Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.D. I. esitas 19.11.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi otsusele täiteasjas nr 025/2017/134, kuna võlg on tasutud (I kd lk 1-2). Kohus keeldus 03.12.2019 kohtumäärusega avalduse menetlusse võtmast, kuna leidis, et kohtutäituri otsusele eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus selgitas, et täitemenetluse lõpetamiseks on avaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole.
2.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.03.2020 määrusega (I kd lk 133-134) Harju Maakohtu 03.12.2019 määruse ja saatis asja tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus möönis, et maakohtule esitatud avaldus on vormistatud ebaselgelt ja selles on esitatud erinevaid taotlusi, kuid leidis, et avaldusest on võimalik siiski aru saada, et avaldaja eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamine põhjusel, et tema hinnangul on sundtäitmisele esitatud nõue tasutud.
3.Maakohus jättis 23.03.2020 määrusega D. I. 19.11.2019 avalduse käiguta (I kd lk 135) ja 06.04.2020 esitas D. I. hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu täiteasja nr 025/2017/134 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (I kd lk 136-138).
4.Hageja täiendas/täpsustas hagi ja esitas seisukohti 22.09.2020 (I kd lk 188-188 pöördel), 13.10.2020 (III kd lk 1-1 pöördel), 19.01.2021 (III kd lk 116), 29.03.2021 (III kd lk 139), 01.04.2021 (III kd lk 139), 30.04.2021 (III kd lk 145), 26.07.2021 (III kd lk 157-158 pöördel), 25.11.2021 (III kd lk 188-191), 10.03.2022 (IV kd lk 52-54). Kohus ei võtnud menetlusse hageja 22.09.2020 esitatud nõudeid (II kd lk 190-190 pöördel; III kd lk 123-123 pöördel) ja ei rahuldanud 19.01.201 taotlust (III kd lk 118). Kohus eemaldas asjast korduvaid ja asjakohatuid dokumente 11.03.2021 määrusega (III kd lk 123-123 pöördel) ja 17.03.2022 istungil.
5.Kohus võttis D. I. hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/134 menetlusse (I kd lk 161-162) ja rahuldas 05.05.2020 määrusega (I kd lk 160-160 pöördel) D. I. taotluse ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2017/134 kuni tsiviilasjas nr 2-19-18086 kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus määras 21.05.2021 D. I.le riigi õigusabi korras esindaja (III kd lk 150150 pöördel). Hageja esitas 25.11.2021 kohtule täiendava nõude täitemenetluses saadu 194,22 euro tagastamiseks ja täitemenetluses kohtutäituri tasu katteks võetud summa 176,61 euro hüvitamiseks., mille kohus võttis 07.01.2022 määrusega menetlusse (IV kd lk 38). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.Hagi kohasel esitas Osaühing Aktiva Finants Harju Maakohtule hagiavalduse D. I. vastu võla 170 euro ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi 03.01.2017 tagaseljaotsusega. Menetluskulud jättis maakohus D. I. kanda ja mõistis hageja kasuks välja 225 eurot. 02.02.2017 esitas D. I. Harju Maakohtu 03.01.2017 tagaseljaotsusele Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 09.02.2017 D. I. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
7.Osaühing Aktiva Finants andis Harju Maakohtu 03.01.2017 kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) tsiviilasjas nr xxx täitmisele. D. I. suhtes algatati täitemenetlus 025/2017/134. Nõude sisuks oli võlg 461,31 eurot, millele lisandus viivis põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 sätestatud määras. Täitekulud koosnevad kohtutäituri tasust 131 eurot, menetluse alustamise tasu 36 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kulud 6,79 eurot. Võlgnetava summa suurus kokku on 635,50 eurot.
8.Hageja ei nõustu tema suhtes algatatud täitemenetlusega ja leiab, et täitemenetlus tuleb lõpetada, kuna nõue on tasutud. Hageja on seisukohal, et kohustus täideti varem, vastavalt XXX OÜ ja D. B.i (D. I.) vahel 22.01.2015 sõlmitud graafikule nr 9993286001. D. I. oli kohustatud tasuma võlausaldajale XXX OÜ 469 eurot 12 osamaksega järgmiselt: 3x25 eurot, 7x44 eurot ja 1x42 eurot. Maksegraafiku perioodiks oli 13.02.2015 kuni 13.02.2016.
10.Kostja esitas 2017 kohtule valeandmed võlgnevuse tasumise ja jäägi kohta. Samuti esitas kostja ebaõigeid andmeid täitemenetluses põhivõlgnevuse suuruse kohta. Ebaõigete andmete tõttu on hagejalt täitemenetluses nr 025/2017/134 sisse nõutud kokku 258,54 eurot: 1) 22.06.2018 – 37 eurot; 2) 09.07.2018 - 42 eurot; 3) 21.09.2018 – 179,54 eurot.
11.Hageja leiab, et on enne täitemenetluse alustamist täitnud oma kohustused kostja ees täies ulatuses ja täitemenetluses sissenõutud summa katab kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulud. Seetõttu on alus täitemenetluse nr 025/2017/134 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja vastuväited
12.Kostja esitas vastuse hagile 25.06.2020 (I kd lk 165-166) ja täpsustas/täiendas seda 16.11.2020 (III kd lk 96-97), 25.03.2021 (III kd lk 133), 01.02.2022 (IV kd lk 41-43), 28.04.2022 (IV kd lk 95-97).
13.Kostja esitas tsiviilasjas nr xxx tagaseljaotsuse täitmiseks täiturile avalduse 12.01.2017, kes algatas täitemenetluse nr 025/2017/134.
14.Hageja on täitemenetluse raames nõude katteks otse sissenõudjale tasunud 270 eurot, millest sissenõudja on kohtutäiturit informeerinud. Kohtutäituri vahendusel on nõude katteks laekunud kohtutäituri ametialasele arveldusarvele 370,83 eurot. Täitur on sissenõudjale välja maksnud 194,19 eurot ja kohtutäituri täitekulude katteks on arvestatud 176,61 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise hetkeks oli täitmata nõude jääk täiteasjas 42,90 eurot, millest sissenõudja võla jääk on 19,44 eurot ja kohtutäituri täitekulud 23,46 eurot.
15.Kostjale jääb arusaamatuks, miks esitas võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peale 3 aastat kestnud täitemenetlust, kui hageja sõnul on kohtuotsuse aluseks olev nõue rahuldatud juba enne täitemenetluse alustamist.
16.Kostja leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole põhjendatud. Hageja peamine argument täitemenetluse lubamatuks tunnistamisel on asjaolu, et nõue on tasutud enne kui jõustus täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus. TMS § 221 lg 2 järgi on nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millele need põhinevad on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole pärast täitemenetluse aluseks oleva kohtuotsuse jõustumist ilmnenud sellist asjaolu, millele hageja ei saanud kostjana tsiviilasjas nr xxx menetlemisel viidata. Asja lahendamisel tagaseljaotsusega oli kostjale tagatud seadusega menetluslikud õigused kohtuotsuse vaidlustamiseks. Kostja sai tagaseljaotsust vaidlustada ja esitada nõudele sisulisi vastuväiteid. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas D. I. tsiviilasjas nr xxx 02.02.2017 tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 09.02.2017 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse
võtmisest, kuivõrd kostja ei saanud tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Samas määruses selgitas kohus, et kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja otsuse teinud maakohtule. Vaatamata kohtu juhistele D. I. oma menetlusõigusi ei kasutanud ja kohtuotsus jõustus 09.03.2017. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Kohtulahendi osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eriregulatsioon tagab, et kohtu poolt juba lahendatud vaidlusi täitemenetluse käigus uuesti ei avataks. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) D. I. (endine D. B.) esitas 11.02.2014 XXX OÜ-le taotluse 300 euro laenamiseks (III kd lk 77 pöördel - 82); 2) Osaühing Aktiva Finants esitas 08.11.2016 tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohtusse hagi D. I. vastu põhivõlgnevuse 170 euro, võla sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise nõudes. Tsiviilasjas nr xxx nõutava nõude omandas Osaühing Aktiva Finants XXX OÜ-lt loovutamise teel (III kd lk 74-87); 3) Harju Maakohtu 03.01.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx hagi rahuldati ja mõisteti D. I.lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhinõue 170 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 36,31 eurot, viivis põhinõudelt (170 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2016 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud 225 eurot (I kd lk 167-167 pöördel); 4) Osaühingu XXX OÜ (registrikood 12388676) seaduslikuks esindajaks oli 15.11.201318.05.2017 A. L. (juhatuse liige) ja 18.05.2017-14.12.2017 K. O. (likvideerija) ning osaühing kustutati registrist 14.12.2017 (III kd lk 134 pöördel); 5) Osaühing Aktiva Finants esitas 12.01.2017 täitmisavalduse (I kd lk 169) koos täitmisdokumendiga (tagaseljaotsusega) Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetlusse, kes alustas esitatud täitedokumentide alusel täitemenetluse nr 025/2017/34; 6) 12.01.2017 täitmisteate (II kd lk 43-43 pöördel) kohaselt võlgneb D. I. Osaühingule Aktiva Finants 461,31 eurot, millele lisanduvad täitekulud 173,79 eurot, so kokku 635,10 eurot.
19.Pooled vaidlevad selle üle kas, hageja oli tasunud kogu täitemenetluses nr 025/2017/134 nõutava võla juba enne täitemenetluse alustamist.
20.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
22.Hageja võlgnetavast summast
22.1.Hageja leiab, et sundtäitmine täitemenetluses nr 025/2017/134 on lubamatu, kuna hageja tasus kogu võlgnevuse hagejale enne täitemenetluse alustamist s.o täitmise aluseks oleva tagaseljaotsuse tegemist.
22.2.Kostja leiab, et hageja tasus peale täitmisavalduse esitamist otse XXX OÜ-le 270 eurot, kes edastas kandis summa edasi kostjale. Kohtutäituri ametialasele arveldusarvele on täitemenetluse kestel laekunud 370,83 eurot, millest sissenõudjale on makstud 194,19 eurot ja kohtutäituri täitekulude katteks on arvestatud 176,61 eurot (I kd lk 171). Hetkel kuulub täiteasjas nr
025/2017/134 tasumisele sissenõudja ees nõude jääk 19,44 eurot ja kohtutäituri täitekulu 23,24 eurot (I kd lk 172-173).
22.3.Pooled ei vaidle selle üle, et D. I. esitas 11.02.2014 XXX OÜ-le taotluse 300 euro laenamiseks kuni 13.03.2014 (III kd lk 77 pöördel). Aktiva Finants OÜ poolt tsiviilasjas nr xxx esitatud 18.09.2015 teatisest (III kd lk 82 pöördel) järeldab kohus, et XXX OÜ ja D. I. sõlmisid 11.02.2014 laenulepingu nr 9993286001. Kohus loeb 22.01.2015 maksegraafikuga (I kd lk 144) tõendatuks, et XXX OÜ nõustus D. I. poolt võlgnevuse 469 euro tasumisega järgmise maksegraafiku alusel; 1) 13.02.2015 – 25 eurot; 2) 13.03.2015 – 25 eurot; 3) 13.04.2015 – 25 eurot; 4) 13.05.2015 – 44 eurot; 5) 13.06.2015 – 44 eurot; 6) 13.07.2015 – 44 eurot; 7) 13.08.2015 – 44 eurot; 8) 13.09.2015 – 44 eurot; 9) 13.10.2015 – 44 eurot; 10) 13.11.2015 – 44 eurot; 11) 13.12.2015 – 44 eurot; 12) 13.01.2016 – 42 eurot.
22.4.Kostja esitas tsiviilasjas xxx tõendi (III kd lk 82 pöördel), mille kohaselt informeeris Julianus Inkasso OÜ 18.09.2015 teatisega D. I.lt, et vastavalt OÜ XXX ja Aktiva Finants OÜ vahel sõlmitud lepingule nr NL-300715 loovutas esialgne kreeditor VÕS § 164 ja § 167 alusel D. I. ja esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega Aktiva Finants OÜ-le ja nõudis kokku 546,93 euro tasumist. Samuti väidab hageja, et 08.02.2016 esitas Julianus Inkasso D. I.le hagihoiatuse (III kd lk 83-83 pöördel) ja 29.08.2016 korduva meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks (III kd lk 84-84 pöördel). Tsiviilasjas nr xxx esitas Osaühing Aktiva Finants D. I.le 31.07.2015 edastatud teatise (III kd lk 77), mille kohaselt loovutas XXX OÜ VÕS § 164 alusel 30.07.2015 nõude loovutamise lepinguga Osaühingule Aktiva Finants nõude D. I. vastu põhisummas 300 eurot, koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Vaatamata kohtu 11.03.2021 istungil ja 29.03.2021 e-kirjas (III kd lk 138) antud korraldusele, selgitada nõude loovutamise ja D. I.t nõude loovutamisest teavitamise asjaolusid (III kd lk 126 00:55:26), kostja nõude loovutamise teate hagejale edastamist ei tõendanud. Kohus ei pea piisavaks teate edastamise tõendiks hageja enda süsteemi väljavõtet (IV kd lk 107), kuna nimetatust ei nähtu 31.07.2015 edastatud loovutamise teatise (III kd lk 77) edastamine.
22.5.Kohus leiab, et 01.10.2015 tõendist nähtuvalt andis XXX OÜ D. I.le tema 01.10.2015 taotlusel maksepuhkust kuni 29.01.2017, mil võlgnik pidi tasuma 269 eurot (III kd lk 131-132). Viimase makse tegi D. I. 26.01.2017. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et K. O. ei olnud pädevaks isikuks D. I. taotluse lahendamisel on asjakohatud. Kohtu hinnangul tõendab juba asjaolu, et K. O. oli XXX OÜ likvideerijaks, osaühinguga seotust. Kohus leiab, et 01.10.2015 otsus ja hilisem likvideerija kohustuste täitmine tõendab, et K. O. esindas XXX OÜ-d ja oli pädevaks isikuks võlgnikega kokkulepete sõlmimisel (TsÜS § 116 lg 1, § 118 lg 2). Kohus nõustub hagejaga, et tal puudus alus kahelda selles, et K. O.l oli õigus 01.10.2015 kokkuleppe sõlmimiseks ja seda vaatamata asjaolule, et K. O. ei olnud viidatud kokkuleppe sõlmimise ajal registreeritud XXX OÜ töötajaks (IV kd lk 81-82). Kohus leiab, et käesolevaks hetkeks ei ole võimalik täpselt tuvastada, millal XXX OÜ Osaühingule Aktiva Finants vaidlusaluse nõude loovutas. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud nõude loovutamise lepingu sõlmimist 30.07.2015 ja hagejale nõude loovutamise kohta teatise edastamist. Samuti saab XXX OÜ käitumisest D. I.le maksepuhkuse otsuse tegemisel järeldada, et XXX OÜ pidas veel 01.10.2015 end nõude omanikuks.
22.6.Kohus loeb 24.10.2016 määrusega (III kd lk 86 pöördel) tsiviilasjas nr xxx tuvastatuks, et Osaühing Aktiva Finants esitas 22.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 518,71 euro saamiseks, kohus tegi 05.10.2016 makseettepaneku, mis toimetati kätte 06.10.2016 aadressil xxx ja D. I. esitas 10.10.2016 ja 14.10.2016 nõudele allkirjastamata ja 20.10.2016 allkirjastatud vastuväite. Maakohus lõpetas 24.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
22.7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 08.11.2016 esitas Osaühing Aktiva Finants Harju Maakohtule hagi, mille kohus 03.01.2017 tagaseljaotsusega rahuldas ja mõisis D. I.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhinõude 170 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 36,31 eurot, viivise põhinõudelt (170 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2016 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud 225 eurot (I kd lk 167-167 pöördel).
22.8.Kohus loeb hageja esitatud maksekorraldustega (III kd lk 192-212) tõendatuks, et hageja tasus XXX OÜ-le makseid laenulepingu nr 9993286001 täitmiseks järgmiselt: 1) 23.03.2015 – 25 eurot; 2) 18.04.2015 – 10 eurot; 3) 11.05.2015 – 10 eurot; 4) 01.06.2015 – 5 eurot; 5) 25.06.2015 – 10 eurot; 6) 13.07.2015 – 10 eurot; 7) 21.08.2015 – 20 eurot; 8) 16.11.2015 – 110 eurot; 9) 26.01.2017 – 270 eurot, kokku 470 eurot. Kohus loeb maksekorraldustega ja täituri toimiku andmetega (III kd lk 181-185) tõendatuks, et hageja võlgnevuse katteks on täitemenetluses nr 025/2017/134 laekunud järgmised maksed: 1) 19.09.2017 – 61,27 eurot (tasuja Priit Janu – III kd lk 185); 2) 21.06.2018 (täituri toimiku andmetel 22.06.2018 – III kd lk 185) – 47 eurot; 3) 22.06.2018 – 37 eurot; 4) 09.07.2018 – 42 eurot; 5) 21.09.2018 – 179 eurot, s.o kokku 366,27 eurot. Samuti on täitur deponeerinud 03.09.2021 – 31,66 eurot. Kostja märkis 25.06.2020 vastuse hagile (I kd lk 165-166 p 2), et hageja on täitemenetluse raames nõude katteks otse sissenõudjale tasunud 270 eurot, millest sissenõudja on kohtutäiturit informeerinud s.t hageja on käesolevas menetluses kinnitanud, et kokku on alates täitemenetluse nr 025/2017/134 ajal hagejale laekunud/täiturile tasutud 636,27 eurot. Kohtule esitatud täitetoimikust (II kd lk 32-216) ei ole võimalik täpselt tuvastada, millises summad on täitur täitemenetluses saanud ja milliseid summasid võlgnevuse katteks ja millal arvestanud. Väidetavalt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise hetkeks täitmata nõude jääk asjas 42,90 eurot, millest sissenõudja võla jääk on 19,44 eurot ja kohtutäituri täitekulud on 23,46 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hagejal on täitemenetluses võla jääk ja seetõttu tuleb täitemenetlus võlgnevuse jäägi 42,90 euro osas tunnistada lubamatuks. Sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/134 tuleb lõpetada.
23.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamisest
23.1.Riigikohus on 15.04.2015 lahendi nr 3-2-1-11-15 punktis 10 leidnud, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (erandit vt käesoleva otsuse p 11). Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna (vt selle kohta käesoleva otsuse p 11), kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
23.2.Kohus leiab, et hageja viide Riigikohtu 2-19-13236 punktis 10.1. märgitud seisukohale on asjakohatu. Viidatud seisukoha järgi kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsetel põhjustel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et
kohus oleks selle alusel saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka selle alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine olukorda, kus menetlusosalisel (s.o D. I.l) ei oleks olnud võimalik oma menetlusõigusi tsiviilasjas nr xxx tõhusalt maksma panna.
23.3.Maakohus tegi 05.10.2016 tsiviilasjas nr xxx makseettepaneku, mis toimetati kätte 06.10.2016 aadressil xxx ja D. I. esitas 10.10.2016 ja 14.10.2016 allkirjastamata ja 20.10.2016 allkirjastatud vastuväite. Maakohus lõpetas 24.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas D. I. tsiviilasjas nr xxx 02.02.2017 tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 09.02.2017 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd kostja ei saanud tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Samas määruses selgitas kohus, et kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja otsuse teinud maakohtule. Vaatamata kohtu juhistele D. I. oma menetlusõigusi ei kasutanud ja kohtuotsus jõustus 09.03.2017. Seega oli hageja tsiviilasjas nr xxx toimunud menetlusest teadlik juba enne hagiavalduse esitamist, kuna esitas maksekäsu kiirmenetluses Osaühingu Aktiva Finants nõudele vastuväite. Samuti esitas ta tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse, mille keeldumise määruses selgitati hagejale õigust esitada maakohtule kaja.
23.4.Osaühing Aktiva Finants esitas 12.01.2017 täitmisavalduse (I kd lk 169) koos täitmisdokumendiga (03.01.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx) Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetlusse, kes alustas esitatud täitedokumentide alusel täitemenetluse nr 025/2017/134. Käesolevas menetluses esitas hageja esimese menetlusdokumendi (e-kirja) 19.11.2019.
23.5.Osundatust tulenevalt puudub kohtul alus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/134 lubamatuks, vaatamata sellele, et hageja tasus kostjale võla enne tsiviilasjas nr xxx tehtud tagaseljaotsuse jõustumist. Vastavalt TMS § 221 lõikele 2 on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja käesolevas menetluses esitatud asjaolud esinesid enne tagaseljaotsuse jõustumist.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka hageja 25.11.2021 esitatud täiendav nõue täitemenetluses saadu 194,22 euro tagastamiseks ja täitemenetluses kohtutäituri tasu katteks võetud summa 176,61 euro hüvitamiseks.
25.Hagi tagamisest
25.1.Kohus rahuldas 05.05.2020 määrusega (I kd lk 160-160 pöördel) D. I. taotluse ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2017/134 kuni tsiviilasjas nr 219-18086 kohtulahendi jõustumiseni.
25.2.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt ja leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/134 on lubamatu võlgnevuse jäägi osas, siis tuleb viidatud osas sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/134 lõpetada.
25.3.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
25.4.Kohus leiab, et 05.05.2020 hagi tagamise määrus tuleb tühistada, et kohtuotsuse täitmiseks oleks võimalik täitemenetlus lõpetada.
26.Menetluskulude jaotus
26.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et menetluskulude jaotuse osas on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg 4 ja 163 lg 1 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on arvestades käesoleva menetluse asjaolusid (hageja tasus kostjale võla enne kohtuotsuse jõustumist) ja osalist rahuldamist mõistlik menetluskulude poolte enda kanda jätmine.
26.2.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.