Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-20218

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2-21-20218 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on GelvoraSergel OÜ hagi D G vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata võlgnevuse põhiosa summas 8546.61 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress summas 567.46 eurot, lepingu haldustasu summas 6 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga 28.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2121.06 eurot, täiendav viivis alates 29.12.2021 kuni põhinõude summas 8546.61 eurot täitmiseni vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 600 eurot ja mõista välja välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolus, et D G (kostja) sõlmis 29.07.2019 B AS-ga tarbijakrediidilepingu nr xxx. Krediidisumma 9000 eurot. Kogu lepingu perioodi intressi kogusumma on 5424.92 eurot, mis moodustab 9.99 % krediidisummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma kokku 5424.92 eurot, mis on jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 19.32 %. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Intressimääraks tagastamata krediidisummalt lepiti kokku 16.90 % aastas. Lepingu punktis 6.1. on pooled kokku leppinud, et krediidisumma, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelike päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepiti kokku, et krediidisaaja (kostja) maksab igakuiselt 1.5 eurot lepingu haldustasu. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 15.08.2025. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis B AS kostjale 03.06.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist saatis B AS 10.07.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. B AS loovutas 21.07.2020 lepingust nr xxx tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le. 10.08.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 20.08. 2020 ja 30.08.2020.

2-21-20218 16.03.2022 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Harju Maakohus on kostjale edastanud menetlusdokumente rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, kuid dokumendid olid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohtule esitatud aruande kohaselt on postitöötaja üritanud dokumente kätte toimetada 18.03.2022 kell 12.59 ja 26.03.2022 kell 09.20. Postkontorisse kostja menetlusdokumentidele järele läinud ei ole. Dokumendid olid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel ka aadressilt xxx ning xxx. Samuti ei ole kostja kinnitanud dokumentide kättesaamist elektroonselt aadressilt xxx, xxx ja xxx. Kohus on mitmel korral üritanud kostjaga kontakti saavutada telefoninumbril xxx, kuid telefoni vastu võetud ei ole. Tsiviilasjas nr 2-21-13857 on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud aadressil xxx. Samuti on kostja nimetatud aadressil kätte saanud menetlusdokumendid ka tsiviilasjas nr 2-20-128085 maksekäsu kiirmenetluses. Kohus on teinud päringuid kontaktandmete kohta ning kogutud andmete kohaselt on kohtul alus eeldada, et kostja elukoht on xxx. Nimetatud aadressile on registreeritud ka kostja lapsed. Eeltoodust ja TsMS § 326 tulenevalt edastas kohus 26.05.2022 16.03.2022 kohtumääruse, hagiavalduse lisadega ning menetluskulude nimekirja postkasti jätmisega, kuivõrd kohtul puudub alus eeldada, et kostja Rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei ole õige. Kohus selgitas, et loeb dokumendid kättetoimetatuks menetlusdokumentide postkasti jätmisest 3 tööpäeva jooksul. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata võlgnevuse põhiosa summas 8546.61 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress summas 567.46 eurot, lepingu haldustasu summas 6 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga 28.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2121.06 eurot, täiendav viivis alates 29.12.2021 kuni põhinõude summas 8546.61 eurot täitmiseni vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 600 eurot hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 600 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

2-21-20218 Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole palunud kohtul välja mõista lepingulise esindaja kulu. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.