Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 30.06.2022, Tallinn 2-22-109318 Osaühing Aktiva Finants hagi A M vastu võla nõudes 700,57 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: A M (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt A M hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks intress 155,85 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 377,73 eurot.
3.Mõista kostjalt A M hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (1 774,87 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.05.2022 kuni põhinõude (1 774,87 eurot) tasumiseni. Põhivõlgnevus 1 774,87 eurot on kostjalt välja mõistetud Harju Maakohtu 20.04.2022 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-22109318.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Mõista kostjalt A M välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 163,70 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (163,70 eurot) tuleb kostjal A M tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagastada tsiviilasjas nr 2-22-109318 hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot ning kanda see Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx selgitusega 2-20-133938.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-22-109318 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 18.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A M 2 959,17 euro saamiseks. Kohus tegi 22.03.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.03.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A M esitas 07.04.2022 nõudele vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt summas 1 896,17 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti Pärnu Maakohtu 19.04.2022 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).
2.20.04.2022 kohtumäärusega tegi Harju Maakohus võlgniku poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu ning kohustas võlgnikku A M tasuma avaldajale 1 896,17 eurot, mis koosneb põhinõudest 1 774,87 eurot, riigilõivust 101,30 eurot ja menetluskulust 20 eurot. Harju Maakohus kohustas 20.04.2022 määrusega Osaühingut Aktiva Finants esitama võlgniku poolt tunnustamata nõude osas kohtule nõuetekohase hagiavalduse ning tasuma täiendava riigilõivu.
3.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 10.05.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse A M (kostja) vastu intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Harju Maakohus jättis hagi 11.05.2022 määrusega käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduse puudused. Hageja kõrvaldas Harju Maakohtu 11.05.2022 määruses osundatud puudused 11.05.2022 menetlusdokumendis. Harju Maakohus võttis hagi 16.05.2022 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-22-109318 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 16.05.2022 kohtumääruses.
4.Kostja vastas hagile 02.06.2022 menetlusdokumendis. Kohus palus 03.06.2022 kohtunõudes kostjal täpsustada, kas kostjal puuduvad hagile vastuväited ja kas kostja võtab hagi õigeks. 07.06.2022 esitatud menetlusdokumendis ei võtnud kostja hagi selgesõnaliselt õigeks. Kohus andis 07.06.2022 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 13.06.2022 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 15.06.2022. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 30.06.2022.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingud.
2-22-109318 26.06.2017 tarbijakrediidilepinguga sõlmiti järelmaksuleping nr xxx seadme Bluetooth peakomplekt Jabra Mini ostmiseks, mille netohind oli 39 eurot ja seadme mobiiltelefon Samsung Galaxy J5 2016 Dual SIM (kuldne) ostmiseks, mille netohind oli 189 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid kokku intressimääras 21,9% aastas.
6.02.04.2018 tarbijakrediidilepinguga sõlmiti järelmaksuleping nr xxx seadme Car video recorder DrivePro 520, Transcend, xxx ostmiseks, mille netohind oli 199,99 eurot ja seadme Hybrid camera Panasonic Lumix GH5 LEICA DG VARIO 12-60 mm lens, DC-GH5LEG- K ostmiseks, mille netohind oli 2 499 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid kokku intressimääras 21,9% aastas.
7.Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja jättes järelmaksu osamaksed tasumata, on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 11.09.2019.
8.Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid järelmaksu osamaksete eest. Puudub vaidlus põhinõude osas, kostja tunnustas vastuväites põhinõuet summas 1 774,87 eurot, mille osas tegi kohus maksekäsu. Perioodil 21.08.2019-11.09.2019 kasutatud krediit oli 1 218,87 eurot, hageja on viidatud summalt arvestanud intressi aastamääraga 21,9 % aastas. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses maksegraafikujärgsete osamaksete tasumisega ning hilines kokku kuue üksteisele järgneva tagasimaksega: 20.04.2019 summas 32,35 eurot, 20.05.2019 summas 30,14 eurot, 20.06.2019 summas 27,98 eurot, 20.07.2019 summas 25,80 eurot, 20.08.2019 summas 23,59 eurot, 11.09.2019 summas 16,09 eurot. Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi summa 155,85 eurot. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata intressivõlgnevus 155,85 eurot. Telia Eesti AS loovutas 04.05.2021 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
9.Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.9. Hageja nõuab kostjalt ühe tasulise kirja saatmise eest võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot.
10.Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute punktile 3, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15 % päevas. Hageja nõuab viivist väiksemas määras s.o seadusjärgses määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 12.09.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.05.2022. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 377,73 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Hageja palub mõista kostjalt välja intress 155,85 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 377,73 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 11.05.2022 kuni põhinõude summas 1 774,87 eurot täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
2-22-109318
12.Kostja tõi 02.06.2022 ja 07.06.2022 menetlusdokumendis esile, et soovib vastuväidet lõpetada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Hageja nõuab kostjalt Telia Eesti AS ja kostja vahel 26.06.2017 ja 02.04.2018 sõlmitud osamaksete tasumise müügilepingutest tuleneva võlgnevuse tasumist. 26.06.2017 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx ja 02.04.2018 sõlmitud järelmaksu müügilepingu krediidi tingimuste järgi on krediidi liigiks tarbijakrediit, mille esemeks on asja omandamise finantseerimine (dtl 40, 37), seega on sõlmitud lepingutel nii müügilepingu kui tarbijakrediidilepingu tunnused. Hageja väitel oli kostja järelmaksu osamaksetega võlgnevuses maksegraafikujärgsete osamaksete tasumisega ning hilines kokku kuue üksteisele järgneva tagasimaksega: 20.04.2019 summas 32,35 eurot, 20.05.2019 summas 30,14 eurot, 20.06.2019 summas 27,98 eurot, 20.07.2019 summas 25,80 eurot, 20.08.2019 summas 23,59 eurot, 11.09.2019 summas 16,09 eurot. Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi summa 155,85 eurot. Telia Eesti AS ütles lepingu 28.08.2019 teate alusel erakorraliselt üles (dtl 44). Hageja sai järelmaksu müügilepingutest tulenevate nõuete omanikuks nende loovutamise teel (dtl 31). Kostja ei ole eelnimetatud asjaoludele selgeid vastuväiteid esitanud ning kohus loeb hageja poolt esitatud tõenditega tuvastatuks kostja ja Telia Eesti AS vahel järelmaksu lepingute sõlmimise, lepingute ülesütlemise ning lepingutest tulenevate nõuete loovutamise hagejale.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ja Telia Eesti AS vahel 26.06.2017 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 1207434 ja 02.04.2018 sõlmitud järelmaksu müügilepingu eesmärgiks oli mh krediidi andmine asjade omandamise finantseerimiseks. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja väitel jättis kostja tasumata 20.04.2019 osamakse intressi summas 32,35 eurot, 20.05.2019 osamakse intressi summas 30,14 eurot, 20.06.2019 osamakse intressi summas 27,98 eurot, 20.07.2019 osamakse intressi summas 25,80 eurot, 20.08.2019 osamakse summas intressi 23,59 eurot ning 11.09.2019 osamakse intressi summas 16,09 eurot. Kuigi eelnimetatud osamaksete intressi kogusummaks on 155,95 eurot, lähtub kohus hageja nõutud intressi võlgnevusest summas 155,85 eurot, mis ühtib ka järelmaksu müügilepingutes sisalduva maksegraafikuga (dtl 38, 41). Kostja ei ole eelnimetatud võlgnevusele ega selle ulatusele vastuväiteid esitanud. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid lepingutele kohalduva intressimäära/krediidi kulukuse määra osas. Ka kohtule ei nähtu, et lepingutele kohalduv krediidi kulukuse määr ületaks krediidi kulukuse määra ülempiiri VÕS § 4062 mõttes.
2-22-109318
16.Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 108 lg 1 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata intressi 155,85 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist lepinguga kokkulepitust väiksemas määras s.o seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt 1 774,87 eurot alates ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 12.09.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.05.2022 summas 377,73 eurot. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. 20.04.2022 kohtumäärusega tegi Harju Maakohus võlgniku poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu ning kohustas kostjat tasuma hagejale mh krediidi põhinõude summas 1 774,87 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud põhinõudelt 1 774,87 eurot arvestatud seadusjärgne viivis 12.09.2019-10.05.2022 perioodi eest summas 377,73 eurot ning kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt hageja kasuks välja.
18.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 1 774,87 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab edasiulatuva viivise kostjalt hageja kasuks välja.
19.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 25 eurot väljamõistmist. Hageja nõuab kostjalt ühe tasulise kirja saatmise eest võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 4.9. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohtule nähtub, et hageja esindaja on saatnud 10.03.2022, s.o pärast lepingu ülesütlemist, kostjale võla meeldetuletuskirja (dtl 33). Kostja ei ole sissenõudmiskuludele vastu vaielnud, kohtu hinnangul on need õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
20.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi 155,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 377,73 eurot, edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni ning võla sissenõudmiskulud 25 eurot.
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab
2-22-109318 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
22.Hageja on täiendatud hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 73,70 eurot ning õigusabikulu 480 eurot, kokku 553,70 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
23.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 73,70 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h (käibemaksuta). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (käibemaksuta). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 163,70 (73,70+90) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 163,70 eurot ning menetluskuludelt (163,70 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
24.Hageja esitas taotluse enamtasutud riigilõivu summas 70 eurot tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 147 lõikele 5 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt riigilõivu 101,30 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 700,57 eurot ning eelnimetatud tsiviilasja hinnalt tuli tasuda riigilõivu 175 eurot, mistõttu tuli maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks hagejal tasuda täiendava riigilõivu summas 73,70 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 143,70 eurot, seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 70 euro ulatuses. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus rahuldab taotluse ning riigilõiv summas 70 eurot tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1 tagastada vastavalt hageja taotlusele Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx selgitusega 2-20-133938.
25.Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
2-22-109318 hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.