduse kasuks räägib asjaolu, et põranda osas audiitor tegi järelduse, et avatud põranda laudis on kuiv, aga omab kahjustusi, sealhulgas, oma vanuse tõttu. Siis tekib küsimus, miks vahelae puittalade ja laudise mädanemise põhjuseks ei või olla nende vanus ? Audiitoril ei olnud järgmist informatsiooni: aastal 2018.a oli elumaja katus katki ja vajas remonti korstna piirkonnas. Kuna remont ei olnud tehtud õigeaegselt, siis vesi katuselt sattus puudutatud isiku korterisse, korteri põrandale ja edasi avaldaja korterisse. Juba selle tagajärjel vahelae talad ja laudis on mädanenud ja avaldaja korteri ruumid said kahjustusi. Aastal 2018 puudutatud isik pakkus avaldajale osaleda katuse remondis, millest avaldaja keeldus. Puudutatud isik tegi katuse remondi oma arvel. Remondi teostas FIE D.D. .
Audiitor ei arvestanud avariid, mis toimus elamumajas aastal 2009, millal veetoru lõhkemise tõttu oli elumaja kelder mitme päeva jooksul kuuma veega üle ujutatud selles osas, kus asub avaldaja korter nr x. See fakti kinnitab materiaalse kahju suuruse eksperdihinnang, mis oli tellitud AS Kohtla-Järve Soojus. Selge on see, et keldri uputuse tulemusena avaldaja korteri nr x põrand hakkas mädanema ja ruumid said kahjustused suure niiskuse tõttu.
Esitatud fotodest on näha vahelae puitroovis on väga vana ja mädanenud aastate jooksul. Seda enam, kui elamumajas oli alati suur niiskus. Ei saa välistada seda, et aastate jooksul veelekked on toimunud korduvalt. Enne seda, kui puudutatud isik ostis korteri nr x, elasid seal asotsiaalsed inimesed ja korter juba vajas remonti. Kuni aastani 2004, millal puudutatud isik ostis korteriomandi nr x, oli korter avariilises seisukorras. Santehnika oli katki. Ei saa välistada seda, et veelekked korterist x on aset leidnud korduvalt veel varem, kui veebruar 2019.a. Peale selle, audiitor ei arvestanud seda, et ta tegi auditi 2 aasta hiljem peale avarii toimumist ja selle perioodi jooksul avaldaja korter oli ilma kütteta. Sel põhjusel korteris on säilinud suur niiskus, mis tekitas puittalade ja vahelae laudise mädanemist ning võimalikud kahjustused korteri ruumidele. Kohe peale veelekke toimumist puudutatud isik kuivatas oma korteri põrandat selleks, et välistada puittalade ja vahelae laudise mädanemist. Avaldaja oma korteris seda ei teinud. Audiitor ei ole arvestanud, et avaldaja korteris ei olnud tehtud remonti rohkem kui 20 aastat, seda enam ei olnud tehtud kapitaalremonti. Avaldaja ei ole tõendatud, et veeleke veebruaris 2019 ning puittalade ja laudise mädanemine on omavahel põhjuslikus seoses. Audiitori arvamus ei ole objektiivne, kuna selle tegemisel ei ole arvestatud eeltoodud olulisi asjaolusid.
9.Lae osas hinnapakkumises on ettenähtud vana Cyproc katte lammutus ja uute Cyproc plaatide paigaldamine, ning tugitaldade paigaldamine, värvimine ja roovitise paigaldamine korteris tervikuna - mahuga 55.60 – 56, 00 m2. Samas auditori arvamusest eeltoodu ei tulene. On märgitud, et vahelae talad on osaliselt mädanenud toetamise aladel ja vajavad proteeserimist või asendamist veelekke aladel. Vahelae ja krohvimatid vajavad remonti 10-12 m2. Lisatud fotodest nähtub, et eeltoodu puudutab üksnes köögiruumi. Seega, lae osas ei ole alust hinnapakkumuses ettenähtud remonditöö mahtu teostada puudutatud isiku arvel. Avaldaja ei ole tõendanud, et vahelae talad on osaliselt mädanenud just veelekke tagajärjel. Hinnapakkumises on arvestatud roovitise paigaldamine 30 mm, 56 m2, summas 1092 eurot. Samas auditori arvamusest see remonditöö ei tulene. Ilmselgelt, avaldaja soovib teha oma korteri kapitaalremondi puudutatud isiku arvel.
10.Kokkuvõtvalt puudutatud isik on nõus sellega, et köögiruumis üldpindlaga 12-14 m2 tuleb vahetada vana Cyproc kate, paigaldada uus ja värvida. Audiitor tuvastas, et väikeplokkidest laotud seinas on avatud praod (avamise laius on kuni 1 cm) ning järeldas, et väikeplokkidest müüritis vajab remonti ja tugevdamist. Seinte siseviimistlus oli oluliselt kahjustatud ja eemaldatud omaniku poolt. Siseseinad ja vaheseinad veelekke aladel vajavad remonti. Audiitori arvamusest ei tulene, et seinas avatud praod on tekkinud veelekke tagajärjel. Avaldaja ei ole tõendanud, et enne avarii toimumist väikeplokkidest laotud seinas pragusid ei olnud. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et korteris oleks kahjustatud siseseinad ja vaheseinad. Audiitor järeldas, et siseseinad ja vaheseinad vajavad remonti üksnes veelekke aladel. Samas lisatud fotodest ei ole võimalik tuvastada, kus kohas korteri seintes on need veelekke alad. Audiitori arvamusest ei ole arusaadav, mille alusel ta jõudis järelduseni, et need veelekke alad on tekkinud puudutatud isiku korterist veelekke tulemusena, mis on aset leidnud veebruaris
2019.a. Seega, ei ole alust nõuda teha seinte remonti avaldaja korteris tervikuna, mahuga 219 m2, vastavalt hinnapakkumisele.
Audiitor tuvastas, et põrandakatted on veelekke aladel (umbes 30-35 m2) eemaldatud. Avatud põranda laudis on kuiv, aga omab kahjustusi nii oma vanuse, kui veelekkega seoses tehtud lammtustööde tõttu. Auditori arvamusest ei nähtu, kus kohas oli eemaldatud põrandakatted 30-35 m2 ja mis põrandakattega on tegemist. Audiitor järeldab, et korteris nr x on vajalik remontida põrandakonstruktsioon, remondi teostamisel kontrollida kandetalade seisukorda ja vajadusel vahetada need. Samas hinnapakkumises on ettenähtud vana põranda lammutamine ja uue paigaldamine, maht 56 m2, sh. põranda talade ja laminaatparketti paigaldamine, põranda soojustamine. Seega, audiitori järeldused on vastuolus hinnapakkumisega. Audiitor ei ole teinud järeldust, et korteri põrand tuleb vahetada, seda enam korteris tervikuna. Hinnapakkumisest tuleneb, et avaldaja soovib vahetada oma korteris põrandat tervikuna puudutatud isiku arvel. Selleks ei ole alust, kuna isegi audiitori arvamusest tuleneb, et põrand oli kuiv ja omab kahjustusi oma vanuse tõttu. Audiitor ei arvestanud rasket avariid, mis toimus elamumajas aastal 2009, millal veetoru lõhkemise tõttu mitu päeva oli elamumaja kelder kuuma veega üle ujutatud selles osas, kus asub avaldaja korter nr x. Keldri uputuse tulemusena avaldaja korteri nr x põrand hakkas mädanema ja ruumid said kahjustusi suure niiskuse tõttu. Materiaalse kahju suuruse eksperdihinnangust on näha, mis seisundis viibis elamumaja kelder 2009.aasta. Eksperdihinnangu kokkuvõttest nähtub millises halvas seisundis oli elamumaja kelder ja sokkel. Puudutatud isik ei ole nõus sellega, et avaldaja korteri põrand ja põrandakate said kahjustusi veelekke tulemusena. Avaldaja ei esitanud selle kohta tõendeid, sealhulgas sellest, et tema korteris oleks olnud laminaatparkett, mis oleks kahjustatud veelekke tagajärjel. Hinnapakkumuses on ettenähtud vanade uste demonteerimine ( 4 tk ) ja uste paigaldamine (5 tk ). Avaldaja ei esitanud tõendeid, et veelekke tagajärjel oleks kahjustatud korteri uksed. Isegi auditori arvamusest seda ei nähtu. See asjaolu otseselt näitab, et avaldaja soovib tekitada puudutatud isikule varalist kahju.
11.Hinnapakkumises on ettenähtud elumaja fassaadi pinna osaline krohvimine ja värvimine. Auditori arvamusest ei nähtu, milliste asjaolude alusel on tehtud järeldus, et elumaja välisseinte kahjustused on tekkinud veelekke tagajärjel. Audiitor hindas välisseinte seisukorda tagantjärele ja üksnes avaldaja sõnade järgi. Audiitor ei arvestanud seda, et elumaja vanuse tõttu välisseinad ja sokkel olid kahjustatud vihma ja lume tõttu. Seda asjaolu kinnitab materiaalse kahju suuruse Eksperdihinnang, millest nähtub, et seisuga 2009 a. elamumaja soklil on krohv hoone kogu perimeetril mitterahuldavas seisundis: sügavad praod, mõnedes kohtades krohvikiht puudub. Peale selle, elumaja katuse all puudusid torud, mis viiksid eemale katuselt voolava vihmavee, et see ei voolaks fassaadile. Need torud olid paigaldatud 2021 maikuus V. K. poolt, kellele oli tasutud 445 eurot. Töö korraldas puudutatud isik. Avaldaja keeldus töö eest tasumast. Eeltoodul põhjustel audiitori järeldus, et elamumaja välisseinte kahjustused on tekkinud veelekke tagajärjel, ei ole objektiivne. Elumaja välisseinte remontimine on kõigi elamumaja korteriomanike kohustus. Avaldajal ei ole pädevust ega õigust tegutseda kõiki elamumaja korteriomanike nimel ja nõuda puudutatud isikult rahasumma hüvitamist enda kasuks. Elumaja välisseinad ei ole korteri nr 4 siseseinad.
Esitatud fotodest nähtub, et välisseinad on krohvitud, s.o. töö on osaliselt tehtud. Avaldaja ei esitanud tõendeid, et ta kulutaks selleks oma raha summas 838, 50 eurot, milline on märgitud hinnapakkumuses.
12.S. M. on nõus kandma kulutused, mis on seotud avaldaja korteri köögiruumi lae remondiga. Lae osas tuleb vahetada vana Cyproc katte pindlaga 14 m2 ja paigaldada uus ning värvida. Selle remonditöö tegemiseks võib kulutada umbes 300 eurot. Selles osas puudutatud isik tunnistab avaldaja nõudeid. Puudutatud isik on kindlal seisukohal, et avaldaja esitas avalduse pahatahtlikult eesmärgiga teostada oma korteri kapitaalremont puudutatud isiku arvel ja sellega tekitada talle varalist kahju või alternatiivselt omandada puudutatud isiku korteriomandit odavama hinnaga, mida avaldaja pakkus kohtueelses menetluses.
13.Aastate kestel puudutatud isik ja korteri nr x omanik teostasid elumaja katuse ja fassaadi remondi, kuid avaldaja ei osalenud selles ja keeldus oma osa kulutuste kandmisest. Sel põhjusel avaldaja ja puudutatud isiku vahel on vaenlikud suhted. Avaldaja kasutab puudutatud isiku korteris veebruaris 2019.a toimunud veeleket selleks, et tekitada puudutatud isikule suurt varalist kahju. Selle järelduse kasuks räägib asjaolu, et avaldaja esitas kohtule hinnapakkumused summas 33 000 – 34 000 eurot, millest üheselt nähtub, et nendes on ettenähtud avaldaja korteri kapitaalremont. Puudutatud isik on nõus avalduse osalise rahuldamisega summas 300 eurot. Ülejäänud osas palub S. M. jätta avaldus rahuldamata. Arvestades eeltoodut kogumis, olen seisukohal, et avalduse võib rahuldada üksnes osaliselt, summas 300 eurot. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistajad ning ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Avaldaja A. S. on xxx korteri nr x omanik; Puudutatud isik S. M. (endine D.) oli xxx korteri nr x omanik kuni 11.02.2022, alates 11.02.2022 on kinnistusraamatusse kantud korteriomanikuna J. M. (S. M.i tütar).
16.Avalduse kohaselt leidis veebruaris 2019.a S. M.i korteris veeleke (purunes köögis veetoru / kraan), mille tõttu sai veekahjustusi S. M.i korteri all asuva A. S. korteri ruumid. Avaldaja peab uputuses vastutavaks S. M.it, kuna viimase korter asub avaldaja korteri kohal. Lisaks veelekkele heidab avaldaja S. M.ile ette, et viimane ei hoidnud aastaid vajalikku temperatuuri korteris (ei elanud sees, ei kütnud), mistõttu lõhkesid puudutatud isiku korteris pidevalt torud, tekkisid niiskus- ja külmakahjustused avaldaja korterile.
17.S. M. ei vaidle vastu veelekke toimumise faktile 2019. aasta veebruaris. S. M. on kinnitanud, et tema korteris (köögis) purunes kraan. Pooled vaidlevad kahjustuste ulatuse ja kahjunõude suuruse üle. S. M. on menetluses kinnitanud korduvalt, et on nõus hüvitama 300 eurot. (I kd tl 162, III kd tl 27).
18.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 lahendab kohus korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole
oma kohustusi rikkunud. (vt Riigikohtu 19.03.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20)
19.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1, lg 2 ja lg 5 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-dest 127 ja 128 tuleneva kahju hüvitamise nõude. Vastavalt KrtS § 31 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Tulenevalt KrtS § 31 lg 5 on korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama § lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 132 lg 1 ja 2 tulenevalt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.
20.Avaldaja kui kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Viidatud asjaolude tõendamise kohustus lasub avaldajal. Kohus on tõendamiskoormist avaldajale selgitanud (I kd lk 3 pöördel). Puudutatud isik seevastu peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (vt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22).
21.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude aluseks olev kohustuse rikkumine võib iseenesest seisneda KrtS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2 sätestatud kohustuste rikkumises. KrtS § 31 lg 1 p 1 eriomandi eseme korrashoiukohustus ning kohustus eriomandi ja kaasomandi kasutamisel hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, hõlmab ka oma korteriomandi valdamist / kasutamist viisil, et muuhulgas veekahju ei tekiks.
Sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud temperatuuri ja õhuniiskuse hoidmise kohustuse eesmärk on tagada kaasomandi säilimine ja ära hoida negatiivsed mõjud / tagajärjed teiste eriomandite kasutamisel (nt küttekulude suurenemine temperatuuri hoidmise kohustuse rikkumise tõttu). Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustust, ilma et rikkumine oleks vabandatav. Puudutatud isiku poolset kohustuse rikkumist käesoleval juhul saaks kohtu arvates jaatada juhul kui on tõendatud asjaolu, et veekahju veebruaris 2019 sai alguse S. M.ile kuuluvast korteriomandist. Samuti saaks jaatada korteri nr 4 omanikupoolset kohustuse rikkumist juhul kui korteri kütmata jätmise (temperatuuri hoidmise kohustuse rikkumisest) tõttu sai niiskus- ja külmakahjustusi avaldaja korter või tuli avaldajal seetõttu kanda täiendavat ja põhjendamatut kulu (nt oma korterit rohkem kütta, mille tagajärjel suurenesid küttekulud). Eelviidatud asjaolude tõendamiskoormis lasus avaldajal.
22.S. M. ei ole vaielnud vastu faktile, et veebruaris 2019 tema korteris köögis veetoru purunes selle tulemusena tekkis veeleke alumise korteri nr x korteris (I kd tl 157, II kd tl 5 pöördel, 7, 27). Veelekke toimumist korteris nr x veebruaris 2019 kinnitavad tunnistajate A. T. ütlused (III kd tl 9 pöördel), L. P. ütlused (III kd tl 13 pöördel), S. M.i kaudu teadsid / kuulsid uputuse toimumisest tunnistajad R. R. (III kd tl 16), L. M. (III kd tl 16 pöördel) A. E. (III kd tl 20 pöördel), T. K. (III kd tl 22 pöördel). Küll aga vaidleb S. M. vastu avaldaja väidetele, et tema korteris aset leidnud veelekkest tingitud kahjustused olid sedavõrd suured nagu oma nõudes on esile toonud avaldaja ning et endise olukorra taastamiseks tuleb teha kapitaalremont kogu avaldaja korteri ulatuses (sh kandetalad, laed, põrandad, seinad, välisfassaad). Kuivõrd puudutatud isik on tunnistanud veelekke toimumist veebruaris 2019 ja selle alguse saamist enda korterist, saab kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. Ka kahju ettenähtavuse mõttes on ilmne, et korteri eriomandisse kuuluvate torude /kraanide jms mitte korrashoiu puhul tuleb korteriomanikul arvestada võimalike tagajärgedega, ehk võimalike purunemiste korral veelekete ja sellega seonduvalt uputuse tagajärgedega (sh kahju tekkimisega naabrile, teisele korteriomanikule). Seega kahju hüvitamise esmane eeldus, ehk kohustuse rikkumine on tõendatud nii puudutatud isiku omaksvõtu kui eespool viidatud tunnistajate ütlustega.
23.Avaldaja heidab S. M.ile ette, et viimane hoidis oma korteriomandit aastaid kütmata, ei ole hoidnud oma korteris eluruumide korrashoiuks vajalikku temperatuuri režiimi, mistõttu selle tagajärjel on igal talvel puudutatud isiku korteris veevarustus külmunud, seejärel torud lõhkenud ja põhjustanud avaldaja korterile veekahjustused. Avaldaja väitel puudub puudutatud isikule kuuluvas korteris küte, välja arvatud ahi, ka ahju ei köeta, kuna korteris kedagi ei ela. Kohtu hinnangul avaldaja oma väiteid tõendanud ei ole.
Avaldaja ei ole tõendanud, et väidetava temperatuuri hoidmise režiimi rikkumise tõttu purunesid torud ülemises korteris, mille tõttu tekkisid avaldaja korterile veekahjustused. Samuti ei ole avaldaja millegagi tõendanud ka seda, et oleks ülemise korteri kütmata jätmise tõttu kandnud suuremat küttekulu kui oleks seda kandnud juhul, kui puudutatud isik oleks kütnud korterit pidevalt (või oleks olnud keskküte), mida saaks käsitleda kahjuna. Ka kirjavahetus, milles A. S. juhib S. M.i tähelepanu väidetavale madalale temperatuurile ülemises korteris, pärineb aastast 2021 (II kd tl 33-40), mitte aastast 2019 ja enne seda.
Tunnistajate L. M., A. E. ütluste kohaselt (III kd tl 19 pöördel, III kd tl 20 pöördel, III kd tl 22 pöördel) kasutab S. M. oma korteri kütmiseks ahju või elektriradiaatoreid. Gaasikütet S. M.i korteris ei ole. Kohus möönab, et menetlusosaliste selgitustest ja tunnistajate ütlustest tulenevalt ei viibinud puudutatud isik pidevalt xxx korteris, kuid puuduvad usaldusväärsed tõendid ka selle kohta, et ta ei elanud seal aastaid ning hoidis korterit kütmata ning selle tõttu sai torude väidetava purunemise või mõne muu puudutatud isikut tuleneva asjaolu tõttu kahjustada avaldaja korter. Kaudselt viitab puudutatud isiku korteris kütte puudumisele või ebapiisavale kütmisele audiitor auditi aktis (I kd tl 41), kuid kohus nõustub siinkohal puudutatud isiku seisukohaga, et auditi aktis toodud viidatud hinnangud kütmise osas tuginevad avaldajalt saadud teabele mitte audiitori enda tuvastatud asjaoludele, ega ole seetõttu usaldusväärsed. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul avaldaja tõendanud KrtS § 31 lg 2 kohustuse kui võimaliku kahju hüvitamise eeldust.
24.Vaidlust ei ole selles, et kuni detsembri lõpuni 2018.a. tegutses avaldaja korteris juuksurisalong. Salong tegutses kuni detsembrini 2018.a. Samuti heidab S. M. avaldajale ette, et viimase korter oli kütteta 2019-2020. aastatel, mistõttu süvenesid niiskuskahjustused. Vastuolulised on andmed avaldaja enda korteri kütmise kohta pärast veebruaris 2019 toimunud uputust kuni gaasikütte sisselülitamiseni. Avaldaja ei ole tõendanud, kas ta ise oma veekahjustusi saanud korterit esmalt kuivatas, küttis või vajalikku temperatuuri hoidis (vt ka X OÜ 26.02.2019 akti soovitused, II kd tl 66). Avaldaja esitatud gaasi arved kütte eest pärinevad märtsist 2020 (II kd tl 131-161), seega üle aasta pärast vaidlusaluse veelekke toimumist. Avaldaja esindaja selgitas kohtuistungil, et avaldaja korteris on alates 2020.a. märtsist gaasiküte. Ajavahemikus 2018-2019 oli elektriküte. Pärast veeleket 2019. a veebruaris ei olnud kahjustuste tõttu võimalik elektriga kütta (III kd tl 23). Sellest järeldab kohus, et pärast veeleket küte avaldaja korteris puudus. Tunnistajad A. T., L. M., L. P. seevastu märkisid (III kd tl 15 pöördel, tl 10, tl 19 pöördel), et korterisse nr x sisse astudes oli korter soe (pärast uputust), kuid ligikaudset temperatuuri öelda ei osanud. Seega ei ole millegagi tõendatud ka puudutatud isiku väide, et avaldaja enda korter oli pärast veeleket kütmata.
25.Vastavalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tõendamine kohustuse rikkumise ja kahju vahel on samuti avaldaja ülesanne. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit,
mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. S. M. ei vaidlusta uputuse toimumise fakti veebruaris 2019.a, ka seda, et avaldajale tekkinud kahju võib vähemalt osaliselt olla põhjustatud sellest konkreetsest veelekkest.
Kohtu hinnangul ei saa aga olemasolevatele tõenditele tuginedes üheselt väita, et veebruaris 2019 veelekke toimumata jäämisel poleks avaldaja korteril üldse mingisuguseid kahjustusi. Ei ole millegagi tõendatud kaua (kui pika aja vältel) vesi avaldaja korterisse tilkus / jooksis, sest kumbagi korteriomanikku polnud avarii toimumise hetkel kohal. Veelekke aeg / kestus on aga oluline hindamaks võimalikku kahjustuste ulatust. Nii A. S. kui S. M.i kinnitusel teavitas neile veelekkest korteri nr x omanik O. K.. Tunnistajana ülekuulatud O. K. kirjeldas veebruarikuist 2019 avarii asjaolusid (III kd tl 11), kuid S. M. selgitas, et tunnistaja ajas segamini erinevad veekahjustused: veebruaris 2019 ja aastal 2009 keldris toimunu (III kd tl 24 pöördel). Ka tunnistaja ise märkis, et tal on mäluga probleeme (III kd tl 13) Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul lugeda tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks.
26.Avaldaja on esitanud korteri kahjustuste ja kahju ulatuse tõendamiseks 14.04.2021.a. koostatud xxx korteri ruumide auditi EKA-04/21 (I kd tl 15-41); OÜ X 07.04.2021 hinnapakkumise remonditöödeks summas 34 429,20 eurot (I kd tl 5354); OÜ V 07.05.2020.a. hinnapakkumise nr 1672-05 remonditöödeks summas 33 177, 66 eurot (I kd tl 56-57); OÜ X ruumide akti 26.02.2019.a. (II kd tl 66-73). Avaldaja tugineb kahju nõude suuruse osas OÜ X hinnapakkumisele. Audit on koostatud üle 2 aasta hiljem veelekke toimumisest, hinnapakkumised on võetud 1-2 aastat pärast uputust. Kohtu hinnangul kirjeldab esitatud audit maja xxx ja korteri nr x üldist seisukorda, kuid ei kajasta ega tõenda just 2019.a veebruari veelekke põhjustatud kahjustusi. OÜ X 26.02.2019.a. ruumide aktis on viidatud, et kipsplaadist seinad täielikult veega täidetud ja tapeet osaliselt koorunud, lisatud fotodelt viidatud kahjustusi ei nähtu (II kd 68-73) Kohtu hinnangul on avaldaja esitatud kahjustuste ulatus ja kahju suurus ülepaisutatud (OÜ X hinnapakkumine). Hinnapakkumised ei tõenda seda kulu, mis on vaja veekahjustuste likvideerimiseks ja endise olukorra taastamiseks, vaid näitavad käesoleval juhul seda, millised tööd on vajalikud korteri nr x kapitaalremondi teostamiseks (sh maja välisfassaadi remont). Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga selles, et hinnapakkumised ei tõenda käesoleval juhul veelekkest põhjustatud kahjustuste ulatust ning on vastuolus ka audiitori hinnangus toodud kahjustuste ulatusega. Näiteks on korteri x auditis märgitud, et korteri siseseinte viimistlus oluliselt kahjustatud ja eemaldatud omaniku poolt, siseseinad ja vaheseinad veelekke aladel (mitte kogu korteri ulatuses) vajavad remonti. Samuti on toodud, et vahelagi mitterahuldavas seisukorras 2. korruse veelekke tõttu. Vahelae krohv ja krohvimatid varisesid kokku (kogu pindala orienteeruvalt 1012 m2- vajab remonti); vahelae laudis mädanenud ja omab läbipainet- vajab asendamist;
vahelae talad osaliselt mädanenud toetamise aladel ja vajavad proteesimist või asendamist veelekke aladel. Põrandakatted on eemaldatud veelekke aladel (umbes 30-35m2). Avatud põranda laudis kuiv, kuid omab kahjustusi nii vanuse kui veelekkega seoses tehtud lammutustööde tõttu. (I kd tl 26-27) Hoone on esmaselt kasutusele võetud 1961. aastal (I kd tl 25). Arvestades, et audit toimus 2 aastat hiljem veelekke toimumisest, ning selle käigus midagi ei avatud ega lammutatud, ülevaatus toimus visuaalselt (I kd tl 29), ei tõenda see veelekke tegelike kahjustuste ulatust.
Auditi ettepanekutes ei ole samuti esile toodud vajadust kogu korteri kapitaalremondiks; küll on mainitud kahjustatud vahelae remondi teostamise vajadus kandetalade proteesimise või asendamisega (mahud täpsustada ehitusprotsessi jooksul); põrandakonstruktsioon remontida, kontrollida kandetalade seisukorda, vajadusel vahetada, enne tööde alustamist soovitatakse pindade töötlemist antibakteriaalse ainega hallituse eest kaitsmiseks (I kd tl 40). Auditile lisatud fotod on peamiselt tehtud 17.02.2021 (I kd tl 32-39) Osadel fotodel kuupäevad puuduvad, mistõttu pole võimalik kindlalt väita nende tegemise aega (I kd tl 32). Kohus osundab ka fotole 17.02.2021 kahjustamata ruumist (I kd tl 39). Seega ei saa auditi põhjal järeldada, et veelekke tulemusena vajas avaldaja korter kõikehõlmavat kapitaalremonti, st kogu korteri ulatuses nagu on hinnapakkumistes toodud ( I kd tl 53-54; 56-57). Kohus nõustub siinkohal puudutatud isiku viidatud vastuoludega auditi ja hinnapakkumistes toodud kahjustuste (remonditööde) ulatuse osas (I kd tl 157-162) Siseuste osas ei ole tõendeid, et need said kahjustada uputuse tulemusena, lisaks on nt OÜ X hinnapakkumises märgitud demonteerimist vajavaks 4 ust, aga asendada tuleb 5 uksega (I kd tl 56) Ka tunnistajate ütlustest tuleneb, et kahjustused olid osades ruumides mitte kogu korteris tervikuna: Tunnistaja A. T. märkis, et vesi tilkus kahes vasakpooses ruumis, põrand oli märg, aga loiku polnud (III kd tl 9 pöördel); O. K.: kahjustused olid köögis, vannitoas, esikus, osaliselt elutoas (III kd tl 11); L. P.: vasakul pool ruumides (seintel) kahjustused, esiku põranda linoleum paisunud (III kd tl 13 pöördel), viimases toas oli tunda et seal kõik teisiti (ei olnud niiskust, kahjustusi) (III kd tl 14); R. R.: lae kahjustused, see oli kahes ruumis- köögis ja vannitoas. M. Semjonovi väitel oli alumise korruse lagi halvas seisus uputuse tõttu, aga kahtlen, sest reaalselt halvas seisus oli lagi kahes kohas, kohas kus olid sanitaartehnika torud (III kd tl 16 pöördel); L. M.: köögis ja vannitoas krohv rikutud, oli näha puitelemente, käis köögis, vannitoas, koridoris (esikus) (III kd tl 18-19) Isegi kui nõustuda, et hinnapakkumistes viidatud kõik remonditööd on vajalikud avaldaja korteri taastamiseks, ei ole millegagi tõendatud et kõik vajaminevad tööd on põhjustatud 2019. a veebruari veelekkest.
27.Kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada. Sellise muu asjaolu esinemise korral on võlgniku kahju hüvitamise kohustus väiksem, kuid võib olla ka välistatud. Tõendamiskoormus on seejuures poolte vahel jagatud. Riigikohus on õigusvastase kahju tekitamise puhul leidnud, et kui kahju tekkimise põhjusteks on alternatiivselt kostja tegu või asjaolu, mis ei ole seotud kostja tegevusega, peab hageja tõendama üksnes kostja rikkumise kui kahju võimaliku põhjuse ning kostja peab kahju põhjuste
konkurentsi korral kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et tema tegu ei olnud kahju tekkimise aluseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Seega kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostjapoolse lepingurikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. Hageja ei pea tõendama, et kahju ei tekkinud kõikvõimalikel muudel põhjustel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 19) Puudutatud isik on viidanud kahju tekkimise muude põhjustena nii xxx maja vanust / amortisatsiooni, varasemaid veelekkeid (sh püstakus), katuse lekkeid, vihmaveetorude/rennide
puudumist, samuti asjaolu, et avaldaja ise ei säilitanud oma korteris vajalikku temperatuuri, mis võis põhjustada suuri niiskuskahjustusi. Tõendamata on puudutatud isiku etteheide avaldaja korteri temperatuuri mittehoidmise osas, kuid muus osas võisid kohtu hinnangul puudutatud isiku esile toodud põhjused mõjutada nii hoone tervikuna kui korteri nr x seisukorda (kandetalad, põrandad jms). Ka auditis on toodud, et nt külma vee varustuse magistraalsed torud mitterahuldavas seisus vanuse tõttu, põranda laudisel kahjustused mh vanuse tõttu (I kd tl 27, I kd 165-179, II kd tl 1722). 2009.a koostati materiaalse kahju eksperthinnang (I kd tl 169 jj) hindamaks kahju suurust, mis tekkis kuuma vee sattumise tõttu xxx keldrisse välistrassi lõhkemise tagajärjel. Hinnangus on kirjeldatud mh keldri ja tsentraaltorude seisukorda (nt täielikult kaetud roostega, vee- ja kanalisatsioonitorudel seinte ja lagede läbimiskohal hermetiseerimata, keldris musta hallituse kahjustus, pikaaegselt niiske mittetuulutatav ruum, hallitus akende puitraamidel, sokliosa kogu hoone perimeetril mitterahuldavas seisukorras – põhjuseks elumaja ei ole kaua remonditud, seintesse ja soklisse sattunud vihmavesi, puudub sademe äravoolusüsteem, ventilatsiooni püüdmine keldris on põhjustanud liigniiskuse, hallituse, rõskuse- I kd tl 176). Eeltoodust tuleneb üheselt, et avaldaja korteri seisukord ei ole põhjustatud ainuüksi 19. veebruari 2019 veelekkest, mille eest vastutab ja kahju peaks hüvitama S. M. ja seda tuleb asja lahendamisel arvestada.
28.Kohus on seisukohal, et osaliselt saab avaldaja korterile põhjustatud kahjustusi seostada 2019. veelekkega, kuid mitte avaldaja esitatud ulatuses. Vastavalt VÕS § 127 lg 6 kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Viidatud säte annab kohtule diskretsiooniõiguse kahju suuruse määramiseks juhul, kui kahju tekitamine, st kahju olemasolu on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Sätteid (VÕS § 27 lg 6 ja TsMS § 223 lg 1) saab kohaldada üksnes rikkumisest tekkinud kahju ulatuse kindlaksmääramisel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11 p 15) VÕS § 127 lg 6 1 . lause kohaldamiseks peab olema tõendatud põhjuslik seos kahju ning kahju tekitaja poolt kannatanu õiguste rikkumise vahel. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-81-02 märkinud, et kahju suurust, mis ei ole selge, saab kohus hinnata lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning et tõenäosuse piires on kohtul sellise kahju suuruse hindamisel diskretsiooniõigus ja – kohustus. 3-2-1-81-02 Riigikohus on rõhutanud ka seda, et kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainult sel põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole avaldaja tõendanud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 12). Tuginedes puudutatud isiku enda osalisele nõude tunnistamisele, kohtule esitatud tõenditele ning tunnistajate ütlustele, on kohtu hinnangul tõendatud et avaldaja korteris võisid olla veebruaris 2019 tekkindu kahjustused kolmes ruumis: köögis, koridoris (esikus), WC-s /vannitoas. Auditi ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et üks ruumidest (tubadest) oli
kahjustamata (I kd tl 39, III kd tl 14), teise toa osas ei ole võimalik asjas kogutud tõenditele tuginedes kahjustuste ulatust tuvastada. Kahjustatud ruumide (köök, esik, vannituba/WC) pindala võis olla 18,9 m2 (II kd tl 165 maja plaan). Puudutatud isik kinnitas oma nõusolekut hüvitada laeremondikulu (Cyproci vahetus) 12-14 m2 ulatuses.
Tuginedes audiitori soovitustele (töödele), OÜ X hinnapakkumises toodud (ühiku)hindadele (I tl 56), arvestab kohus kahjuhüvitisena lae remondi kulu vastavalt kahjustatud ruumide pinnale 18,9 m2 ja hinnapakkumises märgitud töö ühikuhinnale (III tulp). Roovituse paigaldamist audit soovituses ette ei näinud, mistõttu jätab kohus selle välja. Laeremonditööde kulu kujuneb kohtu arvestuste kohaselt 1200, 15 eurot. Sellele lisandub põranda PVC katte paigaldamise kulu 162,60 eurot. Muus osas ei ole millegagi tõendatud, et nt millistes ruumides oli avaldajal laminaatparkett ja et nendes ruumides sai põrand kahjustada veebruari 2019 veelekke tagajärjel, samuti ei ole tõendatud, et põranda(te) plaatkate vajas vaidlusaluse veelekke tagajärjel täies ulatuse välja vahetamist. Põranda laagide vahetamise jms vajadus võis olla tingitud ka maja üldisest seisukorrast (mida on kirjeldatud 2009.a materiaalse kahju suuruse eksperthinnangus (I kd tl 179). Hinnapakkumises toodud muude remonditööde osas on kohtu hinnangul tõendamata nende põhjuslik seos 2019.a. veebruarikuu veelekkega mille tagajärgede hüvitamise eest peaks vastutama S. M.. Maja fassaad ei kuulu avaldaja eriomandi esemesse ning fassaadi tööde eest vastutavad kaasomanikud sh S. M.. Samuti ei ole tõendatud, et fassaadikahjustustel ja S. M.i korteris toimunud veelekke vahel on olemas põhjuslik seos. Nende asukoht (I kd tl 33) kattub küll tunnistaja A. T. ütlustega (III kd tl 9 pöördel), kuid kohtu hinnangul ei saa välistada ka muude asjaolude (ilmastikuolud, maja üldine seisund (sh vihmaveerennide puudumine), varasemad veelekked nt katus) mõju fassaadikahjustustele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A. S. avaldus on põhjendatud osaliselt. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 1. lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus rahuldab avaldaja kahju hüvitamise nõude osaliselt 1200,15 eurot + 162,60 eurot = 1362,75 eurot. Muus osas on nõue kohtu hinnangul põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. S. M. palus kohtul arvestada tema poolt tehtud kulutusi kaasomandi esemele (katus, kanalisatsiooni remont) Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetset tasaarvestusavaldust, millises summas ja millist nõuet avaldaja vastu ta käesolevas tsiviilasjas tasaarvestada tahab. Menetluskulude jaotus
29.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus muuhulgas hagita menetluse määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb
kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldab avalduse ca 5 % ulatuses. 5% avaldaja menetluskuludest jääb S. M.i kanda. S. M.i esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda (25.01.2022 määrusega anti S. M.ile riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohutuseta, I kd tl 150).
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumisest.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.