29. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-140905
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. V. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
965,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu, registrikood: 14304235, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post: XXX) Kostja: K. V. (isikukood: XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja K. V. suhtes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K. V.-lt hageja TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja K. V. vahel 30.05.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 26,86 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 11.12.2022 kuni 21.11.2023 eest summas 2,79 eurot ning alates 22.11.2023 viivis põhivõlgnevuselt (26,86 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Mõista välja kostjalt K. V.-lt hageja TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja K. V. vahel 28.03.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 126,22 eurot ning alates käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivis põhivõlalt (126,22 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista välja kostjalt K. V.-lt hageja TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja K. V. vahel 28.03.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (kogusummas 104,7 eurot) järgmiselt: 10.11.2025 10.12.2025 10.01.2026
5.Jätta hagi rahuldamata TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) nõudes mõista K. V.-lt välja põhivõlgnevus 257,78 eurot ületavas osas, intress summas 79,34 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivis 2,79 eurot ületavas osas ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
6.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) menetluskulud 37% ulatuses K. V. kanda ja 63% ulatuses TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) enda kanda.
9.Jätta K. V. menetluskulud 63% ulatuses TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) kanda ja 37% ulatuses K. V. enda kanda.
10.Määrata K. V.-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
11.Välja mõista K. V.-lt TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud summas 186,85 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks 2
on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas 21.11.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse K. V. (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 08.12.2023. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järelmaksu lepingud nr XXX ja XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingutes kokku lepitud maksegraafikutele. Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi. Hageja ütles 23.11.2022 lepingud üles.
2.Hagi kohaselt lähtuti lepingute sõlmimise ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsusteni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hagi kohaselt kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Hageja leiab, et ta on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud) teavet enne krediidilepingu sõlmimist (kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Hageja rõhutas, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatoodetega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingutes toodud summas osamaksega järelmaksulepinguuid. Arvestades hagi aluseks olevate järelmaksulepingute summasid, osamaksete suurusi ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, olid võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet taotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal.
3.Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 479,37 eurot, intress 79,34 eurot, sissenõudmiskulud 60,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 173,08 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis alates 22.11.2023 kuni põhinõude summas 383,95 eurot täitmiseni 36,62% aastas ning viivis alates 22.11.2023 kuni põhinõude summas 95,42 eurot täitmiseni 35,04% aastas.
4.Hageja esitas 23.05.2024 kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Hageja tõi välja, et kostja sai lepingu XXX alusel laenu kokku summas 383,95 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 153,03 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 230,92 eurot (383,95-153,03). Hageja märkis, et kui arvestada kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.11.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega 3
võlas. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 23.05.2024 menetlusdokumendi kohaselt oli 10.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 95,69 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 153,03 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnev. Hageja palus kostjalt välja mõista edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest lepingukohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt. Lepingu XXX osas tõi hageja välja, et nimetatud lepingu alusel sai kostja laenu kokku summas 179,95 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 153,09 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 26,86 eurot (179,95-153,09). Hageja märkis, et nimetatud leping on lõppenud viimase osamakse saabumisega 10.12.2022. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 26,86 eurot ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.12.2022, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 12.12.2023 (KÄPO-s kättetoimetamine). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
9.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järelmaksulepingud nr XXX ja XXX. Lepingu XXX alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 383,95 eurot, kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel ning kostja ei teinud ühtegi tagasimakset põhiosa katteks. Lepingu XXX alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 179,95 eurot, kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel ning kostja on tasunud põhiosa katteks 84,53 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud seonduvalt oma majandusja kutsetegevusega.
10.Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingute tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS
22.peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet 4
järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
11.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. Kohus on kontrollinud, et lepingute krediidikulukuse määrad ei ületanud lepingute sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra.
12.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2– 4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
14.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hagi aluseks olevate lepingute sõlmimisel ei järginud krediidiandja nõutaval viisul vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidivõimelisust hinnati laenutaotleja poolt esitatud taotluste ja avalikest andmebaasidest saadud informatsiooni alusel. Hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millised andmed koguti ning millised andmed krediidivõimelisuse hindamise aluseks võeti. Hageja on vaid märkinud, et krediidivõimelisust kontrolliti laenutaotluste ning avalikest andmebaasidest saadud info alusel. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et lepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, 5
sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, kuidas selgitati välja krediidisaaja varalised kohustused, majandamiskulude suurus või ülalpeetavate arv. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
17.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
18.23.05.2024 menetlusdokumendis esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse. Hageja tõi välja, et lepingu XXX alusel sai kostja laenu summas 383,95 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 153,03 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 230,92 eurot (383,95-153,03). Hageja märkis, et kui arvestada kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.11.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 23.05.2024 menetlusdokumendi kohaselt oli 10.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 95,69 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 153,03 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnev. Hageja palus kostjalt välja mõista edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest lepingukohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt. Lepingu XXX osas tõi hageja välja, et nimetatud lepingu alusel sai kostja laenu kokku summas 179,95 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 153,09 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise 6
põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 26,86 eurot ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.12.2022, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku
19.Kohus asus seisukohale, et krediidiandja ei järginud hagi aluseks olevate lepingute puhul kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.
20.Esmalt käsitleb kohus lepingut XXX. Leping sõlmiti 30.05.2021 ning kostja sai lepingu alusel laenu summas 179,95 eurot. Laenusumma tuli tagastada osamaksetena perioodil 10.07.2021 kuni 10.12.2022. Kostja on teinud lepingust tulenevate kohustuste katteks tagasimakseid kogusummas 153,09 eurot. Leping on lõppenud viimase osamakse saabumisega 10.12.2022. Kuna leping on lõppenud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 26,86 eurot (179,95-153,09). Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.
21.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagis on hageja esitanud nõude mõista kostjalt lepingu XXX alusel välja intress summas 7,87 eurot. Käesoleval juhul sõlmiti leping 30.05.2021. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli lepingu sõlmimise ajal vastav intress 0,00%. Kohus jätab hagiavalduses välja toodud hageja intressinõude summas 7,87 eurot rahuldamata.
22.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
23.Hagiavalduses on hageja palunud lepingu XXX alusel kostjalt välja mõista perioodil 24.11.2022 kuni 21.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 33,25 eurot ning viivis alates 22.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 35,04% aastas. 23.05.2024 menetlusdokumendis palus hageja juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt välja mõista viivise alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast (s.o. alates 11.12.2022) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.
25.Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summalt (26,86 eurot) seadusjärgses määras viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast (s.o alates 11.12.2022) kuni võlgnevuse tasumiseni. 7
Kohus mõistab kostjalt välja perioodil 11.12.2022 kuni 21.11.2023 (hagiavalduse esitamise kuupäev) sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,79 eurot ning alates 22.11.2022 viivise põhivõlgnevuselt (26,86 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis 2,79 eurot ületavas osas.
26.Hagi kohaselt on hageja nõudeks lepingu XXX alusel sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja pärast lepingu lõppemist kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 01.03.2023 kiri; 04.04.2023 kiri; 08.05.2023 kiri. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal oli leping XXX lõppenud, kostja oli lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses ning kohtu hinnangul on hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 30 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt 30.05.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevalt välja põhivõlgnevuse summas 26,86 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,79 eurot ning alates 22.11.2023 viivise põhivõlalt (26,86 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
28.Järgnevalt käsitleb kohus lepingut nr XXX. Leping sõlmiti 28.03.2021 ning kostja sai lepingu alusel laenu summas 383,95 eurot. Laenusumma tuli tagastada osamaksetena perioodil 10.05.2021 kuni 10.06.2026. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nimetatud lepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja määras tagasimaksed uuesti 23.05.2024. Ümberarvestuses on igakuised maksed algse maksegraafiku järgsed põhiosamaksete summad. Kostja sai lepingu nr XXX alusel krediiti summas 383,95 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid summas 153,03 eurot. Kostjal tuli lepingust tulenevad kohustused täita maksegraafiku alusel, perioodil 10.05.2021 kuni 10.06.2026. Hagi kohaselt öeldi leping üles 23.11.2022. Ümberarvestuse kohaselt on 10.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 95,69 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 153,03 eurot. Hageja tõi välja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda lepingut 23.11.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 23.11.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei rikkunud kostja lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud lepingu ülesütlemise eeldus ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Krediidiandjal ei olnud seega alust lepingut 23.11.2022 üles öelda. Ümberarvestuse kohaselt oli 10.05.2024 seisuga täielikult tasutud 1.-37. osamakse kokku summas 95,69 eurot. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka 38.-54. osamaksed. Kokku on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks põhivõlgnevus summas 279,25 eurot (s.o 1.-54. osamaksed). 8
Arvestades, et kostja on tagasimakseid teinud summas 153,03 eurot, mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summas 126,22 eurot (279,25 – 153,03).
29.Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pikka aega lepingu katteks tagasimakseid teinud, leiab kohus, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt välja edasised maksed, s.o perioodil 10.11.2025 kuni 10.06.2026 tasumisele kuuluvad osamaksed kogusummas 104,7 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks.
30.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu XXX alusel ka intressi 71,47 eurot (lepingus kokku lepitud intressimääras 36,62% aastas). Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Käesoleval juhul on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras intressi väljamõistmiseks rahuldada ei saa. Leping sõlmiti 28.03.2021. Eesti Panga poolt avaldatud info kohaselt (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli lepingu sõlmimise ajal vastav intress 0,00%. Alternatiivses nõudes ei ole hageja intressinõuet esitanud. Hageja ei ole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hagis esitatud intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). Seega jätab kohus intressinõude rahuldamata.
31.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei vabane kostja viivise tasumise kohustusest. Kuna kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et lepingu nr XXX sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, oleks põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32.Hagiavalduses palus hageja lepingu nr XXX alusel kostjalt välja mõista perioodil 24.11.2022 kuni 21.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 139,83 eurot ning viivise alates 22.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 36,62% aastas. Arvestades, et kostja perioodil 24.11.2022 kuni 21.11.2023 osamaksete tasumisega võlgnevuses ei olnud, ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja perioodil 24.11.2022 kuni 21.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 139,83 eurot. 23.05.2024 menetlusdokumendis hageja viivise osas selgitusi esitanud ei ole. Kohus ei tee hageja eest ümberarvestusi ning seega ei ole sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Võttes arvesse, et ümberarvestuse kohaselt on käesoleva lahendi tegemise ajal on kostjal hageja ees tekkinud sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 126,22 eurot, siis on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest välja viivise põhivõlalt (126,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas ei ole hageja alternatiivse nõude esitamisel viivise osas nõudeid esitanud.
33.Hagi kohaselt on hageja nõudeks lepingust XXX tulenevalt sissenõudmiskulu 30 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja pärast lepingu lõppemist kohtuvälises menetluses 9
korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 01.03.2023 kiri; 04.04.2023 kiri; 08.05.2023 kiri. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal oli leping kehtiv (lepingut ei öeldud kehtivalt üles) ning VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja alternatiivne nõue sissenõudmiskulu hüvitamist ei hõlma. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lepingus nr 8132420 osas sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.
34.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt 28.03.2021 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevalt välja põhivõla 126,22 eurot ning alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivise põhivõlalt (126,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 104,7 eurot.
35.Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 26,86 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.12.2022 kuni 21.11.2023 eest summas 2,79 eurot ning alates 22.11.2023 viivise põhivõlgnevuselt (26,86 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lepingust nr XXX tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 126,22 eurot, alates käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivise põhivõlalt (126,22 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (kogusummas 104,7 eurot) järgmiselt: 10.11.2025 osamakse summas 13,40 eurot; 10.12.2025 osamakse summas 13,81 eurot; 10.01.2026 osamakse summas 14,24 eurot; 10.02.2026 osamakse summas 14,67 eurot; 10.03.2026 osamakse summas 15,12 eurot; 10.04.2026 osamakse summas 15,58 eurot; 10.05.2026 osamakse summas 16,05 eurot; 10.06.2026 osamakse summas 1,83 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 257,78 eurot ületavas osas, intress summas 79,34 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivis 2,79 eurot ületavas osas ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
37.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 37% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 791,79 eurot (põhinõue 479,37 eurot + intress 79,34 eurot + sissenõudmiskulud 60 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 173,08 eurot). Kohus 10
rahuldab hageja nõude summas 290,57 eurot (põhinõue 257,78 eurot + sissenõudmiskulud 30 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 2,79 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 37% kostja kanda ja 67% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 67% ulatuses hageja kanda ja 37% ulatuses kostja enda kanda.
39.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
40.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
41.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 676 eurot.
42.TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.
43.Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 676 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis kokku 4 tundi. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu suuremas summas kui 240 eurot. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on iga hagi aluseks oleva lepingu alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule.
44.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 505 eurot (riigilõiv 245 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 240).
45.Kuna kohus jätab 37% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 186,85 eurot (505 x 37%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
46.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11
Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
47.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.