AS-i LHV Kindlustus avaldus Tallinn, Ehitajate tee 35 korteriühistu vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.12.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i LHV Kindlustus määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja AS-i LHV Kindlustus 14973611), lepinguline esindaja T.O
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
(registrikood
Puudutatud isik Tallinn, Ehitajate tee 35 korteriühistu (registrikood 80476952), lepinguline esindaja Marge Aron
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.12.2024 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
2.Rahuldada AS-i LHV Kindlustus määruskaebus.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale edasi kaevata ei saa.
2-24-5680
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS LHV Kindlustus (avaldaja) esitas 10.04.2024 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Ehitajate tee 35 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, paludes mõista võlgnikult välja 5161,77 eurot. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri asukohaga Tallinn, Ehitajate tee 35-XX (kindlustatud korter). 17.07.2023 esitas kindlustatud korteri omanik avaldajale teate, et korteris tekkis kahju – kindlustatud korteri vannituppa paigaldatud käterätikukuivatisse tekkis auk, mille tagajärjel tekkisid kindlustatud korteris veekahjustused. Avaldaja hüvitas korteri omanikule korteris teostatud remonttööde maksumuse 4853,37 eurot. Pärast kahjujuhtumit esitas puudutatud isik kindlustatud korteri omanikule kommunaalteenuste arve, mis sisaldas avariitöödega seotud teenuseid 308,40 eurot. Kommunaalkulud olid seotud kahjujuhtumiga, seetõttu hüvitas avaldaja kindlustatud isikule ka nimetatud kulu.
1.2.Kindlustatud korteri omaniku selgituse kohaselt renoveeris eelmine omanik korterit ja vahetas muuhulgas siugtoru. Eelmine omanik paigaldas käterätikuivati, mis ei ole roostevabast materjalist, mistõttu roostetas see seest läbi ja selle sisse tekkis auk. Puudutatud isik oli siugtoru vahetamisest teadlik. Siugtorude purunemise ja lekkimise eest vastutab puudutatud isik. Korteriühistul lasub kohustus kontrollida ja veenduda, et paigaldatakse sobilik siugtoru. Siugtoru kuulub korteriomanike kaasomandisse. Korteriühistu kohustusteks on torude seisundi jälgimine ja nende korrashoiu tagamine. Praegusel juhul ei täitnud puudutatud isik asjaoludest tulenevalt (siugtoru sisse augu tekkimine) oma kohustusi nõuetekohaselt. Avaldaja hinnangul kuulub siugtoru korteriomanike kaasomandisse. Kindlustatud korter asub tüüpilises paneelmajas, mis ehitati 1964. aastal. Tüüpilise paneelmaja planeering on selline, et kõik veetorud, sh siugtorud, küttetorud ning üldised veepüstakud läbivad ja teenindavad ühiselt kõiki kortereid, mis asuvad ühes trepikojas. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik avaldusele vastust ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
3.1.Maakohus tuvastas menetluses järgmist: - avaldaja ja kindlustatud korteri omaniku vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping; - 14.07.2017 toimus kindlustatud korteris veeavarii – korteri vannitoas asunud käterätikuivatisse tekkis auk, millest hakkas vett välja jooksma; - kindlustatud korter sai veeavarii tagajärjel kahjustada; - seoses kindlustusjuhtumiga maksis avaldaja kindlustatud korteri omanikule 5161,77 eurot hüvitist.
2
2-24-5680
3.2.Maakohus leidis, et esiteks tuleb tuvastada, kas veeavarii põhjustanud siugtoru on eriomandi ese või kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. Kohtupraktika kohaselt on korteriomanike kaasomandis korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks. Korteriomandi eseme reaalosa hulka kuuluvad veetorud, mis on vajalikud üksnes ühe korteri piires vee laialiviimiseks ning mis on eemaldatavad, ilma et see kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks.
3.3.Maakohus leidis, et avaldaja ei ole tõendanud, et siugtoru on ühe tervikuna tehnosüsteemi osa. Maakohtule esitati pilt seinast, mille külge oli kinnitatud siugtoru. Pildilt on näha, et seinast tulevad välja kaks toruotsa, kuhu oli siugtoru ühendatud. Tõendamata on, et need toruotsad on osaks terviklikust tehnosüsteemist, mida ei saa osadeks jagada. Tõenäoliselt on toruotsad osa torust, mis kinnitub maja läbivale veetorule ja viimane on terviktehnosüsteem, mis on kõikide korteriomanike kaasomandis. Maakohus järeldas eelnevast, et siugtoru kasutatakse üksnes korteri piires vee laialiviimiseks ning see on eemaldatav kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Seega on siugtoru korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 1 mõttes eriomandi ese.
3.4.Maakohus leidis, et korteriomandi erieseme korrashoiu kohustus lasub korteriomanikul (KrtS § 31 lg 1 p 1). Seega on avaldaja etteheited puudutatud isikule, et ta ei jälginud siugtoru seisundit ja ei taganud selle korrashoidu, alusetud. Avaldaja selgitustest nähtub, et kindlustatud korteri eelmine omanik paigaldas majas kasutamiseks ebasobiva siugtoru. Kuna siugtoru on eriomandi ese, ei saa korteriühistule ette heita korteriomaniku poolt ebasobiva siugtoru paigaldamist. Kokkuvõttes leidis maakohus, et puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud, mistõttu jättis avalduse rahuldamata.
3.5.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud, sest puudutatud isikul ei tekkinud menetluses menetluskulusid. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
4.1.Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et siugtoru on eriomandi ese KrtS § 4 lg 1 mõttes. Siugtorusse tuleb soe vesi üldisest küttetrassist. Avaldaja hinnangul kuulub siugtoru kaasomandisse, sest see on osa sooja vee torustiku süsteemist. Siugtoru vahetamine pole võimalik ilma kogu kortermaja küttevee süsteemi vett sulgemata. See omakorda viitab sellele, et siugtoru on siiski kaasomand, mida ei saa eemaldada ilma et teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Ühes korteriomandis siugtoru eemaldamine katkestaks küttesüsteemi ahela ja seetõttu ei täidaks teistes korteriomandites siugtoru enam oma funktsiooni – st et siugtoru soojenemist ei toimuks.
4.2.Maakohus palus avaldajal esitada vaidlusaluse kortermaja ehitusplaani, millelt oleks võimalik tuvastada, kas siugtoru kuulub kaasomandisse või eriomandisse. Avaldaja selgitas, et tal ei ole võimalik esitada kohtule kortermaja projekti, millel oleks kujutatud siugtorude süsteem. Avaldaja saaks esitada üksnes kortermaja läbilõike, kuid sellele ei ole märgitud vaidlusalust torustikku. Avaldaja viitas maakohtu menetluses kahele kohtulahendile, milles on leitud, et siugtoru kuulub kaasomandisse. Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-2216465, et „Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega 3
2-24-5680 saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte. Radiaator ja selle osad on ühise küttesüsteemi osad, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kostja korteris purunes ühise küttesüsteemi osa. Samuti on Riigikohtu lahendis nr 2-18-13649 leitud, et ühiskasutuses olevad torustikud (sh küttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Muuhulgas on elamu küttesüsteemi kui kaasomandi osaks ka korteriomandi reaalosas asuv kütte tagasivoolutoru (käteräti kuivatamise siugtoru)“. Samale seisukohale asus maakohus tsiviilasjas nr 2-22-5791.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele puudutatud isiku seisukohta.
6.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata ning vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olulises osas välja selgitamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut määrust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled eelkõige küsimuses, kas kahjustused põhjustanud siugtoru oli kaasomandi osa või eriomandi osa ning kas korteriühistu on jätnud oma seadusest tulenevad kohustused täitmata.
10.Kolleegium leiab, et maakohus järeldas ekslikult, et kahjustused põhjustanud siugtoru oli eriomandi osa. Kohtupraktikas on selgitatud, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Korteriomanike kaasomandis on ka küttesüsteemi tagasivoolutoru (siugtoru) (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 14). Et siugtoru omandivormi kohta on üheselt mõistetav kohtupraktika, leidis maakohus ekslikult, et avaldaja peab tõendama, et siugtoru kuulub korteriomanike kaasomandisse. Menetlusosaliste esile toodud asjaoludel kuulub vaidlusalune siugtoru korteriomanike kaasomandisse.
11.Korteriühistu vastutuse kohta märgib kolleegium järgmist. Kohtupraktikas on selgitatud, et korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57 p 18).
12.Korteriühistu saab sellisele nõudele esitada vastuväite, et kahju on tekkinud üksiku korteriomaniku, sealhulgas eelmise korteriomaniku tegevusest, mis eirab kaasomandi alalhoiu kohustust. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige 4
2-24-5680 keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57 p 16).
13.Kolleegium selgitab, et kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud korteriomaniku vastutus on isiklik ja lasub rikkumise toime pannud korteriomanikul ka siis, kui rikkumise tõttu tekib kahju pärast korteriomandi võõrandamist. Erandina võib korteri võõrandamisel eriõigusjärglasele üle minna vaid vastutus endise olukorra taastamise eest (RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747, p 21 jj).
14.Et maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kahjustused lähtusid eriomandi esemest, ei andnud maakohus menetlusosalistele võimalust esitada seisukohti selle kohta, kas eelmine korteriomanik ühendas siugtoru sellisel viisil, et see kahjustas kaasomandi eset. Et maakohus ei selgitanud menetlusosalistele õiguslikku olukorda, ei olnud menetlusosalistel võimalik otsustada, kas suunata nõue eelmise korteriomaniku vastu või taotleda tema kaasamist puudutatud isikuna. Sellega jäi olulisel määral täitmata maakohtu selgituskohustus ning jäid olulisel määral täitmata eelmenetluse ülesanded.
15.Kohus peab menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3; RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 16.2). Kolleegium saadab asja TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis, sest maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1–4 koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1). Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust. Kuna maakohtu lahendis esinevad puudused on tingitud mittenõuetekohasest eelmenetlusest, on põhjendatud asja tagasisaatmine maakohtule (RKTKo 08.12.2021, 2- 18- 4181/75, p 19).
16.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3).
17.Praeguse määruse peale ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.