lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-117860/56

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-117860/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3657
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2022.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-117860

Tsiviilasi

V. D.i hagi J. P.i vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes 1 939,03

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende

Hageja: V. D. (ik xxx, e-post xxx)

esindajad

Kostja: J. P. (end. nimega J. B., ik XXX, viibimiskoht Tallinna Vangla) Kostja riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov; e-post: [email protected]

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista V. D.i kasuks võlgnevus summas 1 270,76 eurot ja kahju hüvitis summas 128,27 eurot.

V. D.i menetluskulud jätta 72 % ulatuses J. P.i kanda ning J. P.i menetluskulud jätta tema enda kanda.

Välja mõista J. P.ilt menetluskulud summas 162 eurot V. D.i kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2020 üürilepingu korteri asukohaga XXX kasutamiseks kuni 31.05.2021. Lepingu järgselt oli üürilisi kokku kolm – J. B., J. S. ja Z. S.. Üürilepingu kohaselt oli üürnik kohustatud maksma igakuist üüri summas 575 eurot ning lisaks kõrvalkulusid, mille hulka kuulusid X AS sideteenuste arve 32 eurot kuus, vastavalt tarbimisele elektrienergia (X AS võrgutasu ja X OÜ elekter eraldi arved) ja ühistu saadetud kommunaalarve (KÜ X) eest. Üürilepingu järgi oli üürnik kohustatud maksma ühe kuu üüri summas 575 eurot lepingu sõlmimisel ette ning tagatisraha summas 575 eurot. Kuni 2021.aasta veebruarikuuni täitis üürnik kõik oma kohustused eeskujulikult ning hoidis omal käel initsiatiivi kõigi arvete ja kulude õigeaegseks tasumiseks. Viimase õigeaegse üürimakse koos kõrvalkuludega teostas kaasüüriline J. S. ülekandega üürileandja pangakontole 17.02.2021 summas 819 eurot. Järgmise, märtsikuise kokkulepitud üürimakse päeval, .so 17.03.2021 üürnik üürileandjaga ühendust ei võtnud ning ei olnud telefoni teel ka kättesaadav. Kõik üürniku kolm teadaolevat telefoninumbrit olid välja lülitatud. Vanglateenistuse kriminaalhooldajalt, PPA-lt ja Vanglaametilt saadud info kohaselt viibis J. P. alates 2021. aasta märtsi algusest kinnipidamisasutuses. Üürnikul on tasumata kõik kõrvalkulud veebruari ja märtsi eest ning üür aprillikuu 13 päeva ja maikuu eest. Üürilepingu perioodi lõpuks olid üürniku poolt katmata lepinguliste kohustuste kogusumma 1 270,76 eurot. Kõik isiklikud asjad oli üürnik korterist eelnevalt eemaldanud. Kuna hagejale ei tagastatud (kokku 6 võtit, sh maja trepikoja läbipääsu võti nööbi näol) ja korteri uks oli lukus, pääses üürileandja asjaolude selgumisel korterisse oma isikliku tagavara võtmetega. Lisaks eelpoolkirjeldatud võlgnevustele, kasutas üürnik korterit oma sealviibimise ajal üürilepingu punkt 4.8 vastaselt, majutades korteris enda kodulooma, musta kassi. Üürileandja sai rikkumisest teadlikuks 2020. aasta lõpus. Üürnik lubas suusõnaliselt lepingu lõppedes teostada korteris keemilise puhastuse ning pakkus täiendavat tagatisraha summas 575 eurot. Täiendava tagatisraha vastuvõtmist üürileandja vajalikuks ei pidanud, kuid eeldas, et üürnik täidab oma lubaduse ning teostab tulevikus välja kolides korteris keemilise puhastuse ning vajadusel korvab kodulooma poolt põhjustatud kahju pehmele mööblile jmt (nii, nagu üürnik suusõnaliselt ise välja pakkunud oli). Üürniku korterist lahkumise hetkeks oli korter jäetud koristamata. Korteri olukord oli mitterahuldav ning ei vastanud sellele, milline ta oli olnud üürnikule üleandmise hetkel. Korter oli räpane ning pikalt koristamata, korteris oli suitsetatud, nõud pesemata, prügi välja viimata ning diivani serv oli kassi poolt ära kraabitud. Hageja taotles kostjalt 1 939,03 euro väljamõistmist ning palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja asus järgnevates seisukohtades seisukohale, et asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest. Kostja ei ole lepingut ennetähtaegselt üles öelnud, mistõttu tuleb täita üürilepingut kuni 31.05.2021. Kuna hagejal puudub teave selle kohta, kui kauaks võiks kostja kinnipidamisasutusse jääda, ei oleks kostjal tekkinud hageja vastu nõue kui hageja oleks üürilepingu kehtivuse ajal sama korteri teisele välja üürinud. Samuti ei ole hagejale teada, et korterit kuni 31.05.2021 tegelikult kolmanda isiku poolt ei kasutatud, sest kuna perioodi 18.02.-17.03.2021 eest oli üür tasutud, ei püüdnud hageja kostjaga ühendust saada ning ka korteri võtmed olid kostja valduses (korteri lukud vahetati pärast üürilepingu lõppemist). Hageja märkis, et on kostja suhtes vastu tulnud, ega nõua kostjalt aprilli ja mai kuu eest kommunaalkulusid ega viiviseid. Hageja leidis, et ei ole usutav, et kostjal puudus mistahes võimalus hageja kontakteeruda. Kostja oleks võinud hagejale saata kasvõi lihtkirjaliku kirja, milles oleks väljatoodud mistahes asjaolud oma kinnipidamise olemise tähtaegade või üürilepingu täitmise võimatuse kohta. Kostja väidet vääramatu jõu kohta peab hageja asjakohatuks – õigusvastase teo toimepanemisel peaks isik mõistma, et see toob endaga kaasa negatiivsed tagajärjed. Kostja vastus ja seisukohad menetluses
3.Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja märkis vastuses, et vabastas korteri 26.02.2021 kui ta samal päeval arreteeriti. 27.02.2021 kohus vahistas kostja. Kostja tõi välja, et tasus tagatise 575 eurot ja iga perioodi 18.09.-17.10.2020, 18.10-17.11.2020, 18.11.17.12.2020, 18.12.2020 – 17.01.2021, 18.01.-17.02.2021, 18.02.-17.03.2021 eest 575 eurot koos eelneva kuu kuludega. Kuna kostja arreteeriti ja seejärel vahistati, ei saanud kostja sellest hagejat teavitada. Kuivõrd kostja vabastas korteri 27.02.2021 jäi hagejale tagatisraha ning 575 eurot perioodi 17.02.-18.03.2021 eest (korterit kasutas sellel perioodil vaid 9 päeva), mistõttu keeldus kostja hagejale midagi tasumast.
4.Kostja 27.10.2021 täiendavas vastuses märkis kostja täiendavalt, et tagatisraha 575 eurot katab 9 päeva kulu ja samuti muud kulud, mida hageja nõuab. Samuti leidis kostja, et kostja arreteerimisega oli tegemist vääramatu jõuga.
5.23.11.2021 menetlusdokumendis leidis kostja, et tema arvates ta lõpetas üürilepingu oma tegevusega 17.03.2021, sest ta sellel päeval enam üüri tasumise kohustust ei täitnud. Kostja suhtes oli kehtestatud suhtluspiirang, mis lõppes 26.08.2021. Korter jäi samasse sisukorda nagu see oli üleandmisel, sest korteri valduse saamisel pidi korterit koristama. Koduloomi kostjaga korteris ei olnud. Kostja küsis, kui luba selleks ei saanud.
6.26.11.2021 kostja vastuses tõi kostja välja, et leping lõppes kohase täitmisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 lg 1 alusel 26.02.2021. Hagejale oli teada, et kostja enam korterit ei kasuta ning oleks võinud korteri üürile anda juba 2021. aasta märtsis. Seda mittetehes on hageja ise oma olnud oma vara suhtes hooletu.
7.Kostja lõplikes seisukohtades leidis kostja, et hageja lõpetas lepingu ise, kuna oli teadlik, et kostja ei saa enam korteriomandit kasutada, alternatiivselt lõppes lepingu kohase täitmisega. Alternatiivselt leidis kostja, et üürilepingu täitmine peatus, kuna hageja selgitas SMSkirjavahetuses, et peatab lepingu ning kostjal ei ole kohustust lepingut täita kuni peatamise alus ära langeb, s.o kuni kostja vabaneb vanglast. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3.Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks ja pooled ei vaidel selle üle, et pooled sõlmisid 18.09.2020 üürilepingu XXX asuva korteri üürimiseks kehtivusega 31.05.2021 (dtl 98-102), üürilepinguga kohustus kostja tasuma igakuiselt 575 eurot, millele lisandusid kommunaal- ja mõõdetavad kulud (vesi, elekter, gaas); kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha 575 eurot; üüritud korteri kasutamise eest toimus viimane laekumine 17.02.2021 summas 819 eurot, millest 575 eurot moodustas üüritasu perioodi 18.02.2021-17.03.2021 eest ning 244 eurot jaanuarikuu kommunaalkulude ning muude teenuste eest; korter oli vähemalt 26.02.2021 seisuga koristamata; kostja ei andnud hagejale korteri valdust üle ega tagastanud kolme (3) komplekti korteri kahe (2) ukse võtmeid, mh maja trepikoja ligipääsuvõtit; 26.02.2021 kostja arreteeriti.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri tasumist kui kostja arreteeriti 26.02.2021, kuid perioodi 18.02.-17.03.2021 eest oli juba üür tasutud ja kostja kasutas vaidlusalust üüripinda seega veebruaris üheksa (9) päeva (17.02.2021-26.02.2021) ja kostja oli lepingu sõlmimisel tasunud ka tagatisraha 575 eurot. See tähendab, et kostja ei kasutanud korterit alates 27.02.2021 kuni 31.05.2021. Samuti on kostja leidnud, et tema kohustuse rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu (VÕS § 103 lg 2), sest ta vahistati ning talle oli seatud suhtlemispiirang. Koristusteenuse, sh keemisel puhastuse, uute võtmete ning luku vahetamise tasumise nõue on kostja hinnangul põhjendamatud ja tõendamata. Hageja on olnud seisukohal, et üürileping ei lõppenud kostja arreteerimisega, mistõttu kehtis leping kuni 31.05.2021. Seega tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas ja millal on üürileping lõppenud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 306 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja VÕS 15.peatükis sätestatut järgides üles öelda. VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Tulenevalt VÕS § 313 lg-st 2 on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 313 lg 3 järgi ei pea üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 325 reguleerib muu hulgas eluruumi üürilepingu ülesütlemise vormi, mille lõikest 1 tuleneb, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt on VÕS §-des 1-4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Pooled on antud juhul sõlminud tähtajalise üürilepingu. Kohus selgitab, et tähtajaline üürileping peaks reeglina lõppema tähtaja möödudes, s.o käesoleval juhul 31.05.2021. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab aga esinema kaks eeldust- õiguslik alus ja ülesütlemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele. Seega on üürilepingu erakorraline ülesütlemine õiguspärane siis, kui leping öeldakse üles õiguslikul alusel ning seaduses sätestatud korras ning leping öeldakse üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus võtab kõige pealt seisukoha, kas kostja on täitnud ülesütlemise formaalsed eeldused ja kui formaalsed eeldused on täidetud, analüüsib kohus, kas kostjal oli üürilepingu ülesütlemiseks õiguslik alus.

6.Üürilepingu ülesütlemine on ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, millega soovitakse lõpetada kehtiv üürisuhe. Kindlale isikule suunatud tahteavaldust peab väljendama tahteavalduse tegija ja see muutub kehtivaks kättesaamisega ning tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 ja 2). VÕS § 325 sätestab, et eluruumi üürilepingu ülesütlemise vormi, mille lõike 1 kohaselt võib üürnik öelda üürilepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 79 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isiku nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Nii TsÜS (lk 249 p 3.1) kui ka VÕS (II osa lk 361 p 3.1) kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi järgmist peab tõendama pool, kes tugineb sellest tehingust või avaldusest tulenevale õigusele. Kostja on menetluses väitnud, et ta lõpetas lepingu oma tegevusega 17.03.2021 kui jättis järgmiseks perioodiks üüri tasumata (dtl 195). Samuti on kostja menetluses väitnud, et leping lõppes 26.02.2021 kostja arreteerimisega, mille järgselt ei saanud kostja enam korterit kasutada. Kostja leidis, et kuna kostja oli tasunud üüritasu korteri kasutamise eest kuni 17.03.2021 ning oli tasunud ka tagatisraha, siis lõppes leping kohustuse täitmisega. Tuginedes kostja seisukohtadele ei ole kohtu hinnangul öelnud kostja üürilepingut üles seaduses sätestatud vorminõuet järgides. Kuna kostja ei ole tõendanud, et kostja ütles vaidlusaluse üürilepingu üles vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei vasta kostja ülesütlemisavaldus VÕS § 325 lg 1 sätestatud vorminõuetele ning üürileping ei lõppenud 26.02.2021 ega ka 17.03.2021. Kohus lisab, et antud asjas ei oma tähtsust, kas hageja teadis või pidi teadma, et kostja on arreteeritud ega kasuta enam üüritud korterit, sest see ei võta ära kohustust esitada üürilepingu lõpetamiseks avaldust vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja väidete osas, et tal ei olnud võimalik hagejale kirjalikku üürilepingu lõpetamise avaldust saata, kuna tema suhtes oli kohaldatud suhtlemiskeeldu, märgib kohus, et kuigi 27.02.2021 vabaduspiiranguga isikule lisapiirangu kohaldamise määruse (dtl 197-198) järgi oli kostjal keelatud õigus muu hulgas lühiajalisele ja pikaajalisele kokkusaamisele, kirjavahetuse ja telefoni kasutamisele, oli isikul õigus suhelda kaitsjaga. Kuigi 08.03.2021 ja 09.03.2021 määrustega keelduti menetlusse lubamast kostja lepinguliseks kaitsjaks J. Indrek ja Aire Põtra (dtl 199-209), oli 27.02.2021 kostja kaitsjaks Leelo Viil (dtl 198). Samuti on prokurör selgitanud 08.04.2021 määruses kostjale, et viimasel on õigus nimetada ja loetleda nimeliselt need inimesed, kelle kontaktandmed asuvad kostja mobiiltelefonis ning menetleja saab nende isikutega ühendust võtta

(dtl 212). Kuigi see ei mõjuta üürilepingu ülesütlemise kehtivust, märgib kohus, et kostjal oleks olnud võimalik öelda üürileping nõutud vormi järgides üles. Kostja seda ei teinud. Kostja väide, et hageja ütles ise üürilepingu üles kui 18.03.2021 kirjutas J. S.le, et ta on teadlik kostja arreteerimisest ja lõpetab lepingu (dtl 331), ei tõenda, et leping on hageja poolt üles öeldud. Isegi kui lugeda 18.03.2021 kirjavahetust J. S.ga (dtl 308-312) hageja poolt üürilepingu lõpetamise avalduse esitamiseks, ei vasta selle sisu VÕS § 325 lg-s 2 sätestatud nõuetele, sest see peab sisaldama vähemalt nimetatud lõikes loetletud andmeid. VÕS § 325 lg 5 järgi on aga VÕS § 325 lg-tes 1-4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine (tegemist on imperatiivse normiga). Samuti ei nähtu, et pooled oleksid lõpetanud üürilepingu kokkuleppel. Kuivõrd üürilepingu erakorraliselt ülesütlemisel peavad olema täidetud samaaegselt nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused ning asjas ei ole tõendamist leidnud, et üürilepingu ülesütlemiseks oleks järgitud VÕS § 325 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vorminõudeid, ei pea kohus vajalikuks analüüsida üürilepingu erakorralise ülesütlemise materiaalseid eeldusi. Kokkuvõtvalt, kohus asub eeltoodule tuginedes seisukohale, et 18.09.2020 üürilepingut erakorraliselt üles ei öeldud, kehtis vaidlusalune üürileping kuni lepingu lõppemiseni 31.05.2021.

7.Järgmisena lahendab kohus hageja nõude üüri ja kommunaalkulude, sh gaasi, vee, elektri ja telekommunikatsiooniteenuste osas. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Tulenevalt üürilepingu p-st 3.1 oli üüriks 575 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud täies ulatuses ja mõõdetavad kulud nagu vesi, gaas ja elekter ning üürnik maksab üürileandjale ühe (1) kuu üüri üürilepingu sõlmimisel. Lepingu p 3.2 järgi tasub üürnik üürileandjale lepingu sõlmimisel tagatisraha 575 eurot. Üüri ja kommunaalkulud makstakse hiljemalt 15-ks kuupäevaks (p 3.3). Tasu elektrienergia, kütte ja vee eest maksab üürnik üürileandjale vastavalt tegelikule tarbimisele kehtivas korras ja tähtaegadel (p 3.4). Tasu kaabeltelevisiooni ja interneti eest (telekommunikatsiooni teenused) tasub üürnik üürileandjale vastavaid teenuseid pakkuva firma poolt esitatud arvetele kehtivas korras ja tähtaegadel. Lepingu teenusepakkujaga sõlmib üürileandja (p 3.5) (dtl 99-100). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus üürimakseid korteri kasutamise eest kuni 17.03.2021 ja kommunaalmaksed, sh vee, elektri, gaasi ja telekommunikatsiooni teenuse kasutamise eest kuni 2021.aasta veebruarini, s.o kuni 2021.aasta jaanuari tarbimise eest. Kohus selgitab, et arvestades üürilepingu kehtivuse ajaga, on hagejal õigus üüri ja kõrvalkulusid nõuda perioodi eest 18.09.2020 kuni 31.05.2021. Kohus peab vajalikuks märkida, et see, kas kostja nimetatud perioodil reaalselt üüripinda kasutas või mitte, ei oma nõude lahendamisel tähtsust. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et lepingu rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 alusel kostja arreteerimine ja kinnipidamisasutuses viibimine tõttu ja vääramatu jõu mõju on käesolevalt kestev. Riigikohtu praktika kohaselt on üldjuhul raha maksmise kohustuse rikkumisel kohutuse rikkumisel vabandatavus välistatud (RKTsKO nr 3-2-1-118-05 p 16, nr 3-2-1-50-06 p 15). See tähendab, et raha maksmise eest vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist reeglina alati nõuda.

Hagiavaldusest ja sellele lisatud koondtabelist (dtl 91) nähtub, et hageja nõuab kostjalt üüri ajavahemiku 18.03.-17.04.2021 eest summas 575 eurot, 18.-30.04.2021 eest summas 249,17 eurot ja 01.-31.05.2021 eest 575 eurot ning 2021.aasta veebruari ja märtsi kommunaalarvete eest vastavalt 167,88 eurot (dtl 104) ja 155,61 eurot (dtl 107), 2021. aasta veebruari ja märtsi Telia sideteenuste eest 2x32 eurot (dtl 93-96); 200Energia 2021.aasta veebruari ja märtsi eest vastavalt 22,79 eurot (dtl 105-106) ja 7,45 eurot (dtl 108-109) ning Elektrilevi poolt esitatud arvete alusel 2021.aasta veebruari ja märtsi eest vastavalt 19,58 eurot (dtl 112-113) ja 9,28 eurot (dtl 110-110). Hageja on arvestanud nõudelt maha kostja poolt 18.09.2020 lepingu sõlmimisel arvestatud tagatisraha. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud arved oleksid tasutud. Seega on nimetatud kuude eest üür ja kommunaalkulud, sh elektri, vee, gaasi ja telekommunikatsiooniteenuste kulud põhjendatud summas 1 270,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue üüri ja kommunaalkulude, sh gaasi, elektri ja telekommunikatsiooniteenuste eest kokku põhjendatud summas 1 270,76 eurot.

8.Järgmisena lahendab kohus hageja kahju hüvitamise nõude, mida hageja kandis seoses korteri suurpuhastuse ja korterilukkude vahetusega. Hagiavalduses märkis hageja, et korter oli lepingu lõppedes koristamata – korteris oli suitsetatud, nõud pesemata, prügi välja viimata. Samuti oli korteris peetud lemmikloomi ning diivani serv oli kassi poolt kraabitud. Hageja esitas tõenditena fotod (dtl 224-240), tõendamaks millises seisukorras oli korter, kui see kostjale üle anti ning fotod (dtl 115-125), millises seisukorras oli korter lepingu lõppedes. Samuti esitas hageja tõendina X OÜ hinnapakkumise summas 540 eurot (dtl 92) ja X AS 01.06.2021 pakkumise nr 2102173 summas 128,27 (dtl 97). Kostja vaidles vastu, et korteris peeti lemmikloomi (dtl 196). Üürilepingu p 4.12 kohaselt on üürnik kohustatud pärast lepingu lõppemist andma eluruumi üürileandja valdusesse puhastatud seisukorras, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele (dtl 98). Lepingu järgi oli üürnikul keelatud üüripinnal suitsetada (p 4.5.3) ja pidada lemmikloomi (p 4.8) (dtl 99). Asjas esitatud tõendite pinnalt on tõendatud, et korter ei olnud lepingu lõppemisel puhastatud seisukorras, sest fotodelt on näha mustad nõud, mustus põrandatel, laudadel, aknalaudadel ja isegi voodis, külmkapis on toiduained ja toidujäätmed. Kostja ei ole vastu vaielnud, et korter oli koristamata. Samas poolte vahel sõlmitud üürilepingust ei nähtu, et lepingu lõppemisel tuleb kostjal anda hagejale üle korteri professionaalide poolt koristatuna, sh muu hulgas et puhastatud on äratõmbeavad, desinfitseeritud on pesuruum/saun/vann, diivanile on tehtud märg/keemiline pesu tekstiilpesuriga; voodi madratsile on tehtud märg/keemiline pesu tekstiilpesuriga, koduloomast tingitud lõhnad oleksid neutraliseerutud ja aurumasinaga pinnad puhastatud allergeenidest, mikroorganismidest jne. Hageja on põhjendanud koristusettevõtte teenuse kasutamist sellega, et hagejal oli soov saada täisteenust koristusele, mis neutraliseerib looma pidamisest tingitud tagajärgi. Kohtu hinnangul ei ole hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata. Esiteks, kuigi kohus nõustub, et tõendatud on, et kostja kasutuses oleva korteri seisukord ei olnud sama, mis korteri kostja valdusesse andmise ajal ning vajas koristamist, ei ole pooled lepingus kokku leppinud, et korteri koristus pidi olema teostatud professionaalide poolt. Seega ei saanud kostja näha lepingu sõlmimisel hageja poolt esitatud ulatuses kahju rikkumise võimaliku tagajärjena ette. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus lepingu p 4.8 ja pidas üürpinnal kodulooma. Üksnes pilt diivani otsast, millest nähtub, et diivani kate on kahjustada saanud, ei saa

üheselt järeldada, et kahjustuse on tekitanud koduloom. Isegi, kui tõesti kostja on rikkunud lepingu p 4.8 ning üüripinnal peeti kodulooma, ei nähtu lepingust, et nimetatud lepingupunkti rikkumise korral kohustunuks kostja laskma teostada mh pehme mööbli ja voodi madratsite märg/keemilise pesu tekstiilpesuriga, koduloomast tingitud lõhnade neutraliseerimise ja aurumasinaga pindade puhastuse allergeenidest, mikroorganismidest. Uute lukkude ja nende vahetamise kulu peab kohus põhjendatuks. Hageja on väitnud, et andis kostjale üle kolm (3) komplekti võtmeid, kostja on võtnud omaks kahe (2) komplekti võtmete saamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale saadud võtmete komplektid tagasi. Kuigi hageja ja kostja esitatu pinnalt on erinevus võtmete komplekti arvus, ei oma see antud juhul kohtu hinnangul tähtsust, sest kostja ei ole tõendanud ka kahe (2) komplekti võtmete tagastamist, mistõttu on uute lukkude paigaldamine põhjendatud. Seega kohus peab hageja kahju hüvitamise nõude põhjendatuks 128,27 euro ulatuses.

9.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 399,03 eurot, s.o 1 270,76 eurot üüri ja kommunaalkulude, sh vee, elektri, gaasi ja telekommunikatsiooniteenuste eest ja 128,27 eurot kahe ukse lukkude ja nende vahetamise eest. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdseliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega jätab kohus hageja menetluskulud 72 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus põhjendab kostja menetluskulude kostja kanda jätmist sellega, et kuna hageja menetluskulud koosnevad üksnes riigilõivust, kuid kostjale riigi õigusabi korras määaratud esindaja 06.05.2022 taotuse järgi on viimase esindajakulud 1 226,40 eurot, mille täieliku rahuldamise korral tuleks hagejal kanda justkui 28% kostja menetluskuludest. See tähendab, et ka pärast poolte kindlaksmäräatud menetluskulude suuruse tasaarvestust tekiks tõenäoliselt olukord, kus hageja peaks siiski reaalselt kandma osaliselt kostja menetluskulusid, kuid see ei oleks hageja suhtes õiglane. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulud kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 162 eurot (72% 225 eurost). Kohus rahuldas 11.10.2021 määrusega J. P.i taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis kostjale õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud täielikult osamaksetena ühe aasta

jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Kohus määrab kostja menetluskulude rahalise suuruse riigi poolt määratud esindaja tasu näol kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja