Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-265
Haldusasi
TR, KS, PH ja M-HK kaebus tuvastada Andmekaitse Inspektsiooni 3. jaanuari 2022. a ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-4/21/1532 ning 4. jaanuari 2022. a ettekirjutushoiatuste nr 2.1.- 4/21/1534, nr 2.1.-4/21/1535 ja nr 2.1.4/21/1537 õigusvastasus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – TR, KS, PH ja M-HK, esindajad v.adv Maarja Pild ja v.adv Karmen Turk Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindajad LO ja AK
Menetluse alus ringkonnakohtus
TR, KS, PH ja M-HK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
15. november 2023
RESOLUTSIOON
Rahuldada taotlus kaebuse nõuete muutmiseks, täiendades kaebust Andmekaitse Inspektsiooni 3. jaanuari 2022. a ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-4/21/1532 ning
4.jaanuari 2022. a ettekirjutus-hoiatuste nr 2.1.-4/21/1534, nr 2.1.-4/21/1535 ja nr 2.1.-4/21/1537 tühistamise nõuetega.
Jätta TR, KS, PH ja M-HK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-265 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. jaanuaril 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
3-22-265 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) teavitas 19.04.2021 kirjadega TR, KS, PH ja M-HK, et AKI on saanud arvukaid kaebusi seoses eraisikute võlaandmete avalikustamisega sotsiaalmeedias. Seetõttu on AKI algatanud selliste Facebooki (FB) lehtede ja gruppide osas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 3 p 8 alusel omaalgatuslikult järelevalvemenetluse. AKI on kaardistanud FB grupid ja lehed, mille eesmärk on eraisikute võlaandmete avaldamine ning tuvastas nende seas mh TR, KS, PH ja M-HK poolt hallatavad grupid ja lehed. TR, KS, PH ja M-HK kui grupi / lehe administraatorid vastutavad teiste inimeste andmete avalikustajatena selle eest, et andmete avalikustamine oleks seaduslik (vt ka Euroopa Kohtu 05.06.2018 otsus nr C-210/16, p 44). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679) art 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine (sh avalikustamine internetis) seaduslik vaid siis, kui selleks esineb mõni IKÜM art 6 lg-s 1 toodud õiguslik alus. IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti f (õigustatud huvi) alusel isikuandmete töötlemine pelgalt teiste laenupakkujate hoiatamise eesmärgil ei ole õiguspärane. Sellisel alusel isikuandmete töötlemisele peab eelnema õiguste ja huvide analüüs ja kaalumine. Võlaandmete avaldamist reguleerib täiendavalt IKS § 10, millega on vastuolus inimese võla avalikustamine internetis kõigile nähtavana. Eraisiku võlaandmete avalikustamine ei toimu mh ajakirjanduslikul eesmärgil (IKS § 4). AKI ei õigusta võlgu jäämist ega lepingu rikkumist, kuid ükski seaduses sätestatud õiguskaitsevahend ei anna õigust avaldada võlgniku isikuandmeid. AKI tegi eeltoodust tulenevalt TRle, KSle, PHle ja M-HKle ettepanekud: 1) lõpetada isikuandmeid sisaldavate postituste avalikustamine nende hallatavates sotsiaalmeediagruppides ja lehtedel; 2) kustutada nende hallatavates FB gruppides ja lehtedel ilma õigusliku aluseta seni avalikustatud teiste inimeste isikuandmed. AKI palus ettepaneku täitmise osas tagasisidet hiljemalt 26.04.2021, juhtides tähelepanu, et AKI-l on õigus teha IKS § 56 lg 2 p 8 ja § 58 lg 1 ning IKÜM art 58 lg 2 alusel isikuandmete töötlejale ettekirjutus ning selle täitmata jätmise korral võidakse igakordse rikkumise eest välja nõuda sunniraha, mille suurus on IKS § 60 kohaselt kuni 20 000 000 eurot. AKI märkis, et kui TR, KS, PH ja M-HK ettepanekuga ei nõustu, tuleb neil hiljemalt 30.04.2021 selgitada, millisel õiguslikul alusel nad võlgnike isikuandmeid avalikustavad ning kuidas on täidetud IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punktis f või IKS §-s 10 sätestatud isikuandmete töötlemise eeldused, samuti kuidas nad täidavad andmesubjektide teavitamise kohustust (IKÜM art 13). Selgituse küsimise õiguslike alustena oli märgitud korrakaitseseaduse (KorS) § 30 lg-d 1 ja 3 ning IKÜM art 58 lg 1 p-d a ja e. AKI selgitas ka, et kaebajatel on õigus esitada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 alusel asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 2(17)
3-22-265
2.TR, KS, PH ja M-HK palusid 14.05.2021 ühises vastuses AKI-l järelevalvemenetlus lõpetada, leides, et nende tegevus võlgnike andmete avalikustamisel ei ole õigusvastane. Vaidlusalusele andmetöötlusele IKÜM ei kohaldu ja isegi kui kohaldub, siis on andmetöötlus IKÜM-ga kooskõlas. Vastusele oli lisatud ka õigustatud huvi analüüs.
3.Andmekaitse Inspektsioon kohustas 03.01.2022 ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.4/21/1532 ning 04.01.2022 ettekirjutus-hoiatustega nr 2.1.-4/21/1534, nr 2.1.-4/21/1535 ja nr 2.1.-4/21/1537 IKS § 10, § 56 lg 1 ja lg 2 p 8 ning § 58 lg 1, samuti IKÜM art 58 lg 1 punkti d ning lg 2 punktide f ja g alusel vastavalt TR, KS, PH ja M-HK lõpetama nende poolt hallatavatel FB kontodel, lehtedel, postitustes ja gruppides ilma IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti a kohase nõusolekuta teiste inimeste isikuandmete avalikustamine. AKI määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 18.01.2022 ning hoiatas, et kui ettekirjutust tähtpäevaks ei täideta, määrab AKI adressaatidele IKS § 60 alusel sunniraha, mille suurus oli TR puhul 5000 eurot ja teiste puhul 3000 eurot. Ettekirjutus puudutas järgmisi Facebooki gruppe: 1) „Avaldame kõik petturid ja võlgnikud!“ (12 000 liiget, haldavad TR ja KS); 2) „Võlgnikud&petturid Eestis ja välismaal.“ (7300 liiget, haldavad TR ja KS); 3) „Võlgnikud ja petturid avalikuks!“ (14 800 liiget, haldavad TR ja KS); 4) „Petturid,üürivõlgnikud ja muud võlgnikud!“ (4600 liiget; haldavad TR ja KS); 5) „FinEst võlgnikud Soomes/Eestis,velalliset Suomessa/Virossa“ (9700 liiget, haldab TR); 6) „Petturid ja võlgnikud avalikuks“ (21 000 liiget, haldavad KS, PH ja M-HK); 7) „Laenuabi: laenud eraisikutele“ (2600 liiget, haldavad KS, PH ja M-HK; 8) „Laenud eraisikutelt eraisikutele“ (1600 liiget, haldavad KS ja M-HK). AKI järeldas kokkuvõtlikult, et Facebookis toimuv isikute võlaandmete töötlemine põhjustab andmesubjektide ülemäärast kahjustamist ning ei ole õiguspärane. Isikuandmeid on töödeldud ilma õigusliku aluseta, mistõttu tuleb adressaatidel lõpetada isikuandmeid sisaldavate postituste avalikustamine nende poolt hallatavatel Facebooki lehtedel, kontodel, postitustes ja gruppides. Tegemist ei ole eraisikute vahelise õigussuhte lahendamisega ning võlgnike võimalus kaitsta enda õigusi tsiviilkohtus ei välista AKI järelevalvepädevust ja ettekirjutuse tegemist. IKÜM on andmetöötlusele kohaldatav. FB gruppide liikmete arvust lähtuvalt on ilmne, et võlaandmeid ei avaldata lähikondsete vahel, vaid eesmärk on isikuandmete avalikustamine võimalikult laiale isikute ringile. Kuigi osa gruppe on määratud privaatseteks, on see pelgalt tehniline nüanss, sest liikmeks võetakse kõik soovijad. Võimalikust laenulepingust tulenevat suhet ei saa mh lugeda isiklikuks või koduseks puutumuseks. Postitusi avaldatakse igapäevaselt ja massiliselt ning see toimub ärilisel eesmärgil. Kuna avalikustatakse mh võlgnike fotosid, isikukoode ja vestluste väljavõtteid, siis kaasneb töötlemisega andmesubjektide eraelu puutumatuse ülemäärane riive. Seejuures on isikuandmetele ligipääs ka inimestel, kellel puudub reaalne vajadus andmesubjekti krediidivõimelisust hinnata. FB gruppide moderaatorid on gruppides toimuvate isikuandmete avaldamise osas vastutavad töötlejad (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.06.2015 otsus nr 64569/09, Delfi vs. Eesti, p-d 116, 144). Eiratud on IKS § 10 nõudeid ja isikute võlaandmete töötlemiseks puudub IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti f kohane õigustatud huvi. Gruppide liikmete vahel toimuvat infovahetust ei saa täiendava uurimiseta pidada usaldusväärseks. Võlausaldaja otsus anda eraisikuna tagatiseta laenu enda jaoks tundmatule isikule on tema teadlik otsus ning sellega kaasnevaid riske ei ole õiguspärane maandada laenusaaja eraelu puutumatuse arvelt. Isikute võlgade avalikustamine FB gruppides ei seondu ajakirjandusliku eesmärgiga (IKS § 4). Samuti ei saa olla tegemist nõusoleku alusel toimuva isikuandmete töötlemisega, sest andmesubjekti
3(17)
3-22-265 nõusolek peaks olema vabatahtlik ja nõusolekut peab olema võimalik ka igal ajal tagasi võtta (sh pärast võlgnevuse tekkimist).
4.AKI lõpetas 21.01.2022 teadetega TR, KS, PH ja M-HK suhtes algatatud järelevalvemenetlused, sest isikuandmete kaitse nõuete rikkumist ei ole enam võimalik tuvastada. M-HK teavitas enda, KS ja PH nimel 05.01.2022, et isikuandmete avalikustamine on lõpetatud. TR teavitas AKI-t ettekirjutuse täitmisest 17.01.2022. AKI kontrollis ettekirjutuste adressaatide väiteid ja on tuvastanud, et ettekirjutuses loetletud Facebooki gruppides on isikuandmete töötlemine tõesti lõppenud. AKI rõhutas siiski, et kui tulevikus tuvastatakse nende hallatavates Facebooki gruppides uusi õigusliku aluseta avalikustatud postitusi, algatab AKI uue järelevalvemenetluse ja võtab rikkumise raskuse osas arvesse asjaolu, et neile on juba varasemalt selgitatud isikuandmete töötlemise nõudeid ja nende eiramisega kaasnevaid õiguslikke meetmeid (sunniraha määramine, väärteomenetlus).
5.TR, KS, PH ja M-HK esitasid Tallinna Halduskohtule 02.02.2022 kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tuvastada AKI 03.01.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-4/21/1532 ning 04.01.2022 ettekirjutus-hoiatuste nr 2.1.-4/21/1534, nr 2.1.-4/21/1535 ja nr 2.1.-4/21/1537 õigusvastasus. AKI ei saanud IKÜM art 58 lg 2 p f alusel kaebajatel abstraktselt ja tulevikku suunatult keelata väljendusvabaduse teostamist. Kui sätte sõnastus ei ole selge, siis tuleb küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. IKÜM ei reguleeri kaebajate tegevust FB grupi haldajatena ning nad võisid lisaks isiklikele FB lehtedele luua gruppe, kus saavad postitusi teha grupi liikmed. FB grupi loomine ja haldamine ei muuda kaebajaid vastutavateks töötlejateks. Euroopa Kohtu 05.06.2018 otsusest nr C-210/16 lähtudes tuleb FB grupi kui sisuliselt nn „turuplatsi“ puhul lugeda vastutavateks töötlejateks postituse tegijat ja Facebooki kui teenuse pakkujat, kuid mitte kaebajaid kui moderaatoreid (vt EIK 19.09.2017 otsus nr 3877/14, Tamiz vs. Ühendkuningriik). Kui IKÜM art 4 p 7 ei ole selge, siis tuleb küsida Euroopa Liidu Kohtu eelotsust. Ettekirjutused on ebapiisavalt määratletud, sest resolutiivosa sõnastus „s.h“ ei võimalda mõista ettekirjutustega pandud kohustuste ulatust. AKI ettekirjutused rikuvad väljendusvabadust ja on ebaproportsionaalsed, sest ei kohusta kaebajaid hoiduma ainult võlaandmete avaldamisest, vaid kõikvõimalike isikuandmete avaldamisest. Ka siis, kui keelatud oleks ainult võlaandmete avaldamine, oleks ettekirjutused õigusvastased, sest andmete avaldamiseks on õiguslik alus. IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkt f ja IKS § 4 ei eelda, et täiendavalt peaksid olema täidetud IKS § 10 eeldused. Andmed võlgade kohta ei ole eriliiki isikuandmed. AKI seisukoht, et võlaandmete avalikustamiseks ei eksisteeri IKS § 10 kõrval muid õiguslikke aluseid, on vastuolus EL-i õigusega.
6.Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud ettekirjutustes toodud põhjenduste juurde. Järelevalvemenetluse algatamine on kaalutlusotsus ning AKI pidas praegusel juhul menetluse algatamist põhjendatuks ja vajalikuks. Vastustajale jääb ebaselgeks, milline on kaebajate hinnangul nende tegevuse õiguslik alus. Ajakirjanduslik erand kaebajate tegevusele ei kohaldu. Kaebajad on loonud kolmandatele isikutele võimaluse teiste kohta kontrollimatult infot levitada ning peavad selle eest vastutama (vt Delfi vs. Eesti). Kaebajate seisukohad vastutava töötleja küsimuses on vastukäivad, sest nende selgitused selle kohta, milliseid meetmeid on nad võtnud kasutusele andmesubjektide õiguste kaitseks, viitavad selgelt vastutava töötleja rollile. Samuti on kaebajad püüdnud põhjendada, et neil on andmete töötlemiseks õiguslik alus. AKI ettekirjutused on tehtud FB gruppides andmete avalikustamise osas. Kuna kaebajatel on võimalus luua FB-s ka uusi kontosid või jätkata sama tegevust enda isiklikul FB kontol, on ettekirjutusega hõlmatud mh selline tegevus. Võlaandmete avaldamine, kui selleks puudub isiku nõusolek või kui see ei vasta IKS § 10 tingimustele, ei ole lubatud.
4(17)
3-22-265
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.10.2022 otsusega kaebuse osaliselt ning tunnistas õigusvastaseks: KSle tehtud ettekirjutuse nr 2.1.-4/21/1534 resolutsiooni p 1 osas, mis puudutas nõuet lõpetada isikuandmete õigusvastane avalikustamine FB gruppides „Laenud eraisikutele“ ja „Laenuabi: laenud eraisikutele“; PHle tehtud ettekirjutuse nr 2.1.-4/21/1535 resolutsiooni p 1 osas, mis puudutas nõuet lõpetada isikuandmete õigusvastane avalikustamine FB grupis „Laenuabi: laenud eraisikutele“; M-HKle tehtud ettekirjutuse nr 2.1.-4/21/1537 resolutsiooni p 1 osas, mis puudutas nõuet lõpetada isikuandmete õigusvastane avalikustamine FB gruppides „Laenud eraisikutele“ ja „Laenuabi: laenud eraisikutele“. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata ning mõistis AKI-lt kaebajate kasuks välja menetluskulu 20 eurot. IKS § 56 lg-st 1, lg 2 p-st 8 ja § 58 lg-st 1 ning IKÜM art 58 lg 2 p-st f tulenevalt oli AKI-l pädevus ja volitus kehtestada kaebajatele ettekirjutustega alaline isikuandmete töötlemiskeeld. Tallinna Halduskohtu 26.06.2020 otsus nr 3-20-375 ei ole asjassepuutuv, sest nimetatud vaidlus puudutas AKI keeldumist järelevalvemenetluse algatamisest. AKI pädevus ettekirjutusi teha ei sõltu sellest, et kaebajate arvates teostavad nad väljendusvabadust. Isegi kui ettekirjutused oleks õigusvastased, ei järeldu sellest AKI pädevuse ja volituste puudumist. IKÜM art 58 lg 2 p f on selge ja Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks puudub vajadus. Ettekirjutustes on põhjendatud, miks AKI ei nõustu võlaandmete avalikustamisega, mistõttu on alusetu etteheide, et kaebajate väljendusvabadust on piiratud abstraktselt. Ettekirjutused on antud eesmärgil hoida ära keelatud tegevuse jätkamine tulevikus. Ettekirjutuste resolutsiooni kohaselt võivad kaebajad tulevikus töödelda neid võlaandmeid, milleks andmesubjektid on andnud nõusoleku. Võlaandmete töötlemine on isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 tähenduses. Seetõttu on FB gruppides võlaandmete avalikustamine IKÜM-i kohaldamisalas. Kaebajad on selgitanud, et võlaandmete avalikustamise eesmärk on hoiatada negatiivse maksekäitumisega inimeste eest. Vaidlusalused FB grupid on kaebajate loodud ning seega määrasid nemad kindlaks FB gruppide eesmärgi, võtsid FB kasutajaid gruppide liikmeteks ja võimaldasid neil teha postitusi, mida kõik vastavate FB gruppide liikmed nägid. Järelikult on kaebajad kui FB gruppide administraatorid vastutavad töötlejad IKÜM art 4 p 7 tähenduses. Kuna tegemist on selge sättega, siis puudub vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Euroopa Kohtu 05.06.2018 otsus nr C-210/16 ei ole asjassepuutuv. Kuna kaebajad ei nõustunud AKI ettepanekuga lõpetada FB gruppides võlaandmete töötlemine, siis oli neile ettekirjutuste tegemine vajalik haldussunnivahend. Ettekirjutuste resolutsioonid on koosmõjus ettekirjutuste põhjendustega üheselt arusaadavad ning ettekirjutustega ei ole üldiselt piiratud kaebajate väljendusvabadust. Kaebajate suhtes ei kehti ajakirjandusliku andmetöötluse erand (IKÜM art 85 p 1, IKS § 4). Avalik huvi IKS § 4 tähenduses ei hõlma teavet, et mõni isik on osutunud füüsiliste isikute vahelistes võlasuhetes sõnamurdlikuks, isegi kui see on toimunud süstemaatiliselt. Kaebajate eesmärgiks ei ole kajastada uudisväärtusega sündmusi (vrd Euroopa Kohtu 14.02.2019 otsus nr C-345/17, p-d 60, 69). Võlaandmete avalikustamine FB gruppides ei vasta lisaks IKS §-le 10, sest selles peetakse silmas tarbija krediidivõimelisuse hindamist krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 47 lg 4 tähenduses (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 679 SE seletuskiri, lk 18–19). KAVS §-st 2 on selge, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei ole füüsiliste isikute ülesanne, kes on omal vastutusel andnud laenu, müünud kaupu või sõlminud lepinguid (nt korteri üürimine) teiste füüsiliste isikutega. Krediidiandja või -vahendaja peab krediidivõimelisuse hindamise raames täitma kehtestatud nõudeid (nt KAVS §-d 40 ja 44 ning eelkõige § 50 lg-d 1–3). Krediidivõimelisuse hindamine on krediidiandjale või -vahendajale seadusega pandud avalik-õiguslik kohustus, mille nõuetekohaseks täitmiseks tuleb töödelda tarbija isikuandmeid. IKÜM art 6 lg 2 jätab liikmesriigile võimaluse kehtestada konkreetsemad sätted IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti e täitmiseks. IKS §-ga 10 ongi nähtud ette sellised täpsemad nõuded isikuandmete töötlemiseks seoses võlasuhte rikkumisega. 5(17)
3-22-265 Kuivõrd kaebajad avalikustasid võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid IKS § 10 tähenduses, siis leiavad nad ekslikult, et IKS § 10 kõrval esineb muu õiguslik alus, mis õigustab kaebajatel võlaandmete töötlemist. Kaebajatele ei ole pandud kohustust krediidivõimelisust hinnata ja tulenevalt selle kohustuse puudumisest ei ole neile antud ka õigust isikuandmeid töödelda. Isikuandmete kaitse direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.10.1995 direktiiv 95/46/EÜ) käsitlev Euroopa Kohtu praktika kaotas aktuaalsuse IKÜM-i kehtestamisega. IKS § 10 järgi on vastutava töötleja tegevus õiguspärane, kui ta kontrollib edastatavate andmete õigsust. Kaebajad ei ole põhjendanud oma väidet, et nad avalikustavad usaldusväärset teavet. Kaebajad väidavad, et kõigis Facebooki gruppides avaldatud võlainfo aluseks on valdavalt kas täitedokumendid, mille puhul ei saa olla tegemist laimu või kontrollimata info levitamisega, või alternatiivselt võlgniku ja võlausaldaja vahelised dialoogid, millest selgub ühemõtteliselt, et isik möönab võlasuhet makselubaduste läbi. Samas ei ole kaebajad esitanud näiteid, kus võlga oleks kinnitanud kohtulahend või notariaalne dokument või selguks see ühemõtteliselt mõnest dialoogist. Seega on kaebaja väited tõendamata. Kaebajate esitatud postitustest nähtub hoopis, et isikud saavad rääkida ära oma loo ja jagada oma negatiivset kogemust, kuid need ei näita, et väidetav võlgnik nõustub tema kohta avaldatuga. Seega ei ole kaebajad vastutavate töötlejatena kontrollinud FB gruppides jagatava teabe õigsust. Arvestades FB gruppide liikmete arvu, on AKI jõudnud õigele järeldusele, et kaebajate eesmärk on avalikustada võlaandmeid võimalikult laiale isikute ringile. Kokkuvõttes ei esine kaebajatel õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti f tähenduses ja võlaandmete töötlemine ei ole vajalik. Lisaks on põhjendatud arvata, et kaebajad ei järgi andmesubjektide õigusi, sest nad ei ole tõendanud, et kontrollivad edastatavate andmete õigsust. Väljendusvabadust (põhiseaduse (PS) § 45 lg 1) saab seadusega piirata mh teiste isikute (andmesubjektid) õiguste kaitseks. Kaebajate eneseväljendusõigust on piiratud õiguspäraselt, sest neil ei ole IKÜM-i ega sellega koos toimiva IKS § 10 alusel õigust võlaandmeid töödelda. Eeltoodud põhjustel on ettekirjutused õiguspärased, v.a FB gruppe „Laenud eraisikutele“ ja „Laenuabi: laenud eraisikutele“ puudutavas osas. Kaebajad on nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses väitnud, et FB grupid „Laenud eraisikutele“ ja „Laenuabi: laenud eraisikutele“ ei sisalda võlaandmeid. AKI märkis 04.10.2022 seisukohas, et ta ei saa sellele väitele vastu vaielda. Vastustajal on kohustus tõendada ettekirjutustes toodud väidete õigsust, kuid ta ei ole seda teinud. Seetõttu ei ole halduskohtul võimalik hinnata, kas nimetatud FB grupid sisaldasid võlaandmeid. Seega on õigusvastane KS, PH ja M-HK suhtes tehtud ettekirjutuste nõue lõpetada nendes FB gruppides isikuandmete õigusvastane avalikustamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.TR, KS, PH ja M-HK paluvad 21.11.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles nende kaebus jäi rahuldamata, ning uue otsusega rahuldada kaebus tervikuna ja jätta menetluskulud AKI kanda. Kaebajad märgivad, et kui ringkonnakohus peaks leidma, et kaebajatel ei ole võimalik AKI 03.01.2022 ja 04.01.2022 ettekirjutusi vaidlustada ilma AKI 21.01.2022 menetluse lõpetamise teateid vaidlustamata, siis jäävad nad ka oma alternatiivsete nõuete juurde ning taotlevad nii vaidlusaluste ettekirjutuste kui ka menetluse lõpetamise teadete tühistamist. Kui kohus nõustub, et ettekirjutuste vaidlustamine ei eelda menetluse lõpetamise teadete vaidlustamist, siis paluvad kaebajad jätta alternatiivnõuded tähelepanuta. AKI vaidlustatud ettekirjutustega kohustati kaebajaid oma väljendusvabadust karmilt piirama. Kaebajatel ei ole ettekirjutuste kohaselt õigust hoida avalikuna enda ega teiste isikute ajaloolisi avaldusi ega teha ka tulevikus avaldusi teiste isikute kohta ilma andmesubjektide nõusolekuta. IKÜM art 58 lg 2 p f ei anna vastustajale volitust teha vaidlusaluses sõnastuses ettekirjutusi (vt 6(17)
3-22-265 IKÜM art 55 lg 1, art 57 lg 4). Kõnealune norm lubab üksnes keelata teatava andmetöötluse, kuid mitte lõpetada teatud väljendust. Ebaselguse korral tuleb IKÜM art 58 lg 2 p f sisustamise kohta küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kuna andmesubjekti nõusolek ei ole kaugeltki ainus alus isikuandmete töötlemiseks (vt IKÜM art 6 lg 1; lisaks nt IKS §-d 4 ja 5), siis rikuvad AKI ettekirjutused selgelt kaebajate põhiõigusi. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajate väljendusvabaduse rikkumine on lubatud. Ettekirjutused on nii formaalsete kui ka materiaalsete puuduste tõttu õigusvastased. Formaalne õigusvastasus seisneb selles, et AKI-l puudub pädevus ja volitus teha põhiõiguste teostamist lõpetavaid ettekirjutusi. Materiaalselt on ettekirjutused õigusvastased, sest IKÜM ei reguleeri kaebajate tegevust FB grupi pidajatena ja järelikult ei olnud AKI-l seaduslikku alust teha neile FB gruppide pidamise osas ettekirjutusi. FB grupis reeglite kehtestamine ei tähenda, et kaebajad muutuvad automaatselt kõigi grupi liikmete tehtud postituste sisu osas IKÜM art 4 p 7 tähenduses vastutavateks töötlejateks. Euroopa Kohtu 05.06.2018 otsuses nr C-210/16 (vt p-d 35, 37, 39) käsitleti FB (fänni)lehtesid, kuid erinevalt nendest ei anta grupi loomisega Facebookile võimalust paigutada küpsiseid gruppi külastanud isiku arvutisse. FB grupid on vestluste pidamiseks loodud foorumisarnased suhtluskohad, mille puhul tuleb vastutavateks töötlejateks lugeda postituse tegijat ja Facebooki (teenusepakkujat). Ebaselguse korral tuleb IKÜM art 4 p 7 sisustamise kohta küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Ettekirjutused on lisaks vastuolus määratletuse põhimõttega (HMS § 55 lg 1), sest ettekirjutuste resolutsioonid ei ole ilma põhjendusteta arusaadavad ega täidetavad (vrd Riigikohtu 29.05.2014 määrus nr 3-3-1-11-14, p 9). Kuna resolutsioonid sisaldavad sõnu „s.h“, siis ei ole kaebajatel võimalik täie kindlusega aru saada, mida on vastustaja silmas pidanud. Halduskohus ei ole neid kaebajate argumente üldse hinnanud. AKI on vaidlusaluste ettekirjutustega asunud lubamatult keelama mh kaebajate seaduspärast tegevust, minnes kaugemale sellest, milleks seadus üldse demokraatlikus ühiskonnas lubab teiste isikute tegevusse sekkuda. AKI ettekirjutuste kohaselt on kaebajatel keelatud mh tulevikus teha Facebookis seaduspäraseid avaldusi. Ettekirjutusega ei saaks kedagi kohustada abstraktselt hoiduma isegi seadusevastasest tegevusest (nt Riigikohtu 02.03.2005 otsus nr 3-2-1-167-04, p 29). Facebooki näol on sisuliselt tegemist vaid postituste (väljenduste) levitamise „turuplatsiga“, mille looja vastutust on eitatud isegi olukorras, kus muu hulgas avaldati solvanguid (EIK 19.09.2017 otsus nr 3877/14, Tamiz vs. Ühendkuningriik). Ettekirjutused on selgelt ebaproportsionaalsed. Eelkõige on täitmata vajalikkuse ja mõõdukuse kriteeriumid. Vastustaja oleks iga andmesubjekti puudutava eraldiseisva kaasuse puhul saanud kohustada vajadusel rakendama nt täiendavaid kaitsemeetmeid. Seega ei ole AKI valitud vähim koormavat abinõu ja abinõu ei ole vajalik. Lisaks kahjustab vastustaja tegevus kaebajate õigusi rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Ettekirjutustega on kaebajaid kohustatud edaspidi isikuandmeid Facebookis avaldama vaid IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti a kohase nõusoleku alusel. See tähendab, et kaebajatel ei ole ilma nõusolekuta võimalik jagada mh enda kogemusi võlgnikega. Samas on võlgnike kohta avalduste tegemine üks enese väljendamise vorme ja isikul on õigus avalikkusega jagada oma isiklikku negatiivset kogemust rahalise kohustuse täitmisel näiteks seoses mõne isiku/ettevõtjaga (vt Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus nr 2-20-18905, p 7.4). Halduskohus ei ole neid küsimusi üldse analüüsinud. Võlaandmete avaldamiseks on igal juhul seaduslik alus ka IKÜM-i kohaselt. Sellisteks alusteks saavad IKS § 10 kõrval olla IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkt f (õigustatud huvi) ja IKS § 4 (ajakirjanduslik erand). Kaebajad on viinud FB gruppide pidamiseks läbi põhjaliku õigustatud huvi analüüsi ning nad on saanud suurel hulgal tagasisidet vaidlusaluste FB gruppide pidamise tähtsuse osas. Isikutel ei oleks ilma nende gruppideta võimalik saada teavet nt kahju tekitanud võlgnikest üürnike ega üldise eraisikute võlgade kohta ja seega esineb võimalus sattuda petturite ohvriks. Maksehäireregistrite andmebaas ei ole alternatiiviks, sest see on puudlik ja tasuline. Tulevikus kavatsetakse inimeste nimed ka kohtulahenditest automaatselt eemaldada (vt Riigikogu XIV koosseisu 574 SE). Oluline on mh avaldada võlgniku foto, sest sarivõlgnikud 7(17)
3-22-265 vahetavad tihti nime ja sellisel juhul on ka selge, et võlglaseks ei peeta isiku nimekaimu. Võlaandmed ei ole eriliiki isikuandmed ja need vastavad tõele. Kõigis FB gruppides avaldatud võlainfo tugines valdavas osas täitedokumentidel (kohtulahendid, notariaalsed dokumendid tasumata võlast) või alternatiivselt kajastas võlgniku ja võlausaldaja dialoogi, mille käigus on mööndud võlasuhet. FB gruppides avalikustati üksnes täisealiste isikute andmeid ning võlaandmed ei anna ülevaadet isiku eraelust, privaat- või intiimsfäärist ega profileeri teda, vaid seonduvad konkreetse tehingu või juhtumiga. Võlaandmete avalikustamise eesmärk ei ole rahuldada inimeste uudishimu või tekitada sensatsiooni. Võlaandmete avalikustamine langetab ka riigi jõuorganite töökoormust. Enne võlaandmete avalikustamist on FB grupid kohustanud postitajat võlgnikku andmete avalikustamisest teavitama ja otsima teisi heastamise võimalusi. Võlaandmete avalikustamine ei ole isikule alati meelepärane, kuid demokraatlikus ühiskonnas puudub ka kohustus avaldada üksnes positiivseid (isiku)andmeid. Lisaks on andmesubjekt sellise olukorra ise põhjustanud ja tal oli võimalik selle tekkimist ära hoida. AKI ettekirjutuste tulemusel väheneb ärikeskkonna läbipaistvus ning suureneb pettuste risk. AKI on varem ka ise väljendanud avalikult seisukohta, et võlgniku õigus privaatsusele ei kaalu üles õigust hoiatada halbade tehingute eest. Võlgu olemine ja võlausaldaja arvelt elamine ei peagi olema mugav. Kaebajad on vaidlusalustes FB gruppides võtnud kasutusele kaitsemeetmed, et vältida soovimatut kahju andmesubjektidele (nt võlgniku andmeid võib avalikustada vaid sellekohase tõendi olemasolul; andmeid võivad avalikustada vaid postitajad, kes esinevad oma nime ja näoga; andmeid võib avalikustada vaid juhul, kui võlgnikku on eelnevalt sellest kavatsusest teavitatud ja antud võimalus võlgnevus likvideerida vmt; postitused kustutakse võlgnevuse likvideerimisel, kuid hiljemalt postitamisest viie aasta möödumisel; moderaatorid on vaidluse või kaebuse korral valmis töötluse lõpetama või vajadusel andmed parandama; lubatud ei ole postitused, mille eesmärk on solvata või sildistada; täiendavalt saab kasutada Facebooki enda pakutavaid tõhusaid meetmeid, nt „Teata postitusest“). Eelnevast tulenevalt oli kaebajatel andmetöötluseks õiguslik alus. Täiendavalt kaitseb kaebajate tegevust ajakirjandusliku andmetöötluse erand (IKS § 4), mis on üks õigustatud huvi erialuseid. Kuna ajakirjanduse mõiste on laienenud, võib erand kohalduda ka kaebajatele (vrd Euroopa Kohtu 14.02.2019 otsus nr C-345/17, p-d 50–53). Praegusel juhul oli kaebajate eesmärgiks FB gruppide modereerimisel teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine. Tehtud avaldused ei olnud vastuolus eetiliste kohustustega ning eesmärgiks oli tagada kaitse heausksetele eraisikutele äritegevuse teostamisel. Avaldamine on mh kooskõlas Meedialiidu ajakirjanduseetika koodeksis toodud nõuetega. Postituse avaldajaid on kohustatud enne postituse tegemist võlgnikku sellest teavitama.
9.Andmekaitse Inspektsioon palub 20.12.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. AKI jääb vaidlusalustes ettekirjutustes ja esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu põhjendustega. Asjaolust, et kaebajad ise FB gruppides postitusi ei tee, ei tulene, et nad ei ole isikuandmete vastutavad töötlejad ja neile IKÜM ei kohaldu. Kaebajad on loonud FB-s grupid pealkirjadega, mis kutsuvad üles isikuandmeid avalikustama. Seega on nad määranud töötlemise eesmärgid (petturite jms inimeste avalikustamine) ja loonud selleks FB grupi näol ka vahendi. Seetõttu on grupi looja ja haldaja grupis tehtud postitustes töödeldud isikuandmete vastutavaks töötlejaks. IKÜM art 2 lg 2 punktist c tulenevalt ei kohalduks IKÜM juhul, kui isikuandmeid töödeldaks eranditult isiklikul või kodusel otstarbel (nt kui negatiivset kogemust mõne inimesega jagatakse väga lähedases pereringis). FB grupp, millega igaüks saab liituda ja mille liikmete arv ulatub tuhandetesse, ei ole kindlasti loodud ega opereeritav isiklikul otstarbel. Sarnaselt Delfi vs. Eesti kaasusega (vt EIK 10.10.2013 otsus nr 64569/09, p 94) ei ole kaebajad enda hallatavates FB gruppides näinud ette efektiivseid kaitsemeetmeid, et neis ei tehtaks kontrollimata väidetega ja
8(17)
3-22-265 laimavaid postitusi. Samuti ei ole loodud andmesubjektidele võimalust esitada vastuväide või paluda postitused eemaldada. Ettekirjutused on selged ja täidetavad. Ettekirjutuste esemeks oli isikute krediidivõimelisuse ja lepingute sõlmimise kontekstis isikute usaldusvääruse hindamist võimaldavate isikuandmete töötlemine, mitte aga kolmandate isikute mis tahes isikuandmete avaldamine. Arusaamatu on, miks kaebajad jätkuvalt väidavad, et AKI on ületanud oma pädevust ja volitusi, keelates neil igasuguse väljendusvabaduse sotsiaalmeedias. Delfi vs. Eesti kaasuses ei pidanud EIK samuti väljendusvabaduse rikkumiseks seda, et kommentaaride tegemise platvormi pakkunud ettevõtte loeti vastutavaks kommentaaride sisu eest. Kuna Facebookis on samuti võimalik teha konto mis tahes nimega, siis ei ole võimalik saada teada, kes on tegelik postitaja. IKÜM art 58 lg 2 punktist f tulenevalt on AKI-l volitus kehtestada mh alaline (tulevikku ulatuv) isikuandmete töötlemise keeld. Vaidlustatud ettekirjutustega ei ole siiski kaebajatele kehtestatud üldist ja alalist keeldu töödelda sotsiaalmeedias teiste isikuandmeid. Isikute krediidivõimelisuse ja usaldusväärsuse (lepingute sõlmimise kontekstis) hindamist võimaldavate isikuandmete töötlemiseks ei ole aga AKI hinnangul muud õiguslikku alust kui andmesubjekti nõusolek. Töötlemisega õigustatud huvi alusel ei saa tegemist olla juba seetõttu, et kaebajad ei ole näinud andmesubjektidele ette ühtegi kaitsemeedet ja efektiivset vastuväite esitamise võimalust (vt IKÜM art 21). Samuti ei suuda kaebajad kontrollida avaldatavate andmete õigsust ega isikuandmete saajate õigustatud huvi. See viitab andmesubjektide ilmselgelt ülemäärasele kahjustamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Vaidluse eseme piiritlemine
10.AKI 03.01.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-4/21/1532 ning 04.01.2022 ettekirjutushoiatuste nr 2.1.-4/21/1534, nr 2.1.-4/21/1535 ja nr 2.1.-4/21/1537 (dtl 52–83) resolutsioonid näevad ette järgmist: „Lõpetada /.../ poolt hallatavatel Facebooki kontodel, lehtedel, postitustes ja gruppides, s.h Facebooki gruppides /.../, ilma IKÜM art 6 lg 1 p a kohase nõusolekuta teiste inimeste isikuandmete avalikustamine.“ Kaebajatele pandud kohustuste kehtestamise volituse alusena on AKI tuginenud IKÜM art 58 lg 2 punktidele f ja g. Ettekirjutuste täitmise tähtajaks oli määratud 17.01.2022 või 18.01.2022.
11.Kaebajad pöördusid 02.02.2022 halduskohtusse taotlustega tühistada AKI 03.01.2022 ja 04.01.2022 ettekirjutused ning palusid alternatiivselt tühistada ka AKI 21.01.2022 menetluse lõpetamise teated. Tallinna Halduskohus võttis 21.04.2022 määrusega kaebused menetlusse AKI 03.01.2022 ja 04.01.2022 ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Halduskohtu hinnangul on vaidlustatud ettekirjutuste mõju nende täitmisega ammendunud ehk ettekirjutuste kehtivus lõppenud, mistõttu ei saa enam esitada ettekirjutuste tühistamise nõuet ning menetlus tuleks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kuna järelevalvemenetluste lõpetamise teadetest nähtub, et uute rikkumiste tuvastamise korral algatatakse uus järelevalvemenetlus ning samas on kaebajatel huvi andmeid edasi avaldada, siis on kaebajatel preventiivne huvi ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 45 lg 2). Alternatiivnõude menetlemine ei ole vajalik, sest AKI järelevalvemenetluse lõpetamise teated ei riku iseseisvalt kaebajate õigusi ning nende suhtes esitatud nõuded ei aita kaasa preventiivse eesmärgi saavutamisele. Halduskohus märkis lisaks, et kui kaebajad ei nõustu kohtu tõlgendusega kaebuse nõuetele, tuleb sellest viivitamatult teavitada. Kaebajad halduskohtule mingeid vastuväiteid ei esitanud ja halduskohus lahendaski üksnes ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõuded.
9(17)
3-22-265
12.Kaebajad on 21.11.2022 apellatsioonkaebuses formuleerinud samad nõuded, mis esitati 02.02.2022 kaebuses halduskohtule. Ringkonnakohus selgitas 15.11.2023 istungil menetluses olevate nõuetega seonduvat ja kaebajad esitasid taotluse kaebuse nõuete muutmiseks vastavalt apellatsioonkaebuses märgitule. Vastustaja ei ole kaebuse muutmise taotlusele vastu vaielnud. HKMS § 49 lg 2 kohaselt võib apellatsioonimenetluses kaebust muuta, kui täidetud on HKMS § 49 lg-s 1 märgitu sisulised tingimused (st muutmine oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ja kaebus oleks muudetud kujul lubatav) ning samas esineb mõjuv põhjus, eelkõige kui muutmise tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS-i kohaselt arvestama, või kui halduskohus on rikkunud menetlusnorme. Praegusel juhul on HKMS § 49 lg-s 2 sätestatud tingimused kaebuse nõuete apellatsioonimenetluses muutmiseks täidetud.
13.Ehkki halduskohus on HKMS § 120 lg 1 p-st 3 tulenevalt iseenesest õigesti kontrollinud, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded, ei tohiks kohus üldjuhul siiski ilma kaebaja nõusolekuta asuda ise kaebuse nõudeid muutma, sest üksnes kaebajal on õigus valida, milline kaebus (õiguskaitsevahend) on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam (vrd Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p-d 11–12; 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 15). Kui halduskohtu arvates on kaebuses esitatud nõuded ebakohased, tuleks seda kaebajale selgitada ning anda talle võimalus kaebuse nõudeid muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3 ja lg 3). Erandina võiks halduskohtu poolt HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 alusel tõlgendamise teel leitud nõuete menetlemist pidada põhjendatuks olukorras, kus kaebaja ei pruugi üldse olla võimeline nõudeid iseseisvalt formuleerima või koguni aktsepteerima kohtu poolt sõnastatud nõudeid, mida saaks halduskohtu pädevust ja volitusi arvestades menetlusse võtta ning samas ei ole alust anda kaebajale riigi õigusabi. Praeguses asjas esindasid kaebajaid kaks kogemustega vandeadvokaati ja kaebuses esitatud nõuded olid selged.
14.Ringkonnakohus ei nõustu ka sisuliselt halduskohtu seisukohaga, et AKI 03.01.2022 ja 04.01.2022 ettekirjutuste kehtivus lõppes ning mõju ammendus nende täitmisega. Vaidlustatud ettekirjutustega on kaebajatele pandud üheaegselt nii kohustus teha nõutav tegu kui ka kohustus hoiduda keelatud teost (vrd asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg 1). Kaebajatelt nõuti esiteks asjaomastes Facebooki gruppides seni avalikustatud isikuandmetele juurdepääsu lõpetamist ja teiseks hoidumist edaspidi samasuguste andmete ilma andmesubjekti nõusolekuta avalikustamisest (sh samades Facebooki gruppides ja ka mujal Facebookis). Viimane kohustus oli tähtajatu (vt ka ATSS § 7 lg 1 p 3) ning see ei lõppenud ettekirjutuse muus osas täitmisega. See, et ettekirjutustega kehtestati muu hulgas alaline isikuandmete töötlemise keeld, nähtub ettekirjutuse õigusliku alusena viidatud IKÜM art 58 lg 2 punktist f. Halduskohtu otsuse p-st 13.3 nähtuvalt on seda tegelikult mõistnud ka halduskohus. Kuivõrd ettekirjutuste kehtivus ei lõppenud osalise täitmisega ja ettekirjutuste regulatiivne toime ei olnud ammendunud, siis olid kaebuses esitatud tühistamisnõuded asjakohased.
15.Pidades silmas, et halduskohus tunnistas 21.10.2022 otsusega KS, PH ja M-HK suhtes tehtud ettekirjutused osaliselt õigusvastaseks ning apellatsioonkaebuses on halduskohtu otsust vaidlustatud üksnes osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata, samuti ei ole vastustaja halduskohtu otsust vaidlustanud, siis ei saa ringkonnakohus HKMS § 197 lg 1 kohaselt muuta halduskohtu otsust osas, milles kaebus rahuldati. Seetõttu ei ole ühtlasi võimalik õigusvastasuse tuvastamise nõudeid tühistamisnõuetega asendada, vaid kaebajatel tuleb lubada esitatud kaebust HKMS § 49 lg-te 1 ja 2 alusel täiendada vaidlusaluste ettekirjutuste tühistamise nõuetega.
16.Kaebajad on lisaks esitanud alternatiivsed nõuded tühistada AKI 21.01.2022 menetluse lõpetamise teated nr 2.1.-4/21/1532, nr 2.1.-4/21/1534, nr 2.1.-4/21/1535 ja nr 2.1.-4/21/1537 (dtl 84–95), märkides, et taotlevad nende nõuete menetlemist üksnes juhul, kui kohtu hinnangul 10(17)
3-22-265 ei oleks AKI ettekirjutusi võimalik vaidlustada ilma menetluse lõpetamise teateid vaidlustamata (vt kaebuse p 4; apellatsioonkaebuse p 4). Halduskohus on õigesti leidnud, et alternatiivnõuete menetlemine ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik, kuivõrd menetluse lõpetamise teated ei takista ettekirjutuste vaidlustamist (mh on kaebus esitatud 02.02.2022 ehk 30 päeva jooksul ettekirjutuste teatavaks tegemisest arvates). Ehkki AKI 21.02.2022 teadetega lõpetati samad järelevalvemenetlused, mida alustati 19.04.2021 teadetega (dtl 20–36) ning mille raames tehti kaebajatele 03.01.2022 ja 04.01.2022 ettekirjutused (HMS § 43 lg 1 p 1), ei ole menetluse lõpetamise teadetega ettekirjutusi kehtetuks tunnistatud või neid muudetud. Sisuliselt lõpetati 21.01.2022 teadetega üksnes ettekirjutuste täitmise kontrollimine, mis on menetlustoiming ning ei mõjuta kuidagi vaidlustatud ettekirjutuste kehtivust ega piira nende vaidlustamist. Kaebajate taotlusest lähtudes jätab ringkonnakohus alternatiivnõuded seetõttu tähelepanuta. II IKÜM-i kohaldatavus kaebajate tegevusele
17.AKI 03.01.2022 ja 04.01.2022 ettekirjutustega on kaebajaid kohustatud lõpetama teiste inimeste isikuandmete ilma IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti a kohase nõusolekuta avalikustamine nende poolt hallatavatel Facebooki kontodel, lehtedel, postitustes ja gruppides. Vaidluse all on esiteks küsimus, kas kaebajate tegevus Facebooki gruppide haldajatena on IKÜM-i reguleerimisalas ehk kas neile ettekirjutuste tegemine oli üldse võimalik, ning teiseks küsimus, kas ettekirjutused on piisavalt määratletud ja nendega esitatud nõuded jäävad AKI volituste piiridesse. Viimasena tuleb hinnata seda, kas ettekirjutuste tegemine oli ka sisuliselt põhjendatud ja proportsionaalne.
18.Vaidlust ei ole selles, et kaebajad olid mitmete Facebooki gruppide haldajateks, millel oli tuhandeid liikmeid ja kus avalikustati peamiselt andmeid füüsiliste isikute võlgnevuste kohta. IKÜM-i põhjenduse 18 järgi ei tuleks määrust kohaldada mh sellise isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teeb eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel suhtlusvõrgustikes. AKI on vaidlustatud ettekirjutuste p-des 2 tuginenud varem kehtinud direktiivi 95/46/EÜ art 29 kohaselt moodustatud töörühma (Article 29 working party) 27.02.2013 dokumendile,1 milles on pakutud välja kontrollküsimustik, mis võiksid olla abiks selle eristamisel, kas tegemist on isikuandmete töötlemisega isiklikel või kodustel eesmärkidel. Kaebajad ei ole ettekirjutustele selles osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Asjassepuutuvate Facebooki gruppide liikmete arvu ja andmetöötluse mahtu arvestades on ilmselge, et võlaandmeid ei ole avalikustatud isiklikel ega kodustel eesmärkidel. Kaebajad on ka ise selgitanud, et nende eesmärk on olnud ärikeskkonna puhastamine, ning tuginenud andmetöötluse seadusliku alusena IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punktile f (s.o õigustatud huvile) või IKS §-le 4 (s.o ajakirjanduslikule eesmärgile). Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata vastustaja põhjendusi, et füüsiliste isikute võlgnevuste andmete avalikustamine vaidlustatud ettekirjutustes toodud Facebooki gruppides on iseenesest IKÜM-i kohaldamisalas.
19.Kaebajad ei ole apellatsioonimenetluses enam tõstatanud küsimust ka sellest, kas AKI oli KorS § 4 lg-st 2 tulenevalt pädev riikliku järelevalve meetmetega sekkuma eraõiguslike isikute vahelistesse suhetesse. AKI on viidanud kohtupraktikale, millest tulenevalt ei saa AKI keelduda IKS § 28 lg 1 või IKÜM art 77 lg 1 alusel esitatud järelevalvemenetluse algatamise taotluse (nn sekkumistaotluse) sisulisest lahendamisest pelgalt argumendiga, et taotlejal on võimalik saada õiguskaitset muul viisil või on täitmata teised KorS § 4 lg-s 2 või AKI sekkumiskriteeriumites toodud tingimused (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 määrus nr 3-19-579, p-d 14–15; Tallinna Halduskohtu 20.06.2020 otsus nr 3-20-375, p-d 14–18). Kuigi järelevalvemenetluse 1 https://ec.europa.eu/justice/article-29/documentation/other-
3-22-265 alustamise teadetes ja ettekirjutustes on viidatud, et AKI on saanud „arvukaid kaebusi“ seoses võlaandmete sotsiaalmeedias avalikustamisega, alustati järelevalvemenetlust siiski AKI enda initsiatiivil, mitte ühegi konkreetse kaebuse alusel ega ühegi kindla isiku subjektiivsete õiguste kaitseks ning seetõttu ei ole KorS § 4 lg 2 praegusel juhul asjassepuutuv. Andmekaitseõigus on seejuures osaks avalikust õigusest, mille normide järgimiseks on riikliku järelevalve meetmete rakendamine asjakohane (KorS § 2 lg 4, § 4 lg 1).
20.IKÜM art 4 p 7 kohaselt hõlmab vastutava töötleja mõiste mh füüsilise isiku, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Ettekirjutuste p-des 3 on AKI leidnud, et Facebooki grupi moderaator on käsitatav IKÜM art 4 p 7 tähenduses vastutava töötlejana, kellel lasub kohustus tagada IKÜM art-tes 16–18 sätestatud andmesubjekti õigused. Kaebajad on seisukohal, et Facebooki grupis reeglite kehtestamine ei tähenda, et nad oleksid automaatselt muutunud grupi liikmete tehtud postituste osas vastutavateks töötlejateks, vaid kaasvastutavad töötlejad on praegusel juhul Facebook ja konkreetsete postituste tegijad. Vastustaja on ettekirjutustes tuginenud EIK 16.06.2015 otsusele nr 64569/09, Delfi vs. Eesti (p-d 116, 144), milles peeti oluliseks, kas platvormi haldaja suunab mingil moel diskussiooni omapoolse panuse või sisuga. AKI viitab ettekirjutustes lisaks, et kaebajad on oma 14.05.2021 vastuses (dtl 40–49) AKI 19.04.2021 ettepanekutele (dtl 133–145) ka ise selgelt omaks võtnud, et moderaatorid on Facebooki gruppides toimuvate isikuandmete avaldamise osas vastutavad töötlejad. Viimati märgitud argument ei ole asjakohane. Esiteks on kaebajad 14.05.2021 vastuse p-des 3.40.5 ja 3.52.1 põhjendanud isikuandmete töötlemise seaduslikkust üksnes juhuks, kui AKI peab neid siiski vastutavateks töötlejateks, kuid see ei tühista kaebajate esmast seisukohta, et IKÜM nende tegevusele ei laiene. Teiseks ei saa isiku käsitamine vastutava töötlejana üldse sõltuda sellest, kas isik ise sellise käsitusega nõustub või mitte, vaid tegemist on ettekirjutuse koostamise vältimatu eeltingimusega, mille peab välja selgitama järelevalveasutus iseseisvalt (vrd Riigikohtu 11.04.2016 otsus nr 3-3-1-75-15, p 15).
21.Kuna IKÜM art 4 p-s 7 sisalduv vastutava töötleja määratlus ei erine sisuliselt direktiivi 95/46/EÜ art 2 p-s d toodud vastutava töötleja määratlusest (nt Euroopa Kohtu 08.12.2022 otsus kohtuasjas C-460/20, Google, p 49), siis on asjakohane tugineda ka direktiivi sätte tõlgendamist käsitlevale kohtupraktikale. Kaebajate viidatud Euroopa Kohtu 05.06.2018 otsusest kohtuasjas C-210/16, Wirtschaftsakademie Schleswig-Holstein (p-d 25–44) nähtub, et direktiivis oli selle eesmärgist (vt art 1 lg 1 ja põhjendus 10: tagada isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse kõrgetasemeline kaitse) lähtuvalt vastutava töötleja mõiste määratletud laialt, et tagada andmesubjektide tõhus ja täielik kaitse, ning mõiste võib hõlmata ka mitut töötlemises osalejat, kelle rollid ja vastutus ei pea olema võrdsed (nt Euroopa Kohtu 05.12.2023 otsus kohtuasjas C-807/21, Deutsche Wohnen, p-d 40– 42; 29.07.2019 otsus kohtuasjas C-40/17, Fashion ID, p-d 65–70). IKÜM art 1 lg-st 2 ning põhjendustest 4, 9 ja 10 tulenevalt on direktiivi 95/46/EÜ eesmärgid ja põhimõtted jätkuvalt ajakohased (nt Euroopa Kohtu 30.03.2023 otsus kohtuasjas C-34/21, Hauptpersonalrat der Lehrerinnen und Lehrer, p 54; 01.08.2022 otsus kohtuasjas C-184/20, Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, p 61). Facebookis majutatava nn fännilehe haldaja (kaas)vastutavaks töötlejaks lugemisel peeti kohtuasjas C-210/16 otsustavaks asjaolu, et haldaja määras fännilehe seadetega ise kindlaks selle, milliseid isikuandmeid Facebook töötlema hakkab (lehe külastaja arvutisse nn küpsiste paigaldamisega), et panna nende andmete põhjal kokku fännilehe haldaja soovitud kasutajastatistika. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodud lahendist siiski teha järeldust, et veebilehe haldaja vastutavaks töötlejaks lugemine eeldab alati küpsiste paigaldamise võimalust, vaid viidatud kohtuasjas oli küpsiste paigaldamisega seonduv oluline põhjusel, et fännilehe külastajate isikuandmete töötlemine toimuski üksnes küpsiste paigaldamise kaudu. Erinevalt praegu vaidluse all olevast juhtumist ei avalikustatud viidatud fännilehel kellegi isikuandmeid, vaid ettevõtja pakkus selle kaudu koolitusteenuseid. 12(17)
3-22-265
22.EIK 19.09.2017 otsuses nr 3877/14, Tamiz vs. Ühendkuningriik, oli vaidluse all olukord, kus Google’le kuuluvas Blogger.com keskkonnas hallatava blogi ühes postituses avaldati isiku pilt koos mitmete teda solvavate ja laimavate kommentaaridega ning need eemaldati alles pärast 3,5 kuu möödumist, kuid isikule ei mõistetud selle eest Google’lt välja mingit hüvitist. Otsuses rõhutati (p 85), et erinevalt EIK 16.06.2015 otsuses nr 64569/09, Delfi vs. Eesti (p-d 115–116) kajastatud olukorrast ei olnud tegemist professionaalselt juhitava uudisteportaaliga, mis ka ise sisu toodaks, vaid Google pakkus blogi pidamiseks ainult platvormi, kuid ei suunanud mingil moel diskussiooni. Ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta, et nende hallatud Facebooki gruppide puhul oli tegemist pelgalt samalaadse nn turuplatsiga ning neid ei saa seetõttu lugeda (kaas)vastutavateks töötlejateks.
23.Delfi kaasuses rõhutas EIK, et selles otsuses tehtud järeldused puudutavad üksnes selliste ärilistel eesmärkidel toimivate suurte ja professionaalselt juhitavate interneti uudisteportaalide kohustusi ja vastutust, kes avaldavad ise uudisteartikleid ning kutsuvad oma lugejaid üles neid kommenteerima (vt p-d 115–117, 144). Eeltoodust ei saa siiski teha järeldust, et kõigil muudel juhtudel n-ö platvormi looja avaldatava sisu eest ei vastuta, vaid need jäid lihtsalt kõnealusest kohtuasjast väljapoole. Kuigi kaebajate loodud Facebooki gruppidel puudub kahtlemata Delfi portaaliga võrreldav levik, organisatsiooniline ülesehitus ja majanduslik toimimisloogika, on kaebajad siiski suunanud gruppides toimuvat diskussiooni, määratledes neis avalikustatavate andmete laadi, ning seeläbi sisuliselt kaasanud gruppidesse postituste tegijad sisu tootmisesse. Pidades täiendavalt silmas, et andmesubjektide tõhusa ja täieliku kaitse tagamiseks on vastutava töötleja mõiste varasema direktiivi 95/46/EÜ art 2 p-s d ja praeguse IKÜM art 4 p-s 7 teadlikult määratletud laialt, tuleb kaebajaid kui Facebooki gruppide haldajaid pidada kaasvastutavateks töötlejateks koos platvormi loojaga (Facebook / Meta Platforms). Ringkonnakohtu hinnangul on IKÜM art 4 p 7 piisavalt selge, mistõttu ei ole tarvis küsida selle tõlgendamise kohta Euroopa Kohtult eelotsust. III AKI ettekirjutuste määratletus
24.IKS § 51 lg 1 ja § 56 lg 1 näevad ette, et IKÜM art 51 lg 1 ja art 55 lg 1 kohaseks järelevalveasutuseks on AKI, kes võib IKS § 58 lg 1 kohaselt rakendada riikliku järelevalve teostamiseks IKÜM art-s 58 sätestatud meetmeid. Vaidlustatud ettekirjutustega ongi vastustaja rakendanud IKÜM art 58 lg 2 p-des f ja g sätestatud nn parandusvolitusi. IKÜM art 58 lg 2 kohaselt on järelevalveasutusel järgmised parandusvolitused: „f) kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas töötlemiskeeld; g) anda korraldus isikuandmeid parandada või need kustutada või isikuandmete töötlemist piirata artiklite 16, 17 ja 18 alusel ning teavitada nimetatud meetmetest vastuvõtjaid, kellele isikuandmed on artikli 17 lõike 2 ja artikli 19 kohaselt avaldatud;“
25.Kaebajad on rõhutanud, et IKÜM art 58 lg 2 p f ei anna vastustajale volitust piiranguteta (s.o abstraktselt ja tulevikku suunatult) keelata väljendusvabaduse teostamine (andmesubjekti nõusolekuta), vaid AKI-l on õigus keelata üksnes konkreetsete isikuandmete töötlemine, kuid vastustaja on vaidlustatud ettekirjutustega ületanud temale antud volituste piire, kohustades kaebajaid lõpetama igasuguse teiste inimeste isikuandmete avalikustamise nende nõusolekuta ning keelates seejuures ka õiguspärase andmetöötluse. AKI selgitusel oli ettekirjutuste tegemise aluseks nn võlaandmete avalikustamine konkreetsetes Facebooki gruppides ja ettekirjutustega on kaebajatel keelatud üksnes samalaadsete võlaandmete avaldamine Facebookis (sh teistes või muudetud nimedega gruppides, lehtedel, kontodel vm) ilma andmesubjekti nõusolekuta.
13(17)
3-22-265
26.Ringkonnakohus märgib esmalt, et haldusasja materjalidest ei nähtu, et menetlusosaliste vahel oleks sisuline vaidlus selle üle, et IKÜM art 58 lg 2 p-st f ei tulene vastustajale volitust abstraktselt keelata igasugune isikuandmete töötlemine. Riikliku järelevalve raames saab teha ettekirjutuse üksnes konkreetse ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuid mitte abstraktse ohu ennetamiseks (KorS § 28 lg 1; Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 14). KorS § 5 lg 2 kohaselt on oht selline olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Sättest tulenevalt saavad ohuhinnangu aluseks olla üksnes konkreetses olukorras juba selgunud faktid (M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 22–23). Praegusel juhul on AKI tuvastanud, et kaebajad avalikustasid isikuandmeid seadusliku aluseta ja plaanivad seda tegevust jätkata. Kuna AKI ei ole ettekirjutustega soovinud abstraktselt piirata kaebajate väljendusvabadust ega õiguspärast andmetöötlust ning IKÜM art 58 lg 2 p-st f tuleneb selgelt, et töötlemiskeeld võib olla mh alaline, ei ole vaja küsida nimetatud sätte sisustamise kohta Euroopa Kohtult eelotsust. Samuti ei saa nõustuda seisukohaga, et IKÜM art 58 lg 2 p-i f alusel kehtestatav isikuandmete töötlemise piirang või töötlemiskeeld saab puudutada üksnes asjaomase ettekirjutuse koostamise hetkeks juba toimunud andmetöötlusi. Selline kitsendus muudaks riikliku järelevalve äärmiselt ebatõhusaks ja sisuliselt välistaks üldse võimaluse teha ettekirjutusi ohu tõrjumiseks. Seetõttu tuleb IKÜM art 58 lg 2 p-i f tõlgendada viisil, et järelevalveasutus saab kehtestada isikuandmete töötlemise alalise piirangu või keelu mh üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikuandmete ja töötlemistoimingute suhtes. See oleks ka paremini kooskõlas IKÜM-i põhjenduses 129 välja toodud eesmärkidega.
27.Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud ettekirjutuste resolutsiooni sõnastus ei ole eriti õnnestunud ning ettekirjutustega kaebajatele pandud kohustuse või keelu ulatuse mõistmine on ilma põhjendustesse süüvimata raskendatud. Iseenesest on õige, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik üksnes kehtiva haldusakti resolutiivosa (s.o haldusakti see osa, mis sisaldab haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi) ning haldusakti muudel osadel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel (HMS § 60 lg 2). Eeltoodule vaatamata on ettekirjutuse sisu (regulatiivse toime ulatuse) väljaselgitamisel võimalik lisaks resolutiivosale arvestada ka ettekirjutuse muid osasid, sh põhjendust, ning ettekirjutuse aluseks olevaid õigusnorme, ettekirjutuse tegemise faktilist konteksti, adressaadi isikut ja käitumist jm (nt Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 13; 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, p-d 16–17). HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema küll selge ja üheselt mõistetav, kuid kohtuotsuse resolutsioonile HKMS § 162 lg-s 4 esitatavad nõuded ei ole siiski laiendatavad haldusaktidele. Haldusakt võib olla üheselt mõistetav ka resolutiivosa ja põhjenduste koostoimes. Haldusakti määratletuse nõue ei vabasta adressaati kohustusest haldusaktis esitatud nõuet vajaduse korral mõistlikult ja eesmärgipäraselt sisustada. Nii haldusaktide kui ka kohtulahendite arusaadavus on eelkõige vajalik nende täitmiseks. Seetõttu omab resolutsiooni iseseisev arusaadavus ja täidetavus erilist tähtsust siis, kui haldusakti või kohtulahendit tuleb (sund)täita mõne muu isiku (nt kohtutäituri) vahendusel. Seevastu haldusakti adressaat ise ei saaks õigustada ettekirjutuse täitmata jätmist pelgalt argumendiga, et selle resolutiivosa ei ole arusaadav ilma ettekirjutuse põhjendusteta, vaid tal tuleks ettekirjutuse nõue täita viisil nagu keskmine mõistlik adressaat pidi ettekirjutuse (sh põhjenduste) või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal nõuet mõistma (nt Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 3-3-1-62-16, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1245, p 16; 17.10.2019 otsus nr 3-18-2131, p 14).
28.Ettekirjutuste resolutiivosa ja põhjenduste koosmõjus on piisavalt arusaadav, et vastustaja on kohustanud kaebajaid lõpetama nii konkreetsetes Facebooki gruppides juba avalikustatud võlaandmete edasise avalikustamise ilma andmesubjektide nõusolekuta kui ka keelanud neil samasisulise tegevuse jätkamise tulevikus. Kuivõrd kaebajatele ettekirjutuste koostamise tingis nende roll konkreetsete Facebooki gruppide moderaatoritega (vastutavate töötlejatena), siis ei 14(17)
3-22-265 laiene ettekirjutused kaebajate tegevusele (sh võlaandmete avalikustamisele) Facebooki n-ö tavakasutajatena (sh jagades isiklikku negatiivset kogemust mõne võlglase või petturiga) ning ei piira seega kaebajate väljendusvabadust määratlemata ulatuses. Ettekirjutuste resolutiivosas sisalduvad üldistavad viited kaebajate poolt hallatavatele Facebooki kontodele, lehtedele, postitustele ja gruppidele puudutavad üksnes võlaandmete avalikustamise kohta (s.o sisuliselt Facebook kui platvorm tervikuna), kuid ei laienda piirangu sisulist ulatust. Kaebajatel on keelatud jätkata samalaadsete andmete (st füüsiliste isikute võlgnevuste kohta) nõusolekuta avalikustamise korraldamist sarnasel viisil (st Facebookis ja sisuliselt piiritlemata isikute ringile). Seda, kas vaidlusaluste nn võlaandmete kaebajate valitud viisil töötlemiseks võib lisaks andmesubjekti nõusolekule olla ka mõni muu IKÜM art 6 lg-s 1 nimetatud seaduslik alus, hindab ringkonnakohus ettekirjutuste materiaalse õiguspärasuse raames. Ettekirjutuse nõuete sisustamisel on oluline silmas pidada, et ettekirjutustega ei ole soovitud kaebajatel keelata isikuandmete õiguspärast töötlemist ning kaebajatele ettekirjutustega pandud kohustusi või seatud piiranguid tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt. IV Võlaandmete avalikustamise seaduslikkus
29.Nagu märgitud, keelavad ettekirjutused kaebajatel jätkata isikuandmete töötlemist senisel viisil, hõlmates lisaks ettekirjutuste tegemisele eelnevalt toimunud avalikustamistele ka teised füüsilistest isikutest võlglased ja ka teised asukohad Facebookis. Füüsiliste isikute võlgnevusi kajastavate andmete avalikustamise seadusliku alusena tuginevad kaebajad esiteks õigustatud huvile (IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkt f) ja alternatiivselt ajakirjanduslikule eesmärgile (IKS § 4). Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune andmetöötlus saaks olla seaduslik vaid juhul, kui andmesubjektid on andnud selleks nõusoleku (IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkt a). Seejuures ei ole vaidlust, et IKÜM art 6 lg 1 sisaldab ammendavat loetelu juhtudest, mil isikuandmete töötlemine on seaduslik (Euroopa Kohtu 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p 73; 04.07.2023 otsus kohtuasjas C-252/21, Meta Platforms jt, p 90; 04.05.2023 otsus kohtuasjas C-60/22, Bundesrepublik Deutschland, p-d 55– 57; 22.06.2021 otsus kohtuasjas C-439/19, Latvijas Republikas Saeima, p 99).
30.Vastustaja seisukohtadest saab järeldada, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemine võiks olla seaduslik üksnes siis, kui see vastab IKS §-s 10 sätestatud tingimustele. Seejuures ei ole vastustaja väitnud, et nn võlaandmete töötlemise seaduslikuks aluseks ei võiks olla ka IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkt f, vaid rõhutanud pigem seda, et IKS § 10 nõuete mittetäitmise korral oleksid tõenäoliselt täitmata ka IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti f nõuded. Sama nähtub mh AKI 13.12.2022 menetlusdokumendis viidatud 03.10.2022 juhendi „Maksehäirete avaldamine“ p-st 2.2. IKÜM art 1 lg-st 1 koostoimes eelkõige põhjendustega 9, 10 ja 13 tuleneb, et IKÜM-i eesmärk on tagada isikuandmete kaitset käsitlevate riigisiseste õigusaktide põhimõtteliselt täielik ühtlustamine. IKÜM annab liikmesriikidele siiski võimaluse näha ette täiendavaid, rangemaid või erandeid ettenägevaid riigisiseseid eeskirju ja jätavad liikmesriikidele kaalutlusruumi nende sätete rakendamisel (nt Euroopa Kohtu 30.03.2023 otsus kohtuasjas C-34/21, Hauptpersonalrat der Lehrerinnen und Lehrer, p 51; 28.04.2022 otsus kohtuasjas C-319/20, Meta Platforms Ireland, p 57). IKÜM art 6 lg-st 2 tulenevalt on selliste täpsustuste vajadust seostatud peamiselt IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punktidega c ja e ning IX peatükis (art-d 85–91) sätestatud isikuandmete töötlemise eriolukordadega. IKS §-st 10 ega asjaomasest eelnõust (vt Riigikogu XIII koosseisu 679 SE seletuskiri, lk 18–19) ei järeldu, et kõnealune säte täpsustaks IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti f, vaid seletuskirjas viidatakse IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punktile e (s.o krediidivõimelisuse hindamisele kui avalikes huvides oleva ülesande täitmisele) ning ühtlasi selgitatud, et IKÜM ei võimalda liikmesriikidel õigustatud huvi iseseisvalt sisustada. Kuna sisulist vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune tegevus 15(17)
3-22-265 ei vastanud IKS §-s 10 kehtestatud tingimustele (nt ei kontrollitud Facebooki gruppides avalikustatud andmete edasise töötlemise eesmärke) ning kaebajad ei ole sellele sättele ka tuginenud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks IKS §-ga 10 seonduvat pikemalt analüüsida.
31.IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punktist f tuleneb, et isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, v.a juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps. Sättes on nähtud ette kolm kumulatiivset tingimust, mis peavad olema korraga täidetud, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik: esiteks peab vastutaval töötlejal või kolmandal isikul olema õigustatud huvi, teiseks peab isikuandmete töötlemine olema õigustatud huvi elluviimiseks vajalik ja kolmandaks ei tohi andmekaitse subjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused kaaluda üles vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi (nt Euroopa Kohtu 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p 75; 04.07.2023 otsus kohtuasjas C-252/21, Meta Platforms jt, p 106; 17.06.2021 otsus kohtuasjas C-597/19, M.I.C.M., p-d 106–107).
32.„Õigustatud huvi“ IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti f tähenduses on määratlemata õigusmõiste ning põhimõtteliselt võib õigustatuks pidada suurt hulka huve. Euroopa Kohus on leidnud, et isikute maksevõime hindamiseks nende krediidivõimelisuse kohta teabe esitamine teenib muu hulgas krediidisektori sotsiaal-majanduslikku huvi (vt 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p-d 76, 82–83). See kohtuasi puudutas täitmata jäänud võlakohustustest vabastatud isikute kohta riigi loodud maksejõuetusregistris kuueks kuuks avalikustatud andmete edasist säilitamist ja kättesaadavaks tegemist eraõigusliku majandusteaberegistri kaudu, kus neid andmeid säilitati kolm aastat. Andmete pikemaajalisem avalikustamine hinnati õigusvastaseks. Otsuses viidati, et kohtupraktikast tulenevalt kujutavad andmesubjekti maksevõime hindamisel negatiivseks teguriks olevad andmed endast tundlikku teavet andmesubjekti eraelu kohta (nt Euroopa Kohtu 13.05.2014 otsus kohtuasjas C-131/12, Google Spain ja Google, p 98). Andmete töötlemine võib oluliselt kahjustada andmesubjekti huve, kuna see võib oluliselt raskendada tema vabaduste teostamist, eriti kui tegemist on põhivajaduste rahuldamisega ja andmeid säilitatakse pikka aega (nt Euroopa Kohtu 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p-d 94–95).
33.Kaebajad on õigustatud huvi hinnangus (dtl 50–51) käsitanud õigustatud huvina sisuliselt väljendusvabaduse teostamist ning avalikkuse (piiritlemata arv kolmandaid isikuid või laiemalt ärikeskkond tervikuna) huvi saada teavet isikute maksekäitumise kohta. Iseenesest on õige, et vaidlusalustes gruppides avalikustatud andmeid ei oleks huvitatud isikutel tõenäoliselt võimalik saada muudest allikatest (nt maksehäireregister, kohtulahendid) või oleks see oluliselt piiratum ning samas võiksid need andmed aidata potentsiaalsetel lepingupartneritel vältida võlasuhteid ebaausate või halva maksekäitumisega füüsiliste isikutega. Isegi kui nõustuda, et vaidlusaluste võlaandmete töötlemiseks esineb kaebajate või kolmandate isikute õigustatud huvi ja selle realiseerimiseks ei ole ühtegi muud vähemalt sama tõhusat võimalust (st töötlemine on vajalik), nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebajate välja toodud õigustatud huvid on äärmiselt üldist laadi ning juba seepärast oluliselt väiksema kaaluga kui andmesubjektide huvid või nende põhiõigused ja -vabadused. Väljendusvabadusega või hüpoteetilise võimalusega, et keegi võib kunagi soovida mõne andmesubjektiga teha mingeid tehinguid, ei saa õigustada füüsiliste isikute võlgnevusi (s.o eraelu) kajastavate andmete avalikustamist sisuliselt piiramata isikute ringile. Seda ka juhul, kui sellised andmed vastavad tõele ning eelnevalt on püütud leida muid heastamisvõimalusi. Väidetavalt kohustusi rikkunud isiku avalikult nn häbiposti panek ei ole õigusriigis kohane õiguskaitsevahend. Seetõttu ei saa kaebajatega nõustuda, et töötlemiskeelu kehtestamise asemel oleks AKI saanud ettekirjutustega kohaldada nende suhtes ka leebemaid meetmeid, nt kohustades kaebajaid rakendama täiendavaid kaitsemeetmeid. 16(17)
3-22-265
34.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajate tegevusele ei laiene ajakirjandusliku andmetöötluse erand (IKS § 4). Pelgalt asjaolust, et ajakirjanduse või meediana võidakse teatud tingimustel käsitada ka Facebooki gruppide laadseid teabe avaldamise kohti (nn sotsiaalmeediat või suhtlusvõrgustikke), ei saa tuletada, et kaebajate tegevusel on ajakirjanduslik eesmärk. Pole arusaadav, milles seisneb konkreetsete füüsiliste isikute lepingurikkumisi kajastavate andmete valimatu avalikustamise puhul n-ö uudisväärtus. Samuti ei ole tagatud teabe avalikustamise kooskõla ajakirjanduseetika koodeksis sätestatud põhimõtetega (nt p-d 4.2, 4.9, 5). Kaebajate ettenähtud kaitsemeetmed (vt õigustatud huvi hinnangu p D.1) on selleks ebapiisavad.
35.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi vaidlustatud ettekirjutustega pandud kohustused ja keelud võiksid olla paremini sõnastatud, on ettekirjutuste nõuete ulatus piisavalt arusaadav koosmõjus ettekirjutuste põhjendustega. Isikuandmete avalikustamine ettekirjutustes välja toodud koosseisus ja viisil oli õigusvastane (st selliseks töötlemiseks puudus IKÜM art 6 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus) ning seega on vastustaja õiguspäraselt kohustanud kaebajaid asjaomase andmetöötluse lõpetama ja keelanud samadele tunnustele vastava andmetöötluse ka tulevikku suunatult. Ettekirjutusi ei ole põhjust tühistada mh halduskohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud osas. Kuivõrd ettekirjutuse eesmärk oli keelata kaebajatel isikuandmete töötlemine vaidlusalusel viisil Facebookis tervikuna, siis hõlmab keeld mh Facebooki gruppe „Laenud eraisikutele“ ja „Laenuabi: laenud eraisikutele“, sõltumata asjaolust, kas nendes gruppides on füüsiliste isikute võlgnevuste andmeid varasemalt avalikustatud või mitte. Kaebajate õigusi ei saa rikkuda see, et AKI ei ole keelanud vaidlusaluste võlaandmete avalikustamist, kui selleks on IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti a kohane andmesubjekti nõusolek. V Kokkuvõte ja menetluskulud
36.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb TR, KS, PH ja M-HK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
37.TR, KS, PH ja M-HK on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 80 eurot ning kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 3060 eurot (koos käibemaksuga; vastab advokaatide 17,2 töötunnile tunnitasuga 148,25 eurot + käibemaks). Kokku 3140 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse asja lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. AKI ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.