Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-21-6229 Tsiviilasi H E hagi J J vastu kohustuse jagamiseks ja 585,33 euro väljamõistmiseks Hagihind 4085,33 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja H E (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx, e-post:), hageja lepinguline esindaja Valeria Titova (Litigante Õigusbüroo OÜ, Osmussaare 4, Tallinn, e-post: [email protected]); kostja J J (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, e-post:); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo (Advokaadibüroo Sempes, e-post: [email protected]) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jagada H E ja J J kui endiste abikaasade ühisvarasse kuuluv ühiskohustus järgmiselt: Jätta kinnisasja, aadressiga xxxx xxx xxx-x, xxxxx xxxx, koormav ning LHV Pank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenev laenujääk (29.03.2019 seisuga summas 15 902,61 eurot) kogu ulatuses J J omandisse ning kõik laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenevad kohustused H E ja J J omavahelistes suhetes J J kanda. 2.Lõpetada menetlus H E hagis J J vastu 585,33 euro väljamõistmise osas. 3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub: 1. Jätta korteriomandiga, aadressil xxxx xxx xxx-x, xxxxx xxxx, seotud ning laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenevad kohustused kogu ulatuses kostja omandisse;
lahusvarasse jäänud korteriga. Punktist 2.3. tulenevalt jäi laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenev kohustus küll juriidiliselt poolte ühiseks kohustuseks, ent faktiliselt täitis seda kuni 2020. aasta maikuuni ainuisikuliselt kostja. Eelmise aasta maikuus avastas hageja enda üllatuseks, et temale kuuluvalt AS-is LHV Pank asuvalt pangakontolt on 11.05.2020 maha kantud 48,25 eurot selgitusega „kodulaenu põhiosa tagasimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)“. Järgnevalt olid hageja kontolt maha võetud veel järgmised summad laenulepinguga nr EEL-200614JJP seonduvalt: • 09.06.2020 - 27.02 eurot (selgitus: Kodulaenu intressimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)); • 09.06.2020 - 87.14 eurot (selgitus: Kodulaenu põhiosa tagasimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)); • 10.06.2020 - 22.70 eurot (selgitus: Laenulepingu kindlustusmakse EEL- 200614JJP)); • 10.07.2020 -11.76 eurot (selgitus: Laenulepingu kindlustusmakse EEL- 200614JJP)); • 09.09.2020 - 27.52 eurot (selgitus: Kodulaenu intressimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)); • 09.09.2020 – 85.31 eurot (selgitus: Kodulaenu põhiosa tagasimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)); • 10.09.2020 - 22.70 eurot (selgitus: Laenulepingu kindlustusmakse EEL- 200614JJP)); • 10.01.2020 – 4.95 eurot (selgitus: Laenulepingu kindlustusmakse EEL- 200614JJP)); • 11.01.2021 – 84.52 eurot (selgitus: Kodulaenu põhiosa tagasimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)); • 11.01.2021 - 29.64 eurot (selgitus: Kodulaenu intressimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)); • 09.02.2021 – 85.21 eurot (selgitus: Kodulaenu põhiosa tagasimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)); • 09.02.2021 - 25.91 eurot (selgitus: Kodulaenu intressimakse (laenuleping nr EEL200614JJP)); • 10.02.2021 - 22.70 eurot (selgitus: Laenulepingu kindlustusmakse EEL- 200614JJP)). Kokku on perioodil 11.05.2020 – 10.02.2021 hageja täitnud laenulepingust nr EEL- 200614JJP tulenevaid kohustusi summas 585,33 eurot, ehkki nimetatud kohustus jäi vastavalt lepingule kostja kanda. Alates 2018. aastast on hageja mitmeid kordi pöördunud kostja poole palvega laenulepingu nr EEL- 200614JJP ümbervormistamiseks kostja nimele ning seega hageja vabastamiseks vastavast kohustusest, ent vaatamata lubadustele on kohustus tänase päevani juriidiliselt jagamata. Hageja on seisukohal, et on tekkinud olukord on ebaõiglane ning mõeldamatu on selle jätkumine viisil, kus ta peab juriidiliselt kandma kohustusi, mis on seotud kostja omandisse kuuluva korteriomandiga. Hageja on pea kolm aastat palunud kostjat, et ta olukorda muudaks, kostja lubab, ent reaalseid samme siiski paraku ei astu. Hageja ühiseid kohustusi enam kanda ei soovi ning on seetõttu sunnitud pöörduma vastava hagiavaldusega kohtusse. Lisaks eeltoodule pärsib ühine jagamata kohustus ka hageja omandisse uue eluaseme soetamist, kuivõrd krediidiasutused ei paku üldjuhul oma klientidele üheaegselt kaht kodulaenu. Seega on ühise kohustuse jagamine hageja õigustatud huvides. 3.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja on taotlenud jätta korteriomandiga, aadressil xxxx xxx xxx-x, xxxxx xxxx, seotud ning laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenevad kohustused kogu ulatuses kostja omandisse. Samas on tekstis hageja märkinud, et soovib jagada seni jagamata poolte ühised kohustused AS-i LHV Pank ees selliselt, et laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenev laenukohustus AS LHV Pank ees 29.03.2021 seisuga summas 15 902,61 eurot jääb rahalise kohustusena J J omandisse ning kostja kohustub vormistama laenulepingu nr EEL-200614JJP enese nimele ümber. Laenulepingu ümbervormistamise osas ei ole kohtul võimalus seisukohta võtta, kuna kohus ei saa muuta
võlausaldaja nõusolekuta endiste abikaasade solidaarset vastutust võlausaldaja ees, st vabastada ühte endist abikaasat vastutusest võlausaldaja ees. Seda ei saa teha ka kostja, kuna see sõltub võlausaldaja tahtest ning seni on võlausaldaja keeldunud laenulepingut kostja nimele ümber vormistamast (viimatine keeldumine tuli 20.07.21, kus pank märkis, et hindab hetkel krediidiriski liialt suureks ja ei ole valmis lepingut muutma). Poolte vahel ei ole mitte kunagi olnud vaidlust, et tegemist on laenuga, mille tagasimaksekohtustus lasub täies ulatuses kostjal ning see küsimus on juba reguleeritud ning selle täiendav reguleerimine kohtu poolt ei ole vajalik. Poolte vahel sõlmitud vara jagamise lepingu p. 2.3.2. kohaselt jäävad kõik võimalikud lepingus nimetamata varalise iseloomuga kohustistest tulenevad õigused ja kohustused selle poole kanda, kelle nimel oli sõlmitud vastava kohustise aluseks olev kokkulepe. Seega, kuivõrd laenulepingu nr EEL-200614JJP järgi on laenusaajaks kostja, siis jäi laenulepingust tulenev kohustus kostjale. Seda on hagis kinnitanud ka hageja ise, seega puudub vaidlus kelle kanda nimetatud kohustus jääb, mistõttu puudub ka kohtul vajadus seda täiendavalt reguleerida ning hagi on seetõttu põhjendamatu ja perspektiivitu. Vastab tõele, et pank on osaliselt lepingu katteks debiteerinud hageja kontot, kuid pole olnud kunagi vaidluseks, et kostja ei maksa neid summasid tagasi. Kostjal ei ole olnud teada, kas ja millises ulatuses on hageja kontot panga poolt debiteeritud. Pärast hagejalt teavituse saamist, on kostja need võlgnevused mõistliku aja jooksul tasunud. Hagis esitatud nõudesumma on samuti täies ulatuses hagejale kostja poolt tasutud. Selleks, et kostjal tekiks võimalus need summad tasuda, tuleb talle nendest teavitada, kostja pole kunagi keeldunud nende tasumisest. Hageja poolt esitatud nõuded on valdavas osas tema kontolt debiteeritud 2020 aastal, osaliselt ka käesoleva aasta alguses. Kostjat teavitas hageja märtsis 2021, et selline probleem esineb. Alates sellest hetkest ei ole rohkem makseid hageja kontolt debiteeritud ning kostja kinnitas hagejale, et maksab selle raha tagasi, kuna summa oli kogunenud juba päris suur, siis võttis kostjal selle summa kogumine aega, kuid ta sai summa kokku ja tasus selle hagejale ära. Seega puudub ka selle nõude osas vaidlus. Kostja on hagejal tasunud kõik laenumaksed, mis on hagejale kuuluvalt kontolt maha läinud ning laen on alates poolte vahelise ühisvara jagamise lepingu sõlmimisest olnud J J omandis ning tema on kõik laenumaksed tasunud. Kostja on seisukohal et igasugune vajadus hagiavalduse esitamiseks puudus. Kuna kostja ei saa kedagi laenukohustusest vabastada, vaid seda saab teha laenuandja ehk pank, siis tegi kostja ettepaneku lahendada asi poolte vahelise kokkuleppega. Pooled proovisid lahendada asja kompromissiga ning pidasid läbirääkimisi, kuid hageja poolt esitatud nõuded väljusid oluliselt hagi piiridest. Kostja oli valmis hagis esitatud nõuete reguleerimisega, kuid hageja sooviks oli seada täiendavaid nõudeid, leppetrahve jmt. Lisaks ei olnud hageja nõus oma menetluskulude nõuet vähendama, mistõttu ei õnnestunud pooltel kokkulepet saavutada. Kompromissi saavutamine eeldab, et mõlemad pooled teevad asja kiirema lahendamise huvides järeleandmisi, kuid nendel läbirääkimistel hageja poolseid järeleandmisi ei tulnud. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et puudub igasugune vajadus poolte vahelise õigussuhte kohtulikuks reguleerimiseks, kuna hagi esitatud nõuded on poolte vahelise lepinguga reguleeritud ning on ka selle täitmine on toimunud. Kogu vaidluse olemus on pigem hageja poolses puudulikus kommunikatsioonis, kuna kostjal pole võimalik tema kontolt debiteeritud makseid tagastada, kuid ta nendest ei tea. Kostja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning on perspektiivitu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuna hageja on esitanud põhjendamatu hagi, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja lisas 17.06.2022, et poolte vahel ei ole mitte kunagi olnud vaidlust, et tegemist on kostjale kuuluva korteriomandiga ning laenuga, mille tagasimaksekohtustus lasub täies ulatuses kostjal ning see küsimus on juba notariaalse lepinguga reguleeritud ning selle täiendav reguleerimine kohtu poolt ei ole vajalik. Poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu (Hagiavalduse LISA nr 1) p
korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Antud juhul sellised alused siinkohal täidetud ei ole ning hageja ei ole ka isikuks, kes seda üldse saaks nõuda. Võlaõigusseaduse § 69 lg 4 kohaselt isegi juhul, kui solidaarkohustus seisneb muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist, mitte aga tema vara võõrandamist. Poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu (Hagiavalduse LISA nr 1) p 2.3.2. kohaselt jäävad kõik võimalikud LEPINGUS nimetamata varalise iseloomuga kohustistest tulenevad õigused ja kohustused selle poole kanda, kelle nimel oli sõlmitud vastava kohustise aluseks olev kokkulepe. Seega, kuivõrd laenulepingu nr EEL-200614JJP järgi on laenusaajaks kostja, siis jäi laenulepingust tulenev kohustus kostjale. Seda on hagiavalduses otsesõnu omaks võtnud ja kinnitanud ka hageja ise, seega puudub vaidlus kelle kanda nimetatud kohustus jääb, mistõttu puudub ka kohtul vajadus seda täiendavalt reguleerida ning hagi on seetõttu põhjendamatu ja perspektiivitu. Ei ole vajadust ega võimalust reguleerida seda, mis on juba reguleeritud.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 esimene lause sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 38 lg 1 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. 5.Hageja soovib jagada seni jagamata poolte ühised kohustused AS-i LHV Pank ees selliselt, et laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenev laenukohustus AS LHV Pank ees 29.03.2021 seisuga summas 15 902,61 eurot jääb rahalise kohustusena J J omandisse ning kostja kohustub vormistama laenulepingu nr EEL-200614JJP enese nimele ümber. Alternatiivselt nõuab hageja asja müümist avalikul enampakkumisel. 6.Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielulahutuse tõendist nr 376-2018/1612 14.05.2018 nähtub, et poolte abielu on lahutatud xx.xx.xxxx. 7.Pooled on sõlminud Danske Bank AS-i Eesti filiaaliga 20.06.2014 laenulepingu nr EEL200614JJP laenusumma 22 500 euro saamiseks. Seisuga 21.04.2021 oli laenulepingu alusel tagastamata laenusumma 15 902,61 eurot. 8.Ühisvara jagamise lepingust 20.06.2018 nähtub, et ühisvara jagamise lepingu esemeks on poolte kui endiste abikaasade poolt varaühisuse varasuhete kestel omandatud järgmine vara: korteriomand, kaks sõidukit, poolte pangaarvetel olevad rahasummad krediidiasutustes. Ühisvara jagamise lepingu p 2.3.2 kohaselt kõik võimalikud lepingus nimetamata varalise iseloomuga kohustustest tulenevad õigused ja kohustused jäävad selle poole kanda, kelle nimel oli sõlmitud vastava kohustise aluseks olev kokkulepe. Ühisvara jagamise lepingust nähtub, et notar on pooltele selgitanud, et lepinguga ei saa jagada nende kui laenusaajate kohustusi, mis on tagatud lepingu p 1.1 nimetatud hüpoteekidega. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud asjaolust, et selleks tuleb sõlmida lepingus nimetatud hüpoteegipidajatega vastav krediidilepingu muutmise kokkulepe. Seega tuleneb ühisvara jagamise lepingust, et laenulepingust nr EEL- 200614JJP tulenevad kohustused ei ole poolte vahel ühisvara jagamise lepinguga jagatud. Seetõttu kohus ei nõustu kostja õigusliku positsiooniga, mille kohaselt kostja leiab, et ühisvara jagamise lepinguga on toimunud ka laenulepingust tuleneva kohustuse jagamine. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et pooled on omavahelise suulise kokkuleppe alusel toimunud jagamisel laenulepingust tuleneva kohustuse jätnud kostja omandisse, mida
kinnitab ka asjaolu, et faktiliselt täitis laenukohustust kuni 2020.a maikuuni ainuisikuliselt kostja. Hageja konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et ajaperioodil 11.05.2020 kuni 10.02.2021 on hageja täitnud laenulepingust nr EEL- 200614JJP tulenevaid kohustusi summas 585,33 eurot. Kostja vastavalt poolte kokkuleppele laenukohustust ajaperioodil 11.05.2020 kuni 10.02.2021 ei täitnud. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et laenulepingust tulenev võlajääk jääb tema ainuomandisse. Kohus leiab, et hageja esitas kohtusse hagi kohustuste jagamiseks põhjendatult, kuna poolte omavahelist suulist kokkulepet pangale laenujäägi tasumiseks kostja ei täitnud. Samuti ei oma asjas tähtsust, et osa ühisvarast on pooled jaganud notariaalselt tõestatud kokkuleppega. 9.Juriidiliselt kannavad laenukohustust panga ees mõlemad pooled. Laenulepingu puhul on tegemist poolte ühiselt võetud laenukohustusega. Lepingust nähtuvalt on pooled kaaslaenusaajateks. Olukorras, kus kohustus on mõlema abikaasa poolt võetud, on solidaarkohustus tekkinud juba sõlmitud lepinguga. Pangaga sõlmitud kokkulepped ei ole käsitletavad pooltevahelise kokkuleppena ühisvaraliste kohustuste jagamise osas. Kohustuste jagamise kokkulepe sõlmitakse siiski lahutatud abikaasade vahel, mitte aga lahutatud abikaasade ja kolmandate isikute vahel. Pangaga sõlmitud kokkulepete eesmärgiks on reguleerida, kumb abikaasadest jääb panga ees vastutavaks kohustuste eest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal puudub seaduslik alus kohustada kostjat vormistama laenulepingut enda nimele ümber. Eeltoodu alusel kohus leiab, et on põhjendatud jätta korteriomandiga, aadressil xxxx xxx xxxx, xxxxx xxxx, seotud laenulepingust nr EEL- 200614JJP tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes kogu ulatuses kostja omandisse. Eeltoodu ei muuda seda, et panga ees jäävad võlgnikuks mõlemad. 10.Laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenevalt käsitleb krediidiandja hagejat ja kostjat kui solidaarvõlgnikke (vaatamata sellele, et hageja ei olnud laenusaajaks, vaid üksnes laenu kaastaotlejaks). Ajal, mil kostja ei täitnud oma kohustusi AS LHV Pank ees, oli panga nõue pööratud hageja vastu ning tema kontolt olid debiteeritud punktis 2.4. nimetatud summad, ning seda vaatamata asjaolule, et tulenevalt ühisvara jagamise lepingust jäid varalise iseloomuga kohustistest tulenevad õigused ja kohustused selle poole kanda, kelle nimel oli sõlmitud vastava kohustise aluseks olev kokkulepe. Hageja on seisukohal, et kuivõrd korteriomand aadressiga xxxx xxx xxx-x, xxxxx xxxx jäi kostja omandisse, siis tema vastutab ainuisikuliselt ka laenulepingust nr EEL-200614JJP tulenevate kohustuste täitmise eest, kuivõrd nimetatud laenukohustus on lahutamatult seotud nimetatud korteriomandiga. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt tagasi AS-le LHV Pank laenulepingu nr EEL- 200614JJP täitmise raames kantud 585,33 eurot VÕS § 69 lg 2 alusel. Hageja on menetluses omaks võtnud, et nimetatud summa on kostja hagejale tasunud peale hagi esitamist. Hageja ei ole esitanud kohtule taotlust tagasinõude osas menetluse lõpetamiseks. Kuna kostja on hageja nõude täitnud, tuleb kostja tagasinõue kostja vastu jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna TsMS § 164 lg 2 eeldused ei ole täidetud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.