Rae Vallavalitsuse hagiavaldus Sssolutions OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
491,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rae Vallavalitsus, registrikood 75026106; asukoht Aruküla tee 9 Jüri alevik, Rae vald Harjumaa 75301, Hageja lepinguline esindaja: Viljar Subka, Debitum Collectio OÜ, Lasnamäe tn 4b-8, 11412 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja: OÜ Sssolutions, registrikood 12878239; asukoht Kaare tn 8, Uuemõisa alevik, 90401 Haapsalu linn; e-post: [email protected] ; [email protected], Kostja seaduslik esindaja: R S Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Menetlusliik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Rae Vallavalitsuse 05.07.2022. a esitatud avaldus kostja OÜ Sssolutions vastu esitatud hagist osaliseks loobumiseks põhivõlgnevuse osas.
2.Võtta vastu hageja Rae Vallavalitsuse loobumine hagist kostja OÜ Sssolutions vastu 07.10.2020 sõlmitud kasutamislepingust nr 69 tuleneva põhivõlgnevuse summas 371,25 euro väljamõistmise nõudes ning lõpetada selles osas tsiviilasjas menetlus.
3.Rahuldada Rae Vallavalitsus hagi OÜ Sssolutions vastu.
Mõista kostjalt OÜ Sssolutions (registrikood 12878239) hageja Rae Vallavalitsus (registrikood 75026106) kasuks välja 07.10.2020 sõlmitud kasutamislepingust nr 69 tulenevad lepingujärgsed viivised summas 371,25 (kolmsada seitsekümmend üks eurot 25 senti) eurot ja sissenõudmiskulu 120 (ükssada kakskümmend eurot) eurot.
2-22-2602
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Välja mõista kostjalt OÜ Sssolutions hageja Rae Vallavalitsuse kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 525 (viissada kakskümmend viis eurot) eurot, s.o riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu.
8.Menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ Sssolutions tasuda hagejale Rae Vallavalitsus menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
9.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates lahendi kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.17.02.2022. a esitas Rae Vallavalitsus Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja Sssolutions OÜ vastu põhivõlgnevuse summas 371,25 eurot, viivise summas 371,25 eurot ja sissenõudmiskulu 120,00 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt Rae Vallavalitsuse allasutuse Rae valla Spordikeskus ja Sssolution OÜ vahel oli 07.10.2020 sõlmitud kirjalik tähtajaline kasutamisleping nr 69, mille alusel kostja võttis kasutada Rae valla Spordikeskuse pallimängusaali täiskasvanute treeninguteks esmaspäeviti ajavahemikul 20.30-22.00. Kostja kohustus tasuma ühe korra saali kasutamise eest 45,00 eurot. Ruumide üüri arvestus põhines kalendrikuul, sõltumata sellest kas kasutaja kasutas lepingus näidatud ruumi selleks ettenähtud ajal või mitte. Leping kehtis poolte vahel ajavahemikul
2-22-2602 02.11.2020 kuni 31.03.2021. Kostja nimel pidas hagejaga lepingu tingimuste üle läbirääkimisi kostja üks osanike O L, kes märgiti lepingus ka kostja kontaktisikuks. 08.10.2020 edastas hageja esindaja allkirjastatud kasutamiselepingu kostja kontaktisikule O L kasutuses olevale epostiaadressile xxx, mis oli poolte vahel läbirääkimiste teel kokku lepitud. Kostja omapoolset allkirjastatud lepingut tagasi ei saatnud, kuid asus vastavalt kokkulepitud tingimustele kasutama hageja spordisaali lepingus fikseeritud tingimustel. Hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud ning ei ole esitanud pretensioone hagejale lepingu osas. Hageja esitas üüriarved pallimängusaali kasutamise eest. Kostja kohustus tasuma Spordikeskuse saali kasutamise eest üüri Rae Vallavalitsusele. Kostja ei ole ühtegi rendiarvet tasunud ega ka vaidlustanud. Hageja on korduvalt nii telefoni teel, kui ka eposti teel pöördunud kostja esindaja O L poole võlgnevuse tasumise nõudega ning kostja esindaja on kinnitanud 30.04.2021 e-kirjaga, et tasub võlgnevuse nädala lõpuks ehk 02.05.2021 kuupäevaks. Kostja ei ole tänaseni oma lepingulisi kohustusi täitnud ega ka pakkunud võlgnevuse kustutamiseks omapoolseid ettepanekuid. 01.12.2021 pöördus hageja D C OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes edastas 01.12.2021 kostjale e-posti aadressile võlateatise. Võlateatises selgitas hageja lepinguline esindaja kostjale tema võlgnevust hageja ees ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 08.12.2021. Kostja ei ole võlateatisele reageerinud ega võlgnevust tasunud. Hageja lepinguline esindaja on korduvalt olnud telefoni teel ühenduses kostja esindaja O L’ga, kes on tunnistanud võlga ja lubanud korduvalt võlgnevus tasuda. Vastavalt poolte vahel telefoni teel sõlmitud kokkuleppele edastas hageja lepinguline esindaja 03.02.2022 kostjale võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks kolme kuu jooksul. Kostja on jätnud ka selle kokkuleppe allkirjastamata ja ei ole asunud võlgnevust ka ositi tasuma. Põhivõlgnevuse suurus on kokku 371,25 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 120,00 eurot (3x40 eurot). Nii hageja kui ka hageja esindajad on edastanud kostjale korduvalt meeldetuletusi, võlateatise ja võla tasumise kokkuleppe ning helistanud kostja kontakttelefonile ning proovinud saavutada kostjaga maksekokkulepet võlgnevuse tasumiseks kohtuväliselt. Kostja on korduvalt lubanud võlgnevuse tasuda, kuid käesoleva hetkeni ei ole kostja võlgnevust tasunud ega ole hagejat teavitanud võlgnevuse tasumata jätmise põhjustest. Põhinõude tasumisega viivitamisest tingitult on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktis 3.5. on fikseeritud, et kui kostja viivitab mis tahes lepingujärgse makse tasumisega, on kostjal kohustus tasuda üürileandjale viivist 0,5% tasumisega viivtatud summalt päevas. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega pikema ajaperioodi vältel. Hageja lepingust tulenev viivisnõue kostja vastu 17.02.2022 seisuga on kokku 742,62 eurot. Kuna kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet, siis sellest tulenevalt esitab hageja kostja vastu viivisenõude summas 371,25 eurot. Hageja palub menetluskulud 785 eurot jätta kostja Sssolutions OÜ kanda ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõista välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.08.03.2022 teavitas hageja kohut, et kostja Sssolutions OÜ maksis hagejale põhivõlgnevuse summas 371,25 eurot. Samuti teavitas hageja kohut, et tal on jätkuvalt lepingust tulenev viivisnõue kostja vastu summas 371,25 eurot.
3.05.07.2022.a esitas hageja seisukoha, milles märgib, et 21.02.2022 tasus kostja Rae vallavalitsuse polt saadetud automaatse meeldetuletuse tulemusena põhivõlgnevuse summas 371,25 eurot. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 17.02.2022 ehk 4 päeva enne põhivõlgnevuse tasumist. Hagiavaldus esitati kohtule alles peale korduvaid meeldetuletusi ja läbirääkimisi hageja poolt. Hageja oli valmis kostjaga sõlmima maksegraafiku, millele kostja jättis reageerimata. Kostja on seetõttu käitunud pahauskselt, mis tingis hagiavalduse esitamise Pärnu Maakohtule. Põhivõlgnevuse tasumisega tunnistas kostja põhinõuet. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel selline tähtajaline kasutamisleping sõlmiti. Kostja vaidleb vastu viiviste tasumise nõuedes summas 371,25 eurot ja sissenõudmiskulu summas 120,00 eurot põhjendusi välja toomata.
2-22-2602 Vastavalt VÕS § 1131 sätestatule on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist ning omakorda põhinõude tasumisega viivitamisest tingitult on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Seega hageja viivise tasumise nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seadusega ette nähtud. Kuivõrd kostja on peale hagiavalduse esitamist kohtule tasunud haginõude osas, mis puudutab põhinõuet summas 371,25 eurot, siis hageja loobub põhivõlgnevusest summas 371,25 eurot ja võtab selle tagasi. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vastuväidete kohaselt on võlgnevus summas 371,25 eurot tasutud ning kostja palub kohtul tagasi võtta või muuta antud menetlust. 04.07.2022.a esitas kostja kohtule taotluse, milles palub vähendada hageja poolt nõutud viiviseid ja välja mõista viivised VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja on esitanud vale viiviste nõude kohtule, mis juba viitab liigkasu võtmise eesmärgile. Kostja on teinud maksimaalsed pingutused, et saada võlgnevus tasutud ja leida kompromiss – kostja tasus võlgnevuse koheselt kui sai teada, et võlgnevus on üleval. Võlgnevus oli tasutud juba enne, kui nõue uuesti kostjani läbi kohtu jõudis. Võlgnevus on tasutud juba alates 21.02.2022. Hageja menetluskulud ületavad 3 kordselt kogu võlgnevuse summat. Selline nõue ei ole mõistlik, kus noortespordiga tegelevalt ettevõttelt, kelle äritegevus on suunatud mitte äriliste eesmärkide saavutamiseks ning mitte kasumlikkusele, vaid arendada Eestis noorsoo sporti ja sportlike eluviise. Ettevõte on väike ja tema vastaspooleks on ainult riigi spordiväljakud. Juhatuse liikmed ja omanikud ei saa tegevusest tulu ning teevad seda ainult oma huvist ja missiooni tundest edendada Eesti spordielu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Esmalt lahendab kohus hageja 05.07.2022.a esitatud taotluse hagist osalise loobumise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt muuhulgas veel lahendamata taotlused.
6.TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
7.Kohus on 15.06.2022.a määrusega andnud tähtaja 12.07.2022.a taotlustele seisukoha esitamiseks. Kostjale on hageja taotlus avaliku E-toimiku kaudu kätte toimetatud 07.07.2022.a, kostja vastuväiteid nõudest osalisele loobumisele ei esitanud.
8.Kohus leiab, et hagejapoolne hagist loobumine ei kahjusta kostja huve, mistõttu kohus rahuldab hageja Rae Vallavalitsuse avalduse kostja OÜ Sssolutions vastu esitatud hagist osaliseks loobumiseks põhivõlgnevuse osas ning lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene
2-22-2602 teisiti. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Vaidlus puudub selles, et kostja sõlmis 07.10.2020.a hagejaga tähtajalise Rae valla Spordikeskuse kasutamislepingu nr 69 Rae valla Spordikeskuse / Jüri Spordihoone võimla kasutamiseks (dtl 9-12). Kostja kohustus tasuma 1 korra saali kasutamise eest 45,00 eurot. Kostjal tekkis võlgnevus perioodi november 2020 - veebruar 2021 võimla kasutamise eest kokku summas 371,25 eurot (dtl 18). Kostja ei ole vastavaid hageja väiteid vaidlustanud.
12.Vaidlus puudub ka selles, et makseviivituse tõttu on hageja korduvalt nii telefoni teel, kui ka e-posti teel pöördunud kostja poole võlgnevuse tasumise nõudega. Kostja esindaja kinnitas juba 30.04.2021 e-kirjaga, et tasub võlgnevuse nädala lõpuks ehk 02.05.2021 kuupäevaks (dtl 19). 01.12.2021.a edastas hageja lepinguline esindaja kostjale e-posti aadressile võlateatise (dtl 20-23). Hageja lepinguline esindaja on korduvalt olnud telefoni teel ühenduses kostja esindaja O L’iga, kes on tunnistanud võlga ja lubanud korduvalt võlgnevuse tasuda. Hageja lepinguline esindaja edastas vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele 03.02.2022.a kostjale võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks kolme kuu jooksul (dtl 26-29). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid sellest, et kostja meeldetuletustele ei reageerinud ning oma kohustust hageja ees ei täitnud. Kostja esitatud tõendist nähtub, et hageja on 27.01.2022.a edastanud kostja e-postile meeldetuletuse võlgnevuse tasumise kohta ning kostja on põhivõlgnevuse tasunud peale hagiavalduse esitamist 21.02.2022.a (dtl 47-50).
13.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu järgne viivis ja sissenõudmiskulu ning on esitanud kohtule viivisearvestuse (dtl 32-34). Kuivõrd viivisenõue ületas põhinõuet, nõuab hageja viiviseid põhinõude ulatuses, s.o 371,25 eurot. Kostja on viimases menetlusdokumendis vastu vaielnud viivise nõudele, paludes viivise nõuet vähendada. Kostja leiab, et mõistlik on viivis seadusjärgses määras kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega ehk summas 32,88 eurot. Samuti leiab kostja, et ta tasus võlgnevuse koheselt kui sellest teada sai ning võlgnevus oli tasutud juba enne, kui hagiavaldus kohtu poolt kostjale saadeti.
14.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär.
15.Vaidlus puudub selles, et lepingu punkt 3.5 leppisid pooled kokku selles, et juhul, kui kostja ei tasu arvet arvel näidatud tähtajaks, on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (dtl 9-12). Vaidlus puudub ka selles, et hageja väljastas kostjale 30.11.2020.a arve tasumise tähtajaga 21.12.2020, 20.12.2020.a arve tasumise
2-22-2602 tähtajaga 30.12.2020.a ning 28.02.2021.a arve tasumise tähtajaga 28.02.2021.a (dtl 18). Vaidlus puudub selleski, et kostja tasus eelpool nimetatud arved alles 21.02.2022.a peale 27.01.2022.a meeldetuletuse saamist. Seega ainuüksi kahe esimese arve tasumisega oli kostja viivituses enam kui aasta, viimase arve tasumisega aasta.
16.Viivist on võimalik vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel, mis viitab edasi VÕS §- 162 sätestatule. Kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Viivise suurust võib võrrelda ka kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Samas tuleb arvestada sellega, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ning ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei võimalda alati viivisenõude rahuldamata jätmist. Vastasel juhul kaotaks viivis oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse Küll võib kahju puudumine olla aluseks viivise vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Kohus leiab kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et hageja viivise nõuet summas 371,25 eurot tuleks vähendada. Kostja ei ole tõendanud, et antud summa on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav ning et ta ei suuda lepingus kokkulepitud viivist tasuda. Hageja on viivisenõuet piiranud põhivõla summaga ja selles ulatuses ei ole viivis ebamõistlikult suur. Kostja jättis põhjendamatult tasumata hagejale 371,25 eurot põhivõlga olles arvete tasumisega viivituses enam kui aasta. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks põhivõla tasunud enne 21.02.2022.a. Seega on põhjendatud mõista välja tasumisega viivitamisest viivis ka nimetatud summalt. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei soovi kokkulepitud määras viivist tasuda ei ole aluseks viivise vähendamiseks (vaata Riigikohtu 13. mai 2020.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-17536 punkt 17). Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, selle vähendamiseks alused puuduvad, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 371,25 eurot.
17.Siinkohal märgib kohus, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kostja väide sellest, et ta tasus võlgnevuse koheselt kui sai sellest teada on vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Kohtule esitatud 30.04.2021.a kostja e-kirjast hagejale nähtub, et kostja oli võlgnevusest teadlik ning vabandas viivituse eest (dtl 19). Kostja väide sellest, et võlgnevus oli tasutud juba enne, kui nad hagimaterjalid kohtu kaudu kätte said, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja esitas kohtule nõude enne võlgnevuse tasumist ning on põhivõla osas nõudest loobunud. Eluliselt ebausutav ja kostja kui äriühingu liigiga on vastuolus ka kostja väide sellest, et kostja äritegevus on suunatud mitte äriliste eesmärkide saavutamisele ning mitte kasumlikkusele.
18.Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 120 eurot. Hageja tugineb VÕS § 1131 lõikele 1, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kostja ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Viidatud sätte seletuskirja kohaselt on 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus võlausaldajal juhul, kui täidetud on
2-22-2602 viivisenõude esitamise eeldused. 40 euro suurust hüvitist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivisega on põhimõtteliselt juba ka kaetud teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud. Regulatsioon vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama. Nõude esitamise eeldusteks on võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult viivist ning et võlgnik on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Tegemist on nõudega, mille sissenõudmise eest saab nõuda kulutuste hüvitamist (rahaline kohustus). Üldreegel on, et sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses. Seega kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist mitme rahalise kohustusega viivitamise eest, saab ta nõuda 40-eurost sissenõudmiskulude hüvitist iga kohustuse eest eraldi (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2016 – § 1131/4.1. a, 5, 6.a). Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist iga üksiku rahalise kohustusega seoses ning hageja ei pea seejuures mingeid muid asjaolusid välja tooma peale selle, et tal on õigus nõuda viivist ja kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Hageja viivise nõue on põhjendatud ning kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja on edastanud kostjale 3 kuu eest eraldi arved, mida kostja ei tasunud õigeaegselt. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude kokku summas 120 eurot (3x40).
19.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt OÜ Sssolutions hageja Rae Vallavalitsus kasuks välja 07.10.2020 sõlmitud kasutamislepingust nr 69 tulenevad lepingujärgsed viivised summas 371,25 eurot ja sissenõudmiskulu 120 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud ja menetluse asjas osaliselt lõpetanud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
21.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot; - kulutused õigusabile 720 eurot, järgmiste toimingute eest: 1) Kliendi poolt edastatud dokumentatsiooniga tutvumine ning dokumentatsiooni õiguslik analüüs 30 minutit 2) Hagiavalduse koostamine ning edastamine kohtule. Asjakohase kohtupraktikaga tutvumine 240 minutit 3) Teavitus kohtule 15 minutit 4) Kostja hagiavaldusele vastustega tutvumine 15 minutit 5) Hageja vastus kohtunõudele 30 minutit 6) Menetluskulude nimekirja koostamine ning esitamine 30 minutit Kokku 6 h tunnihindega 120 eurot/h (ilma käibemaksuta).
22.Kostja märgib sisuliselt, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud.
23.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja
2-22-2602 nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 245 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
24.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 720 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 720 eurot (ilma käibemaksuta) ning D C OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust.
25.Kohus leiab, et esindaja ajakulu 6 tundi (1 tund = 120 eurot) ja summas 720 eurot ei ole käesolevas asjas põhjendatud ega vajalik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 3,5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks kliendi poolt edastatud dokumentatsiooniga tutvumise ning dokumentatsiooni õigusliku analüüsi ajakulu 30 minutit. Hagiavalduse lisade maht ei ole niivõrd suur, et nendega tutvumiseks kuluks 30 minutit, neist kaks dokumenti on esindaja enda poolt varasemalt koostatud võlateatis ja võlatunnistus, millest nähtuvalt oli esindaja juba varasemalt vaidluse asjaoludega ning hageja tõenditega tuttav. Samuti ei pea kohus põhjendatuks ajakulu teavituse koostamiseks kohtule 15 minutit ja kostja hagiavaldusele vastustega tutvumiseks 15 minutit. 08.03.2022 e-kirja koostamiseks võis esindajal kuluda maksimaalselt 05 minutit ning kostja kohtule saadetud e-kirjadega tutvumiseks võis esindajal samuti kuluda 05 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks ka hageja vastuse kohtunõudele koostamise ajakulu 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamise ning esitamise ajakulu 30 minutit. Antud menetlusdokumentide ajakuluks peab kohus mõistlikuks kokku 50 minutit, kuna sisuliselt on hageja 13.04.2022.a esitatud menetlusdokumendis korranud hagiavalduses esitatut, ülejäänud tekstiosa on esindaja koostanud mitte enda initsiatiivil, vaid kohtu nõudel ning menetluskulude nimekirja koostamine on hageja lepingulise esindaja igapäevane töö, kus tuleb vahetada nimed ja numbrid. Samuti ei ole põhjendatud hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 4 h. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tegemist hageja lepingulise esindaja poolt kohtutele varasemalt esitatud samatüüpilise hagiga, kus on vahetatud kostja nimi ja aadress ning lepingu number, võlgnevuse summa, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Seega on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 2,5 h. Kokku on esindaja ajakulu põhjendatud 3,5 tunni ulatuses.
26.Samuti leiab kohus, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kuludena hüvitamisele kokku 280 eurot (3,5 h x 80 eurot). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 525 eurot (245+280).
27.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Hageja on küll palunud menetluskulud välja mõista hageja lepingulise esindaja arvelduskontole, kuid jätnud märkimata millisele õiguslikule alusele ta
2-22-2602 vastava taotluse esitamisel tugineb. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus leiab, et taoline olukord, kus kostjal tuleb kohtulahend menetluskulude osas täita mitte hagejale, vaid hageja lepingulise esindaja kontole ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda hagejale, on põhjendamatult segadust tekitav. Eeltoodu tõttu mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja hageja kasuks.
28.Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.