X hagi Y (endine nimi Y) vastu võla saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2022. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1399 eurot 3 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (endine nimi Y, isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27. mai 2022. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud, sh riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, Y kanda. X-l ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
2-21-117860 Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (avaldaja, hageja, üürileandja) esitas 14. juunil 2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y (endine nimi Y, võlgnik, kostja, üürnik) vastu 1939 euro 3 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, sest võlgnik esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohus edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja võla 1939 euro 3 senti (1270 eurot 76 senti üür ja kõrvalkulud, kahjuhüvitis 668 eurot 27 senti). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18. septembril 2020 üürilepingu korteri asukohaga XXX, Tallinn kasutamiseks kuni 31. maini 2021. Lepingu kohaselt kasutasid lisaks üürnikule korterit elamiseks ka C ja W. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 575 eurot kuus ning kõrvalkulusid, milleks oli tasu Telia AS sideteenuste eest 32 eurot kuus, tasu elektri eest vastavalt tarbimisele ning korteriühistu esitatud arve kommunaalteenuste eest. Üürnik tasus lepingu sõlmimisel ettemaksuna ühe kuu üüri 575 eurot ning tagatisraha 575 eurot. Kuni 2021. a veebruarikuuni täitis üürnik kõiki oma kohustusi. Viimase õigeaegse üürimakse koos kõrvalkuludega 819 eurot tasus üürniku eest C 17. veebruaril 2021. Märtsikuise kokkulepitud üürimakse päeval, s.o 17. märtsil 2021, üürnik üürileandjaga ühendust ei võtnud ning ei olnud ka telefoni teel kättesaadav. Kõik üürniku kolm teadaolevat telefoninumbrit olid välja lülitatud. Vanglateenistuse kriminaalhooldajalt, Politsei- ja Piirivalveametilt ning Vanglaametilt saadud info kohaselt viibis kostja alates 2021. a märtsi algusest kinnipidamisasutuses.
2.2.Kostja jättis tasumata kõrvalkulud veebruari ja märtsi eest, aprilli üüri 13 päeva eest ning kogu maikuu üüri. Üürilepingu lõppemise tähtajaks oli üürnikul kokku tasumata 1270 eurot 76 senti. Samuti jättis kostja tagastamata korterivõtmed. Üürilepingu p-ga 4.8 vastuolus pidas üürnik korteris koduloomana kassi. Kostja korterist lahkumisel oli korter koristamata ning ei vastanud sellele seisukorrale, milles see oli kostjale üleandmise hetkel.
2.3.Hageja leidis, et asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, ei vabasta teda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja ei ole lepingut ennetähtaegselt üles öelnud, seega kehtis üürileping kuni 31. maini 2021. Hageja ei nõua kommunaalkulusid aprilli ja maikuu eest. Kostja oleks võinud hagejale lihtkirjaliku kirjaga teatada üürilepingu täitmise võimatusest ning sellest, kui kauaks ta jääb kinnipidamisasutusse. Kostja väide vääramatu jõu kohta on asjakohatu. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
2-21-117860 Kostja vabastas korteri 26. veebruaril 2021, kui ta arreteeriti. Kostja ei saanud vahistamisest hagejale teada anda. Kuna kostja vabastas korteri 27. veebruaril 2021, jäi hagejale tagatisraha ning üür ajavahemiku 17. veebruar 2021–18. märts 2021 eest. Sel ajavahemikul kasutas kostja korterit vaid 9 päeva. Tagatisraha katab kõik kulud, mida hageja nõuab. Kostja arreteerimine oli vääramatu jõud. Kostja lõpetas üürilepingu alates 17. märtsist 2021 sellega, et sellest kuupäevast ta enam üüri ei tasunud. Kostjale kehtis suhtluspiirang, mis lõppes 26. augustil 2021. Korter jäi lepingu lõppemisel samasse seisukorda nagu see oli kostjale üleandmisel, valdusel saamisel pidi kostja korterit koristama. Kostjal ei olnud korteris koduloomi. Hagejale oli juba 2021. a märtsis teada, et kostja ei kasuta enam korterit ning ta oleks saanud sellest ajast korteri uuesti üürile anda. Viimases seisukohas leidis kostja, et hageja lõpetas ise lepingu, kuna teadis, et kostja ei saa enam korterit kasutada, alternatiivselt lõppes leping kohase täitmisega. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja üürivõla 1270 eurot 76 senti ning kahjuhüvitise 128 eurot 27 senti. Hageja menetluskulud jättis maakohus 72% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 162 eurot.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 18. septembril 2020 üürilepingu korteri asukohaga XXX, Tallinn üürimiseks kuni 31. maini 2021. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri 575 eurot ning sellele lisandusid kommunaalkulud. Kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha 575 eurot. Viimast korda tasuti 819 eurot (575 eurot üür ning 244 eurot kommunaalkulud) üüri 17. veebruaril 2021. Kostja ei andnud hagejale korteri valdust üle ega tagastanud kolme komplekti võtmeid. 26. veebruari 2021. a seisuga oli korter koristamata.
4.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda üüri ajavahemiku eest pärast kostja arreteerimist 26. veebruaril 2021 kuni üürilepingu tähtaja lõppemiseni 31. mail 2021.
4.3.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled tähtajalise üürilepingu. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane siis, kui leping öeldakse üles õiguslikul alusel ning seaduses sätestatud korras ning leping öeldakse üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (võlaõigusseaduse (VÕS) § 325 lg 1). Kostja on menetluses väitnud, et lõpetas lepingu oma tegevusega 17. märtsil 2021, kui jättis järgmise perioodi eest üüri tasumata. Samuti väitis kostja menetluses, et leping lõppes 26. veebruaril 2021, kui kostja arreteeriti ning ta ei saanud enam korterit kasutada. Kostja leidis, et kuna ta tasus korteri kasutamise eest kuni 17. märtsini 2021 ning oli tasunud ka tagatisraha, lõppes leping kohustuse täitmisega. Maakohtu hinnangul ei ole kostja üürilepingut seaduses sätestatud vorminõuet järgides üles öelnud. Kostja ei ole tõendanud, et ütles üürilepingu üles vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei vasta kostja ülesütlemisavaldus VÕS § 325 lg 1 sätestatud vorminõuetele ning üürileping ei lõppenud 26.02.2021 ega ka 17.03.2021.
4.4.Tähtsust ei oma asjaolu, kas hageja teadis või pidi teadma, et kostja arreteeriti ning ei kasuta enam korterit. See asjaolu ei välistanud kostja kohustust üürilepingu lõpetamisest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatada. Kuigi 27.02.2021 vabadusepiiranguga isikule lisapiirangu kohaldamise määruse järgi olid kostjale muuhulgas keelatud lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised, kirjavahetus ja telefoni kasutamine, oli tal õigus suhelda oma kaitsjaga. Kostja oleks saanud lepingu nõutud vormis järgides üles öelda, kuid ei teinud seda.
4.5.Kostja väide, et hageja ütles ise üürilepingu üles, kui kirjutas 18. märtsil 2021 Cle, et ta on teadlik kostja arreteerimisest ja lõpetab lepingu, ei tõenda, et leping on hageja poolt üles öeldud. Isegi kui lugeda 18. märtsi 2021. a kirjavahetust C-ga hageja poolt üürilepingu lõpetamise
2-21-117860 avalduse esitamiseks, ei vasta see VÕS § 325 lg-s 2 sätestatud nõuetele, sest see ei sisalda viidatud lõikes loetletud andmeid. VÕS § 325 lg 5 järgi on aga VÕS § 325 lg-tes 1-4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine (tegemist on imperatiivse normiga). Samuti ei nähtu asjaoludest, et pooled oleksid lõpetanud üürilepingu kokkuleppel.
4.6.Kuna üürilepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed eeldused olid täitmata, ei analüüsinud maakohus üürilepingu erakorralise ülesütlemise materiaalseid eeldusi. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja ja hageja vahel 18. septembril 2020 sõlmitud üürilepingut ei saa lugeda erakorraliselt ülesöelduks, mis tähendab, et leping kehtis kuni tähtaja lõpuni s.o 31. maini 2021.
4.7.Järgmisena analüüsis maakohus hageja üüri ja kõrvalkulude nõuet.
4.7.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus üüri korteri kasutamise eest kuni 17. märtsini 2021 ja kommunaalmakseid, sh vee, elektri, gaasi ja telekommunikatsiooni teenuse kasutamise eest kuni 2021. aasta veebruarini, s.o 2021. aasta jaanuari tarbimise eest.
4.7.2.Üürilepingu kehtivusaega arvestades on hagejal õigus nõuda üüri ja kõrvalkulusid kuni
31.maini 2021. Tähtsust ei oma, kas kostja üürilepingu kehtivuse ajal ka tegelikult korterit kasutas või mitte. Samuti ei nähtu asjaoludest, et lepingu rikkumine on VÕS § 103 kohaselt vabandatav. Riigikohtu seisukoha kohaselt on üldjuhul raha maksmise kohustuse rikkumisel rikkumise vabandatavus välistatud.
4.7.3.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista üüri ajavahemiku 18.03– 17.04.2021 eest 575 eurot, 18.04–30.04.2021 eest 249 eurot 17 senti ja 01.05–31.05.2021 eest 575 eurot ning 2021. a veebruari ja märtsi kommunaalarvete eest vastavalt 167 eurot 88 senti ja 155 eurot 61 senti , 2021. a veebruari ja märtsi Telia AS-i sideteenuste eest 2x32 eurot; 200Energia 2021. a veebruari ja märtsi eest vastavalt 22 eurot 79 senti ja 7 eurot 45 senti ning Elektrilevi esitatud arvete alusel 2021. a veebruari ja märtsi eest vastavalt 19 eurot 58 senti ja 9 eurot 28 senti. Hageja arvestas nõudest maha kostja tasutud tagatisraha 575 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ülalviidatud arvete alusel oleks teenuste eest tasutud. Seega on hageja üürija kõrvalkulude nõue kokku 1270 eurot 76 senti.
4.8.Järgmisena hindas maakohus hageja kahju hüvitamise nõuet. Hageja märkis hagiavalduses, et korteri oli lepingu lõppemisel koristamata ning korteris oli peetud kassi, kass oli diivani serva kraapinud. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks fotod korterist selle kostjale üleandmisel ning pärast selle kostjalt tagasi saamist. Hageja esitas tõendina Hea Puhastus OÜ hinnapakkumise 540 eurot ning Valnes AS-i pakkumise 128 eurot 27 senti. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja andma korteri üle puhastatuna ning lepingujärgsele kasutusele vastavana. Lepingu kohaselt oli keelatud korteris suitsetamine ning lemmikloomade pidamine. Hageja on tõendanud, et korter oli tagasisaamisel koristamata. Üürilepingust ei nähtu, et üürnik kohustus andma korteri hagejale üle professionaalide poolt koristatuna. Hageja põhjendas koristusettevõtte teenuse kasutamist sellega, et hageja soovis saada koristuse täisteenust, mis neutraliseerib loomapidamise tagajärjed. Maakohus leidis, et hageja koristuskulude kahjuna hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta, kuna pooled ei leppinud lepingus kokku, et koristusteenus tuleb tellida koristusettevõttelt. Seega ei saanud kostja hagejal sellises ulatuses kahju tekkimist tagajärjena ette näha. Hageja ei ole tõendanud, et kostja pidas korteris kassi. Üksnes diivani otsast tehtud pildist, millelt nähtub, et diivanikate on kahjustatud, ei saa üheselt järeldada, et kahjustuse tekitas lemmikloom. Isegi, kui kostja on rikkunud lepingu p-i 4.8 ning üüripinnal peeti kodulooma, ei nähtu lepingust, et nimetatud lepingupunkti rikkumise korral kohustus kostja laskma teostada pehme mööbli ja voodi madratsite märg/keemilise pesu tekstiilpesuriga, koduloomast tingitud lõhnade neutraliseerimise ja aurumasinaga pindade puhastuse allergeenidest ning mikroorganismidest.
2-21-117860
4.9.Maakohus leidis, et lukkude vahetamise kulu on põhjendatud. Kostja võttis omaks, et sai kaks komplekti võtmeid, kuid ei ole tõendanud, et tagastas võtmete komplektid. Seega on põhjendatud hageja uute lukkude paigaldamise kulu 128 eurot 27 senti.
4.10.Kokkuvõttes rahuldas maakohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1399 eurot 3 senti s.o üüri ja kõrvalkulud 1270 eurot 76 senti ning lukkude vahetamsie kulu 128 eurot 27 senti.
4.12.Menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 kohaselt hageja menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja enda menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuna hageja menetluskulu koosneb üksnes riigilõivust, kuid kostjale on määratud riigi õigusabi korras esindaja ning esindaja taotluse kohaselt on kostja menetluskulud 1226 eurot 40 senti, mille täieliku rahuldamise korral tuleks hagejal kanda 28% kostja menetluskuludest. See tooks kaasa selle, et kindlaksmääratud menetluskulude tasaarvestuse tulemusena tekiks tõenäoliselt olukord, kus hageja peaks reaalselt kandma osaliselt kostja menetluskulud, mis oleks hageja suhtes ebaõiglane. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 225 eurot, millest 72% on 162 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 162 eurot.
4.13.11. oktoobri 2021. a määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Maakohus määras, et määrab kostjale osutatud riigi õigusabi eest määratava tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud.
5.1.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei lõpetanud üürilepingut ennetähtaegselt. Hageja teadis, et kostja ei saanud enam üüritud korterit kasutada ning andis ise teada, et lõpetab üürilepingu. Maakohus jättis tähelepanuta, et tegemist oli üürileandja lepingu ülesütlemise tahteavaldusega. Tahteavaldus jõudis üürnikuni ning üürnik ei vaidlustanud seda (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1). Seega lõppes üürileping hageja tahteavaldusega kostjale.
5.2.Kostja hinnangul ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas hageja teadis või pidi teadma, et kostja arreteeriti ning ei kasutanud enam üüritud korterit. Viidatud asjaolu teadmine tähendaski seda, et hageja ei saa eeldada üürilepingu jätkamist.
5.3.Alternatiivselt leiab kostja, et leping lõppes kohase täitmisega VÕS § 186 p-i1 alusel 26. veebruaril 2021. Kostja hinnangul tuvastas maakohus, et kostja ei kasutanud pärast 26. veebruari 2021 korterit, kuna ta arreteeriti. Hageja sai veebruari lõpus teada, et kostja ei kasuta enam korterit (WhatsUpi kirjavahetus). Hageja vahetas korteri lukud pärast kostja korterist lahkumist, mis tõendab, et hageja teadis, et kostja ei kasuta enam korteriomandit. Seega oleks maakohus pidanud lähtuma poolte tegelikust tahtest, mis oli suunatud üürilepingu lõpetamisele alates 2021. a veebruari lõpust. Maakohus ei lähtunud poolte tegelikust tahtest.
5.4.Kostja ise ei saanud hagejale üürilepingu lõpetamisest teatada, kuna kostjale määrati suhtluskeeld. Kostjale jääb arusaamatuks, miks peab hageja ja C kirjavahetuse sisu, millest nähtub, et hageja oli teadlik kostja arreteerimisest ning teatas, et lõpetab üürilepingu, vastama VÕS § 325 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Hageja väljendas selgelt oma seisukohta, et üürilepingut ei ole võimalik jätkata. Kostja hinnangul tuleb leping lugeda lõpetatuks 18. märtsist 2021.
5.5.Arvestades, et üürileping tuleb lugeda lõppenuks 18. märtsist 2021, ei tule rahuldada hageja üürinõuet 575 eurot ajavahemiku 18. märts–17. aprill 2021 eest, 249 eurot 17 senti 18.–30.
2-21-117860 aprilli 2021 eest ning 575 eurot 1. mai–31. mai 2021 eest. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu kostja eelneva seisukohaga, siis on hageja nõue põhjendatud kommunaalkulude eest veebruaris 2021 167 eurot 88 senti ning 18 päeva eest märtsikuus 155 eurot 61 senti (kogu arve ulatuses). Samuti on põhjendatud hageja nõue Telia AS-i osutatud sideteenuste eest 32 eurot veebruari eest ning 32 eurot märtsi eest. Elektrienergia eest on põhjendatud hageja nõue seoses 200Energia arvega veebruari eest 22 eurot 79 senti ning 18 päeva eest märtsis kogu arve 7 eurot 45 senti ning Elektrilevi arve veebruari eest 19 eurot 58 senti ning märtsi eest kogu arve 9 eurot 28 senti. Seega leiab kostja alternatiivselt, et hageja põhjendatud nõue kostja vastu on kokku 446 eurot 59 senti.
5.6.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et uute lukkude ja nende vahetamise kulu on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud kahe komplekti võtmete tagastamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole kolme komplekti võtmeid tagastanud või et oleks tekkinud vajadus lukkude vahetamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et hageja ei jätnud endale ühtegi võtmekomplekti. Seega on hageja lukkude vahetamise kuluga seotud kahju hüvitamise nõue 128 euro 27 senti põhjendamatu.
5.7.Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning vabastada teda menetlusabi korras riigilõivu tasumisest samadel põhjustel nagu ka maakohtus, kuna kostja viibib vanglas ning ei oma sissetulekut.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 1939 eurot 3 senti, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kumbki poole ei öelnud üürilepingut erakorraliselt üles ning leping kehtis 31. maini 2021. Seega tuli kostjalt välja mõista üür ka aprilli ja mai eest. Maakohus ei ole tõendeid valesti hinnanud ning on oma järeldusi piisavalt põhjendanud.
2-21-117860
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Harju Maakohtu 11. oktoobri 2021. a määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi seaduse § 17 lg 3 kohaselt laieneb kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele. Seega esindab kostjat apellatsioonimenetluses samuti riigi õigusabi korras määratud esindaja. Ringkonnakohus määrab, et apellatsioonikaebuse esitamisega seotud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb kostjal hüvitada osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Ringkonnakohus lahendab kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise eraldi määrusega.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Kuna ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest, siis ei lahendada ringkonnakohus kostja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ulvi Loonurm, Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.