Välja mõista A Slt J Mi kasuks 522 (viissada kakskümmend kaks) eurot 28 senti.
3.Välja mõista A Slt Eesti Vabariigi kasuks 190 (ükssada üheksakümmend) eurot 34 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
4.Kohtuotsusele on lisatud makseinfo.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
on
HAGIAVALDUS
1.A S esitas kohtule hagiavalduse S Mi ja J Mi vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. Hagiavalduses taotleb hageja: (1) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 11. veebruaril 2022. a S Mi ja J Mi vahel sõlmitud korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) müügileping ja asjaõigusleping, või alternatiivselt (2) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 11. veebruaril 2022. a S Mi ja J Mi vahel sõlmitud korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kinkeleping ja asjaõigusleping; (3) tuvastada, et tehtav kohtuotsus asendab kostjate tahteavaldusi.
2.Hagiavalduse kohaselt A S (hageja) esitas 28.10.2021. a Viru Maakohtule avalduse, milles palus mõista S Milt (endine nimi D, kostja 1) välja kahjuhüvitise 33 177 eurot 66 senti. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. A S avalduse alusel oli alustatud tsiviilasi nr 2-2116944. 27.07.2022. a tegi Viru Maakohus kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-16944, millega määras: (1) A S avaldus rahuldada osaliselt; (2) välja mõista S Milt A S kasuks kahjuhüvitis 1 362,75 eurot; (3) menetluskulud jaotada vastavalt nõude rahuldamise ulatusele. 5% A S menetluskuludest jääb S Mi kanda. S Mi esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2023. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-16944 rahuldati A S määruskaebus osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et A S avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning mõista S Milt A S kasuks välja 8 000 eurot. Ülejäänud osas jäeti avaldus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 11.04.2023. a. Kostja 1 ei täitnud vabatahtlikult kohtuotsust. Hageja pöördus täitemenetluse algatamiseks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poole. Hageja täitmisavalduse alusel oli kohtutäituri poolt algatatud täiteasi nr 042/2023/537, millest oli võlgnikule (s.o kostjale 1) esitatud täitmisteade Peale täitemenetluse alustamist selgus, et kostjal 1 puudub vara võla kustutamiseks. Kohtutäiturilt saadud andmete kohaselt puudub kostjal 1 igasugune registervara. Kostjale 1 kuulunud kinnistu (registriosa xxx, asukohaga xxx, omanik on alates 15.02.2022. a S Mi tütar J M (kostja 2). Kostja 1 ainukeseks sissetulekuks on riiklik pension. Pensionist võlgnevuse kinnipidamiseks on kohtutäitur Natalja Malahhova 16.05.2023. a esitanud sotsiaalkindlustusametile rahalise nõude arestimise akti, millest tulenevalt peetakse igakuiselt kinni 20% võlgniku pensionist. Nõude rahuldamise perspektiiv täitemenetluse teel on vähetõenäoline. Kohtutäituril puuduvad võimalused nõude efektiivsemaks täitmiseks. Kohtutäituri hinnangul on pensionist igakuiste laekumiste teel nõude täitmise prognoositavaks ajaks ligi 20 aastat. J M on
kostja 1 tütar, seega hageja leiab, et kostjad on teinud tehingu kinnistuga (s.o kinke- või müügileping) teadlikult hageja huvide kahjustamiseks. Hagejal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Sissenõude pööramisega võlgniku (kostja 1) varale ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamist. Kostjal 1 ei ole vara, millele sissenõuet pöörata (välja arvatud vanaduspension). Võttes arvesse kostja sissetuleku suurust, ei ole lootust, et hageja nõuet rahuldatakse pensioni arvel. Seega pole alust eeldada seda, et sissenõude pööramine viib nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. Kostjad ei anna nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult ning hageja palub tuvastada kostjate kohustus nõusolekute andmiseks kinnistusraamatute kannete muutmiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3.Kostja S M leiab oma 29.04.2024. a vastuses hagile, et tegemist on õiguslikult perspektiivitu hagiga, lisaks ei ole hagi esitatud kõigi vaidlustatud tehingut teinud isikute vastu. 11.02.2022. a müügilepingu ja asjaõiguslepingu pooleks on samuti H J C M, isikukood xxx, kelle ühisvara (abikaasade ühisvara) hulka kuulus müügilepingu esemeks olev korteriomand. Täitemenetluses esitatud tagasivõitmise hagi puhul on tagasivõidetava tehingu pooled vältimatud kaaskostjad. Seega käesoleva menetluse tulemus võib puudutada nende isikute õigusi või kohustusi, keda ei ole kostja(te)na kaasatud. Kuna hagi ei ole esitatud kõigi 11.02.2022. a lepingu osapoolte vastu, võib ka see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Tehingu motiivid ja asjaolud (sissenõudja huvide kahjustamine) puudutavad üksnes kausaaltehingut. Seega sissenõudja huvisid võib kahjustada üksnes võlaõiguslik leping, omandi üleandmisele suunatud asjaõigusleping on õiguslikult neutraalne ja sellega ei saa sissenõudja huvisid kahjustada. Seadus ei võimaldada tuvastada kohustust tahteavalduse tegemiseks, mistõttu vastavasisulist nõuet ei ole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Teiseks jääb hagiavaldusest arusaamatuks, mis asjaoludest tulenevalt on kostjatel vastavate tahteavalduste tegemiseks kohustus. A S hagis nõutakse tagasivõitmise korras 11.02.2022. a tehingu kehtetuks tunnistamist, mille tagajärjel peaks kostja 2 andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu. Seadus ei võimalda tagasivõtmise hagi rahuldamise tagajärjel nõuda kinnisturaamatu kande parandamist. Kusjuures praegune kinnisturaamatu kanne ei ole „ebaõige“ AÕS § 65 tähenduses. Kolmandaks oli kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt oli korteriomandi omanikuna kantud S M, ebaõige, sest korteriomand kuulus S Mi ja H J C Mi ühisvara hulka.
4.Kostja J M oma 07.05.2024. a vastuses hagile märkis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjate vahel tehtud korteriomandi võõrandamisleping kuidagi kahjustaks hageja kui võlausaldaja huve. Hageja ei ole ka selgitanud, milles seisneb võlausaldaja kahju. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et tema nõue jääb
rahuldamata. Hageja ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Vastupidiselt on hageja kirjutanud, et kohtutäitur on arestinud kostja 1 sissetuleku ning sellest laekub temale igakuiselt summa nõude katteks. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et lepingu järgi tegi kostja 1 antud tehingu volikirja alusel enne kostja 1 abikaasa surma. Antud korteriomand on kostja 1 ja tema surnud abikaasa ühisvara. Seega isegi kui eeldada, et antud korteriomand on võimalik tagasi võita, siis on tegemist ühisvaraga. Tuleb arvestada sellega, et praeguseks on kostja 1 abikaasa surnud ja seega müügitehingu kehtetuks tunnistamisel ei hakka korteriomand kuuluma ainuisikuliselt kostjale 1. Kostja 2 selgitab, et kostja 1 ja tema abikaasa lahutasid enda abielu enne kostja 1 abikaasa surma, mis tähendab omakorda seda, et kostja 1 võib saada vaid oma osa ühisvarast.
5.18.12.2025. a menetlusdokumendis hageja, lähtudes kostjatelt saadud dokumentidest ja teabest, taotleb: (1) Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 11. veebruaril 2022. a S Mi ja J Mi vahel sõlmitud korteriomandi asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Jaama tn 21-4 (registriosa nr xxx) müügileping ja asjaõigusleping; (2) Kohustada (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses) S Mit ja J Mit tegema järgmisi tahteavaldusi, millega: 2.1. J M annab S Mile ja H J C Mi pärijale, kelleks on J M, üle korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omandi, S M ja H J C Mi pärija, kelleks on J M, võtavad selle vastu; 2.2. J M kustutatakse kinnistusraamatust korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna; 2.3. S M kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna; 2.4. Asendada alapunktides 2.1-2.3 märgitud S Mi ja J Mi tahteavaldused käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega; (3) Edastada jõustunud kohtuotsus täitmiseks registripidajale.
6.Kostja 1 märkis 11.03.2026. a menetlusdokumendis, et hagi ei ole põhjendatud, sest: * nõudes 1 nimetatud lepingut ei ole sõlmitud, lepingu pooled olid kostja 1, H J C M (HJCM) ning kostja 2; * tunnistada kehtetuks 11.02.2022. a sõlmitud asjaõiguslepingut ei ole võimalik materiaalõiguslikul alusel; * hageja punktis 1 esitatud nõue on vastuolus punktis 2.1 esitatud nõudega; * hageja oleks pidanud koos tagasivõitmise hagiga esitama TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamise hagi, et saada võimalus pöörata sissenõue kostja 1 osale ühisomandist, mis kuuluks kostjale 1 ühisvara jagamise tulemusena ning kuna hageja ei ole seda teinud, ei ole esitatud kujul võimalik hagi rahuldada; * pärast HJCM surma ei ole viimase ja kostja 1 vahelise ühisomandi jagamine sissenõudja hagi alusel enam võimalik; * hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et HJCM pärijaks oleks kostja 2 või vähemalt pärijaks oleks ainult kostja 2; * hageja taotlusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel ning millises vormis peaks korteriomandi omandiõigus üle minema kostjale 1 ja HJCM pärija(te)le; * hageja punktis 2.1 esitatud nõue on vastuolus punktis 2.3 esitatud nõudega; * hageja ei ole esitanud tõendeid ega sisustanud väidet sissenõudja huvide kahjustamise kohta.
7.Kostja 2 märkis 11.03.2026. a menetlusdokumendis, et: * hageja on nõudeid muutnud hilinenult ning hageja nõuetele tuleb kohaldada aegumist (müügitehing toimus 11.02.2022. a ning hageja esitas muudetud hagiavalduse 18.12.2025. a, s.t ligikaudu 3 aastat ja kümme kuud pärast aegumist (3 aastat,m TsÜS § 146 lg 1); * arusaamatu on hageja punktis 2.1 esitatud nõue ehk sisuliselt taotleb hageja, et kostja 2 annaks korteriomandi üle kostjale 2 ehk kuidas saab J M anda iseendale üle korteriomandi, mille ta on endale ostnud; * kui kohus otsustab, et müügitehing ongi kehtetu, siis on vajalik pärimismenetluse läbiviimine, et tuvastada kostjatele kuuluva pärandvara osad seonduvalt vaidlusalase korteriomandiga ning välja
selgitada pärandaja HJCM pärandus ja võimalikud pärijad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
10.Hagiavalduses on hageja nõueteks: (1) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 11. veebruaril 2022. a S Mi ja J Mi vahel sõlmitud korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) müügileping ja asjaõigusleping, või alternatiivselt (2) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks
11.veebruaril 2022. a S Mi ja J Mi vahel sõlmitud korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kinkeleping ja asjaõigusleping; (3) tuvastada, et tehtav kohtuotsus asendab kostjate tahteavaldusi. 18.12.2025. a menetlusdokumendis on hageja täpsustud nõueteks: (1) Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 11. veebruaril 2022. a S Mi ja J Mi vahel sõlmitud korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) müügileping ja asjaõigusleping; (2) Kohustada (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses) S Mit ja J Mit tegema järgmisi tahteavaldusi, millega: 2.1. J M annab S Mile ja H J C Mi pärijale, kelleks on J M, üle korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omandi, S M ja H J C Mi pärija, kelleks on J M, võtavad selle vastu; 2.2. J M kustutatakse kinnistusraamatust korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna; 2.3. S M kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna; 2.4. Asendada alapunktides 2.1-2.3 märgitud S Mi ja J Mi tahteavaldused käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega; (3) Edastada jõustunud kohtuotsus täitmiseks registripidajale.
11.Asja materjalidest nähtub, ja poolte vahel ei saa olla vaidlust selle üle, et 11.02.2022. a on S Mi (kostja 1), HJCM (S Mi endine abikaasa) müüjatena ja J M (kostja 2) ostjana sõlminud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja 2 ostis korteriomandi asukohaga xxx (registriosa xxx) ostuhinnaga 6 700 eurot, millise summa kohustus ostja müüjale tasuma hiljemalt 11.02.2023. a. Lepingule on lisatud HJCM notariaalne volikiri 24.11.2008. a. Lepingus on märgitud, et müüjad on endised abikaasad ning lepingu ese kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka, HJCM elukoht on xxx (xxx), S M kinnitas, et HJCM on xxx kodakondsus ja tal puudub Eestis elamisluba. Lepingu punkt 5.1. sisaldab asjaõiguslepingut ja kinnistamisavaldust. Kinnistusraamatusse on uue omanikuna kantud J M.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et S Mi ja HJCM abielu sõlmiti xxx ja abielu lahutati xxx. a, samuti selle üle, et HJCM on surnud.
13.Vaidlus puudub ka selles, et kohtutäitur Natalja Malahhov täitmisel on täitedokument (Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2023. a kohtumäärus tsiviilasjas 2-21-16944, täiteasi 042/2024/724). A S sissenõudjana omab nõuet S Mi vastu kohtulahendi alusel summas 8 000 eurot, millele lisanduvad menetluskulud 768,49 eurot ja kohtutäituri tasu. Sissenõudest on 2025. aasta detsembri seisuga täidetud ca 2 tuhat eurot, 2025. aastal laekus sissenõudjale igakuuliselt 53 eurot (kinnipidamised võlgniku pensionist).
14.Tagasivõitmise üldalused tulenevad TMS §-st 188 lg 1, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või
pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Täitemenetluse puhul peavad kõik alused (tehingu on teinud võlgnik (1), tehing on tehtud kuni 3 aastat enne hagi esitamist (2), tehing on tehtud teadlikult sissenõudjate huvide kahjustamiseks (3) ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma tehinguga sissenõudjate huvide kahjustamisest, (4)) esinema korraga. TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (lg 2).
15.Riigikohus on 18.11.2009. a tehtud lahendis 3-2-1-113-09 leidnud, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine ning huvide kahjustamisega võib olla tegemist siis, kui võlgnik müüb talle kuuluva kinnisasja alla turuhinna. Kui asi müüakse turuhinnaga, ent võlgnik ei kasuta saadut võlasumma tasumiseks, ei ole tegemist tagasivõidetava tehinguga. Võlgnik küll on kahjustanud oma käitumisega sissenõudja huve, kuid see ei ole alus tehingu kehtetuks tunnistamiseks, vaid kvalifitseerub pigem vara varjamiseks, eriti kui müügihinda ka võlgniku pangakontole ei laeku (vt punkt 9). Menetlusosaliste selgitustest tuleneb, et hageja soovis kostjalt 1 vaidlusalase korteri omandada 2 500 euro eest. Samas müüdi korter 6 700 euro eest.
16.Kohus nõustub kostjatega, et hageja nõuded on vastuolulised ja üksteist välistavad. Hageja taotleb nõudes 1 tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 11.02.2022. a S Mi ja J Mi vahel sõlmitud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping. Sellist lepingut sõlmitud ei ole. Kohtule esitatud lepingu (dtl 606-616) on sõlminud S M, H J C M ning J M. Samuti ei ole lepingupoolte vahel sõlmitud korteriomandi kinkelepingut ning poolte poolt esitatu kohaselt ei ole alust arvata, et lepingul on kinke tunnused. Võlgniku huvisid saab kahjustada üksnes võlaõiguslik leping, mitte aga asjaõigusleping. TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu. Kohus märgib, et õiguslikult ei ole võimalik rahuldada ka hageja nõuet 2: Kohustada (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses) S Mit ja J Mit tegema järgmisi tahteavaldusi, millega: 2.1. J M annab S Mile ja H J C Mi pärijale, kelleks on J M, üle korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omandi, S M ja H J C Mi pärija, kelleks on J M, võtavad selle vastu; 2.2. J M kustutatakse kinnistusraamatust korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna;
2.3.S M kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna; 2.4. Asendada alapunktides 2.1-2.3 märgitud S Mi ja J Mi tahteavaldused käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega. Esiteks, nii menetlusosalised kui ka kohus ei tea seda, kes on HJCM pärija(d). J M on küll HJCM tütar, kuid ei pruugi olla tema vara pärija juhul, kui HJCM on nimetanud oma testamendiga pärija(d). Teiseks, pärand avanes xxx, kus oli HJCM viimane elukoht, mistõttu on asjakohatud hageja viited Eestis kehtivale pärimisseadusele (PärS § 118 lg 1). Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 24 sätestab, et pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. Käesolevas asjas on 11.02.2022. a müügilepingu esemeks kostja 1 ja HJCM ühisomandis olnud korteriomand, mis oli jagamata. Seega, enne 11.02.2022. a müügitehingu tegemist võis hageja sissenõude pöörata üksnes sellele osale ühisvarast, mis kuuluks kostjale 1 pärast ühisvara jagamist. Sel põhjusel 11.02.2022. a müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb kohtutäituri käsutusse anda vaid see osa varast, mis kuulub võlgnikule pärast ühisvara jagamist (nii nagu tagasivõitmise korral pankrotimenetluses, mil võlgnikust abikaasa pankrotivara hulka saab arvata vaid selle vara, mis jääb ühisvara jagamise
tulemusel võlgnikule, vt Riigikohtu 21.05.2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-38-14, p 16). Ülaltoodust tuleneb, et hagejal puudub õigus nõuda tagasivõitmise korras kostja 1 ja HJCM ühisomandis olnud korteriomandi tagasikandmist nende ühisomandisse. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et sissenõudjal puudub tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse (tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast (Riigikohtu 20.12.2016. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-74-16, p 15). Hageja oleks pidanud koos tagasivõitmise hagiga esitama TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamise hagi, et saada võimalus pöörata sissenõue kostja 1 osale ühisomandist, mis kuuluks kostjale 1 ühisvara jagamise tulemusena. Kuna hageja ei ole seda teinud, ei ole esitatud kujul võimalik hagi rahuldada.
17.Pärast HJCM surma ei ole viimase ja kostja 1 vahelise ühisomandi jagamine sissenõudja hagi alusel enam võimalik. Erinevalt abikaasade ühisvarast ei anna kehtiv TMS sissenõudjale võimalust nõuda ühisvara jagamist, mis ei kuulu abikaasade ühisvarasse, sealhulgas kaaspärijate ühisvara. Seega ei saaks hageja täiendavat võimalust oma täitemenetluses sundtäidetava nõude rahuldamiseks ka siis, kui 11.02.2022. a müügilepingu esemeks olev korteriomand tagastataks kostja 1 ja HJCM pärijate ühisomandisse. Riigikohus on leidnud pankrotimenetluses esitatava tagasivõitmise hagi kohta, et selle esitamiseks võib puududa õigustatud huvi, kui selle alusel ei ole võimalik pankrotivarasse midagi tagasi saada või kui tagasisaadav vara on väärtusetu ja selle eest ei saa ka nõuda hüvitist (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-149-13, p 59).
18.Kohus nõustub kostjaga 1 selles, et 18.12.2025. a muudetud hagi punktis 2.1 esitatud nõue on vastuolus punktis 2.3 esitatud nõudega ning kohus ei saa vastuolulisi nõudeid rahuldada. AÕS § 641 järgi kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 18.12.2025. a muudetud hagi resolutsiooni punktis 2.1 taotleb hageja kohustada kostjaid esitama uue asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused, mille kohaselt peaks korteriomandi omandiõigus üle minema S Mi ja H J C Mi pärija(te)le. Samas resolutsiooni punktis 2.3 taotleb hageja nõusolekut, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna üksnes S M. Hagejal puudub õigus kohustada kostjat andma nõusolekut kande tegemiseks, kui see oleks vastuolus kande tegemise aluseks oleva asjaõiguslepinguga. Hageja ei saa kohustada kostjat 1 vastu võtma omandit, mida kostjal 1 ei ole kunagi olnud. Tagasivõidetava 11.02.2022. a müügilepingu esemeks olev korteriomand oli kostja 1 HJCM ühisomand. Seetõttu ei saa kohustada kostjat 1 korteriomandi omandit vastu võtma ega nõuda tema nõusolekut vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse.
19.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
HAGI TAGAMISE TÜHISTAMINE
20.Kohtu 01.08.2023. a määrusega tagati hagija kanti hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx III jaos käsutamise keelumärge J Mile kuuluvale korteriomandile aadressil xxx A S kasuks kuni kohtulahendi jõustumiseni A S hagis S Mi ja J Mi vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses.
21.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
23.Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
24.Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2024. a määrusega anti S Mile riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. S Mit esindas riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kelle tasu taotlused on lahendatud 01.08.2024. a, 05.01.2026. a, 29.04.2026. a ja 10.06.2026. a kohtumäärustega.
25.Viru Maakohtu 04.04.2024. a määrusega anti J Mile riigi õigusabi osaliselt, kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osade kaupa 50% ulatuses. J Mit esindas riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kelle tasu taotlused on lahendatud 15.05.2024. a (tasu määrus I), 17.12.2025. a (tasu määrus II), 12.02.2026. a (tasu määrus III), 27.03.2026. a (tasu määrus IV) ja 10.06.2026. a (tasu määrus V) kohtumäärustega.
26.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.
27.Kohus kohustas J Mit esitama kohtule maksekorraldused tema poolt advokaadile makstava riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kohta. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on J M tasunud riigi menetluskulud 83,08 eurot (tasu määrus III) ja 439,20 eurot (tasu määrus I), kokku 522,28 eurot ning tasumata on menetluskulud 106,64 eurot (tasu määrus II), 52,08 eurot (tasu määrus IV) ja 31,62 eurot (tasu määrus V), kokku 190,34 eurot.
28.Seega tuleb hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista 522,28 eurot ja Eesti Vabariigi kasuks 190,34 eurot. RÕS § 26 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.