PARKIT OÜ hagi OÜ Partner Holding vastu põhivõla 35 euro, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot 68 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht Turu 2, Tartu), seaduslik esindaja J. B. Kostja: OÜ Partner Holding (registrikood 11307233, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja I. V.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista OÜ-lt Partner Holding PARKIT OÜ kasuks välja 42 eurot 88 senti (põhivõlg 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6 eurot 88 senti ja sissenõudmiskulud 1 euro).
3.Mõista OÜ-lt Partner Holding PARKIT OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (35 eurolt) alates 24. septembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista OÜ-lt Partner Holding PARKIT OÜ kasuks menetluskulud 75 eurot.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 12. augustil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Partner Holding (kostjalt) 46 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23. septembril 2021 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6 eurot 88 senti, viivis alates
24.septembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõudekulud 1 euro. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki xxxxxxxxxxxxxx (reg nr xx sõiduk) omanik. Sõiduk oli
26.märtsil 2019 pargitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx parklasse. Parkimistingimuste kohaselt on parkimine lubatud üksnes kirjaliku loa olemasolul. Sõidukil parkimisluba ei olnud. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on ta parklaoperaatori nõudmisel kohustatud tasuma kuni 35 euro suurust leppetrahvi. Hageja töötaja asetas leppetrahvi kviitungi sõiduki kojamehe vahele. Hageja on tasunud Maanteeametile 1 euro selleks, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole ühtegi lepingut hagejaga allkirjastanud. Samuti ei ole kostja ühtegi trahviteadet kätte saanud. Sellel päeval oli infotahvel värviga kaetud ja loetamatu. Kostja ei ole e-posti teel ega posti teel mingeid teavitusi saanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. Leppetrahvi nõude tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: • • • •
poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe) (VÕS § 158 lg 1); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160); võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (VÕS § 159 lg 2).
Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐36‐17, p 11).
kostja on sõiduki omanik; kostja parkis oma sõiduki 26. märtsil 2019 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx parklasse; hageja on xxxxxxxxxxxxx parklakorraldaja; kostjal ei olnud kirjalikku luba sõiduki parkimiseks;
7.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selliselt ongi leppetrahvi nõude tekkimise esimeseks eelduseks kehtiva lepingu olemasolu poolte vahel. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (VÕS § 9 lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
8.Parkimistingimuste (dtl 64) p 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuht ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras. Olukorras, kus kostja sisenes parkla territooriumile, väljendas ta oma nõusolekut lepingu sõlmimiseks, ning sellega on poolte vahel leping sõlmitud. Seega ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et ta pole ühtegi lepingut allkirjastanud. xx. märtsi 2022 kohtunõudes (dtl 92 – 93) selgitas kohus, et kostja väited selle kohta, et infotahvel oli kaetud värviga ja seega ei olnud tal võimalik parkimistingimustega tutvuda, on tõendamata. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb esitada kohtule tõendid selle kohta, et kostja parkimise kuupäeval oli tahvel loetamatu. Kohtu määratud tähtajaks (13. aprilliks 2022) ega ka hiljem ei ole kostja tõendeid esitanud. Hageja on esitanud kohtule fotod vaatest parkimistingimusi sisalduvale infotahvlile (dtl 65 – 66, 97 – 98). Kohtu hinnangul ei saa parklakorraldajalt (hagejalt) mõistlikult oodata, et iga leppetrahvi nõude väljastamisel teeks ta foto parkimistingimusi sisalduvast infotahvlist. Kui kostja väidab, et parkimistingimusi sisalduv infotahvel on värviga kaetud ja seega loetamatu, on tal võimalik seda ka tõendada. Selliselt oli kostjal võimalik esitada fotod infotahvli kohta, taotleda tunnistaja ülekuulamist (kui keegi oli sõidukis kaasas) või taotleda enda vande all ülekuulamist. Seda on kohus selgitanud ka kohtunõudes. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud oma väiteid selle kohta, et parkimistingimusi sisalduv infotahvel oli kaetud värviga, ja seega ei saanud kostja parkimistingimustega tutvuda. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited ja tõendid (dtl 100 – 115)
selle kohta, et samal kuupäeval on leppetrahvinõuded esitatud ka kolmandatele isikutele, kes on need ka ära tasunud. Asjaolu, et infotahvel oli värviga koos ja loetamatu, pidi tõendama kostja. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping.
10.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja parkis oma sõiduki 26. märtsil 2019 xxxxxxxxxxxxx parklasse. Parkimistingimuste (dtl 64) p 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal – armatuurlaual. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjal puudus vastav parkimisluba. Kostja on rikkunud lepingut, parkides oma sõiduki olukorras, kus tal puudus selleks vastav parkimisluba. Seega on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust (VÕS § 100). Samuti vastutab kostja rikkumise eest, kuivõrd rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1).
11.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsÜS § 70 kohaselt, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17117146, p 12). Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool.
12.Praegusel juhul on hagejat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist (26. märtsil 2019). Hageja on kohtule esitanud leppetrahvinõude (dtl 60 – 61). Hageja esitatud fotodelt (dtl 62, 85) nähtub, et leppetrahvi nõue on jäetud sõiduki esiklaasi kojamehe vahele. Kohtul ei ole praegusel juhul mõistlikku põhjust kahelda, et fotodelt tuvastatav kviitung ei oleks leppetrahvinõue. Kohtu hinnangul on tavapärane praktika see, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel, mh magalates. Tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et hageja valitud tahteavalduse edastamise viis oleks ebamõistlik. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et hageja ei pidanud kostjat leppetrahvinõudest täiendavalt e-posti või posti teel teavitama.
13.Parkimistingimuste (dtl 64) p 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot. Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste p 5 puhul tegemist tühise tüüptingimusega, kuivõrd leppetrahvi suurus ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest (selliselt on kohtupraktikas peetud mõistlikuks ka 57 euro suurust leppetrahvi). Hageja on esitanud 35 euro suuruse leppetrahvinõude. Kostja ei ole seda tasunud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmise ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja leppetrahv 35 eurot.
14.VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ka viivist alates 10. aprillist 201xx on esitanud kohtule viivise arvestuse (dtl 67). Kostja ei ole viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 6 eurot 88 senti, ning viivise põhivõlalt alates 24. septembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Lisaks leppetrahvinõudele nõuab hageja kostjalt Transpordiametile tehtud päringute eest tasutud 1 euro suuruse riigilõivu hüvitamist. Hageja tugineb sellele, et päringu tegemine oli vajalik sõiduki omaniku või kasutaja teadasaamiseks. Kostja ei ole selle nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Transpordiameti päringu eest tasutud riigilõivu 1 euro.
16.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 75 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 75 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.