Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Leanika Tamm
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2022.a, Pärnu
Tsiviilasja number
2-20-136243
Tsiviilasi
Omega Invest OÜ hagiavaldus M.V.u vastu võlgnevuste ja viiviste nõudes 5825,16 eurot
Tsiviilasja hind Edasikaebamise kord
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 29.11.2022. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja: Omega Invest OÜ, registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja volitatud esindaja Anne-Liis Veski, e-post: [email protected] Kostja: M.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt M.V. välja hageja Omega Invest OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest (leping nr S171396038 põhivõlgnevus summas 2 489,95 eurot; viivis summas 312,74 eurot; leping S171514703 põhivõlgnevus summas 432,14 eurot; viivis summas 47,32 eurot; leping S17968208 põhivõlgnevus summas 1287,03 eurot; viivis summas 177,82 eurot; leping S182273137 põhivõlgnevus summas 516,22 eurot; viivis summas 42,82 eurot) tulenevalt põhivõlgnevuse kogusummas 4 725,34 eurot, viivised kogusummas 580,70 eurot; intressi kogusummas 1 870,10 eurot ja sissenõudmiskulud kogusummas 100 eurot, kokku 5406,04 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Mõista kostjalt M.V. välja hageja Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, summas 425 eurot. 1 (2)
2-20-136243
5.Mõista kostjalt M.V.ult hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt (450 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Omega Invest OÜ esitas 01.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5825,16 euro saamiseks. Kohus tegi 12.10.2020 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 04.11.2020 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Omega Invest OÜ nõude Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus kohustas 05.11.2020 kohtumäärusega hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust.
Omega Invest OÜ esitas 26.11.2020 Pärnu Maakohtule hagi M.V.u vastu neljast laenulepingust tulenevates nõuetes, millised hageja omandas 06.07.2020 nõude loovutuse teel Omaraha OÜ-lt. Kohus jättis 03.12.2020 määrusega hagi käiguta. Hageja esitas 08.12.2020 parandatud hagiavalduse, milles taotleb kostjalt laenulepingutest S171396038, S171514703, S17968208 ja S182273137 tulenevate tasumata summade väljamõistmist, kokku 4 725,34 eurot põhivõla, 580,70 eurot viivise ja 100 eurot kahju nõudes. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 425 eurot, kulud õigusabile on summas 300 eurot. Hageja ei ole esitanud õigusabikulude osas menetluskulude nimekirja ega kulutusi tõendavad dokumente.
3.Kohus võttis hagi 08.12.2020 määrusega menetlusse ning määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kohtu 13.11.2020 määrus ja hagiavaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud Avaliku e-toimiku vahendusel 15.12.2020.
4.Kostja M.V. esitas 05.01.2021 vastuse hagile, milles ta ei tunnista hagi. Kostja selgitab, et sattus kiirlaenude lõksu juba mitu aastat tagasi võttes kohustusi, millest enam ei osanud välja tulla, ilma uute laenude võtmiseta. Tõenduseks esitas kostja kontoväljavõtted perioodist 01.04.201731.03.202181. Lisaks selgitab kostja, et OÜ-lt OmaRaha-lt taotles ta esimese laenu 14.05.2018 (leping S17968208). Laenu taotlemise põhjuseks oli varasema Raha24 portaalist võetud laenu tagasimakseraskused ning kostja sõnul OmaRaha OÜ pakkus talle laenu ilma, et oleks tahtnud kontoväljavõtet. Lepingu sõlmimisel kanti kostja kontole 1899,50 EUR-I, mida kostja kasutas eelnevate laenude ning järelmaksude tagasimaksmisele. Kui kostja oli paar kuud laenu tasunud (enamasti läbi uute laenude kuhjumise), hakkas OÜ OmaRaha talle aktiivselt uusi laene pakkuma. Esmalt väiksemaid (nt. 21.09.2017 väljamakstud leping nr. S171338138 – tänaseks tagasimakstud), edasi juba suuremaid summasid. Kostja sõlmis 13.10.2017 laenulepingu nr. S171396038, mille alusel maksti talle välja 3334,00 EUR-i. Kolmanda lepingu (S171514703) allkirjastas kostja 25.11.2017 ning samal päeval maksti talle välja 579,00 EUR-i. Viimase laenulepingu sõlmis kostja 26.10.2018 (S182273137) ning selle väljamakse summa oli 588,50. Kostja leiab, et kõigi nelja laenulepingu puhul laekus minu kontole vähem raha, kui laenu lepingutes kirjas oli. Kogu laenatud raha on läinud kas igapäevaste kulude katteks või siis eelnevate laenude tagasimakseteks. See on nähtav ka minu kontoväljavõttest. Kostja leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §403 4) kuna kostja oli juba enne OmaRaha OÜ-ga lepingute sõlmimist seoses erinvevate eelnevate kohustustega sundolukorras, mille kinnituse on kostja toonud välja tabelina alljärgnevalt:
Kostja tõend DTL 108-148
2 (2)
2-20-136243 Lepingu S17968208 S171396038 S171514703 S182273137
KOKKU:
number Väljastamise 14.05.2017 13.10.2017 25.11.2017 26.10.2018 kuupäev Kontole 1899,50 3334,00 579,00 588,50 6401,00 laekunud Tasutud 2151,34 3026,33 484,21 255,49 5917,37 Kostja leiab, et kuna laenuandja ei ole järgnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleks seni tasutud rahad tasaarveldada hageja põhinõudega ning kohustada hageja ümber arvestama intressi kohaldades VÕS §403 4 lg. 7 öeldut.
5.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 13.06.2022. Hageja istungile ei ilmunud, kuid on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohtuistungil selgitas kostja, et tema hinnangul on Oma Raha rikkunud hea usu laenamise põhimõtet. Kostja võttis laenu, et oma eelmisi laene kustutada. Kostja leiab, et tema on käitunud heauskselt, võttes pakkumisi vastu, kuna oli sel hetkel juba laenuvõlgnik. Kostja selgitab, et kui Omaraha OÜ oleks küsinud temalt konto väljavõtet, siis nad ei oleks saanud talle laenu anda, aga nad ei küsinud tema käest mingeid andmeid ei ülalpeetavate ega olemasolevate kohustuste kohta. Samuti selgitab kostja, et Omaraha OÜ küsis seda infot temalt ühe korra, ja rohkem ei ole küsinud. Kõige esimese laenulepingu puhul küsis. Kostja edastas oma konto väljavõtte ja täitis ankeedi, esitades oma andmed, kohustused, mis antud hetkel olid olemas. Kõikide kohustuste kohta andsin teada neile. Talle väljastati maksegraafikud ning ta maksis tagasi nende maksegraafikute järgi. Vastuväiteid lepinutele sh. intressi ja viivise suurusele kostja ei esitanud, samuti ei vaidlustanud ta maksegraafikuid. Kostja selgitab et ta oli veendumusel, et suudab laenud tagasi maksta. Kostja küsis maksepuhkust, milles Omaraha OÜ keeldus. Esimest korda leidis kostja, et laenu andmine on Omaraha OÜ poolt vastutustundetu siis, kui nad andsid mind kohtusse ja summa oli põhjendamatult suur. Sest hagis toodud summa oli põhjendamatult suur. Enne seda oli kostja lepingutega nõus ja maksis selle alusel tagasi. Kui kostja jäi võlgu, siis inkasso esitas nõudena hoopis teised summad.
6.Kostja võttis kohtuistungil nõude osaliselt õigeks laenu põhinõude osas summas 486,63 eurot, muid kõrvalnõudeid õigeks ei võta, samuti nõustb kostja menetluskuludega summas 100 eurot. Viivistega kostja ei nõustu, leiab, et peab tagasi maksma 486,63 pluss 100 eurot, ja seda soovin ajatada 30 euro kaupa kuus. Kostja on nõus kokku maksma ka 1000 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3 (2)
2-20-136243
8.Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1 kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja sõlmis Omaraha OÜ-ga vaidlusalused laenulepingud. Vaidlus puudub ka laenulepingute tingimuste ja sisu üle. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja pidi tasuma laenumakseid kokkulepitud maksegraafikute kohaselt ega selle üle, et kostja laenulepingute alusel koostatut maksegraafikute järgi on võlgnevused osaliselt tasunud. Kostj ei ole vaidlustanud ka seda, et laenuandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingud 06.07.2020 erakorraliselt üles ja loovutas nõuded hagejale, kuna kostja oli jätnud lepingulised kohustused täitmata ja graafikujärgsed maksed tasumata. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Tegu on tavalise raha maksmise nõudega, seega ei ole selliste nõuete loovutamine piiratud.
10.Kostja tunnistab nõuet osaliselt, põhinõudes kogusummas 486,63 eurot, muid kõrvalnõudeid kostja ei tunnista, samuti nõustub kostja menetluskuludega summas 100 eurot. Kostja on väitnud üksnes, et laenuandja ei ole lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi kohta, millest johtuvalt on leping kostja hinnangul tühine. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide on vastuoluline. Kostja on ise selgitanud, et esmase laenuandmise puhul täitis kostja andmed oma kohustuste ja sissetulekute kohta, edasiste laenusummade puhul ta täiendavalt andmeid ei esitanud. Samas on kostja selgitanud, et algselt tasus ta laenu tagasimakseid graafikujärgselt.
11.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
4 (2)
2-20-136243
12.Laenuandja täiendavate 18.01.2021 antud selgituste ja sellele lisatud laenulepingute menetlusandmete2 kohaselt on kostjale laenu andmisel igakordselt arvestatud tema sissetuleku andmeid Pensioniregistris ja taotlusel märgitud igakuiste finantskohustuste ja majapidamiskulude suurust. Kohtule hageja poolt 18.01.2021 esitatud kostja laenutaotluste menetlusandmetest3 esitatud laenutaotlustest nähtuvalt on krediidiandja igakordselt teostanud analüüsi kostja maksevõime kohta, lähtudes kostja laenuandjale laenu saamiseks avaldanud andmetest sisstuleku suuruse ja igakuiste kohustuste osas ning majapidamiskulude suuruse osas laenu taotlemise ajal. Võttes arvesse menetlusandmeid ning kostja enda poolt avaldatut, on analüüsi põhjal jõutud järeldusele, et isik on piisavalt krediidivõimeline oma kohustusi täitma. Selle seisukohaga kattuvad ka kostja enda kontoväljavõtted4 ja kostja vastuses toodud teave varasemate laenulepingute täitmise ja kostja poolt 13.06.2022 kohtuistungil selgitatu5, mille kohaselt ta tasus makseid korrektselt.
13.Kohus on seisukohal et hageja on selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis võttis laenuandja arvesse kostja maksekäitumist, lisaks tegi laenuandja päringud maksehäireregistritesse ja arvestatud tema sissetuleku andmeid Pensioniregistris ning kostja igakuiste finantskohustuste ja majapidamiskulude suurust. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on laenuandja piisavalt kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Laenuandja on välja selgitanud kostja sissetulekute suuruse ning selle, et kostjal puuduvad muud finantskohustused. Nimetatud andmeid kogumis hinnates oli laenuandjal alus asuda seisukohale, et kostja majanduslik seisukord võimaldab tasuda laenulepingutes märgitud kuumakseid. Seega on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisel.
14.Kohus on seisukohal, et laenu taotlemisel on ka kostjal enesel enne lepingusse astumist kohustus hinnata enese maksevõimekust. Kostja ise on korduvalt välja toonud, et ta on enne järgmiste laenulepingute sõlmimist olnud teadlik sellest, et tal on makseraskused juba olemasolevate laenukohustuste osas, kuid sellest olenemata on kostja korduvalt sõlminud täiendavaid laenulepinguid. adekvaatselt, sh. enne uue laenutaotluse esitamist, hinnata, kas tema sissetulekust piisab laenuesitatud andmete õigsuse eest vastutab kostja ning kostja on andmete õigsust ka laenutaotluses ja laenulepingus kinnitanud. Kohus märgib, et kostja selgitustest nähtuvalt oli kostja ka täiendavate kohustuste võtmisel teadlik enese maksevõimest, kuid võttis enesele teadlikult ja tahtlikult täiendavaid laenukohustusi.
15.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
16.Laenuandja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kostja ja laenuandja vahel 13.10.2017 sõlmitud laenulepingu nr S171396038 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 34,5 % (dtl 60), 25.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr S171514703 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 31,3 % (dtl 63); 14.05.2017 sõlmitud laenulepingu nr S17968208 kohaselt krediidi kulukuse määr 37,1 % (dtl 66) ja 26.10.2018 sõlmitud laenulepingu nr S182273137 kohaselt krediidi kulukuse määr 23,9 % (dtl 67).
17.Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2017 aasta mais oli 18,95%; oktoobris ja novembris oli 18,92%, oktoobris 19,97%.6 VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr
2-20-136243 aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega ei ole lepingud liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühised. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtu ette pole toodud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et vaidlusalused laenulepingud oleksid tühised.
18.Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100, mis sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
19.Hageja põhinõue eurot koosneb tasumata jäänud laenumaksetest. Kostja ei ole põhivõla arvestusele esitanud vastuväiteid. Kostja on põhinõuet osaliselt tunnistanud 486,63 euro osas. Hageja nõutav põhivõlg on kooskõlas poolte vahel kokku lepitud maksegraafikutega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 4725,34 eurot.
20.Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt ka intressi 1870,10 eurot, viivist 580,70 eurot ja sissenõudmiskuludega tekitatud kahju 100 eurot. Kuna laenuandja on kostjaga sõlmitud laenulepingud üles öelnud, siis on kostja kohustatud tagastama laenuandjale laenusumma ja tasuma laenulepingu kehtivuse aja eest kokkulepitud intressi ning alates laenulepingu ülesütlemisest kuni kohustuse täitmiseni viivist.
21.Hageja nõuab kostjalt intressi kokku 580,70 eurot. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Leppides kokku intressi, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenuks antud raha kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Iga-aastase intressimäära nägid ette lepingute põhitingimused ning nende kohaselt oli 13.10.2017 sõlmitud laenulepingu nr S171396038 kohaselt oli lepingujärgne intressimäär 29% aastas; 25.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr S171514703 kohaselt oli lepingujärgne intressimäär 27 % aastas; 14.05.2017 sõlmitud laenulepingu nr S17968208 kohaselt oli lepingujärgne intressimäär 32 % aastas ja 26.10.2018 sõlmitud laenulepingu nr S182273137 kohaselt oli lepingujärgne intressimäär 21 % aastas . Hageja on arvestanud intressivõlgnevust alates tasumata laenusumma osamaksetest kuni lepingute ülesütlemisele eelnenud osamakseni. Kostja ei nõustu tasuma intresse, kuid ta ei ole hageja intressiarvestusele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress kogusumm 1870,10 eurot
22.Lisaks põhinõudele ja intressile nõuab hageja kostjalt ka viivist põhinõudelt alates laenulepingu ülesütlemise päevast kuni hagi esitamiseni ja sealt edasi põhinõude täitmiseni alljärgnevalt: Leping nr S171396038 Arvestuse algus 22.06.2020
Arvestuse lõpp 26.11.2020
Hilinenud päevi Viivise määr päev Võla jääk
0,080% 2489,95
Viivis 312,74
Leping nr S171514703
6 (2)
2-20-136243
Arvestuse algus 03.07.2020
Arvestuse lõpp 26.11.2020
Hilinenud päevi Viivise määr päev Võla jääk
0,075% 432,14
Viivis 47,32
Leping nr S17968208 Arvestuse algus
Arvestuse lõpp
Hilinenud päevi Viivise määr päev
Võla jääk
Viivis
22.06.2020
26.11.2020
1287,03
177,82
0,088%
Leping nr S182273137 Arvestuse algus
Arvestuse lõpp
Hilinenud päevi Viivise määr päev
Võla jääk
Viivis
06.07.2020
26.11.2020
516,22
42,82
0,058%
Viivis tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 esimest lausest tulenevalt, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Kostja viivist tasuma ei nõustu, kuid viiviseperioodi ja viivisesummat ei vaidlusta. Eeltoodust tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 274,19 eurot rahuldamisele.
23.Hageja nõuab kostjalt ka 100 euro suurust kahju hüvitamist seoses inkassoteenuse kasutamisega VÕS § 115 lg 2 järgi. Hageja märgib, et VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seisukohale, mille kohaselt on inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele, on asunud ka Riigikohus oma 14. juuni 2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05.
24.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue on kvalifitseeritav VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja 3, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot. Tegemist ei ole täiendava hageja kahju, vaid sissenõudmiskuludega. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend on tehtud 14.05.2005, mil VÕS’ist puudusid vastavad sätted, kuna VÕS § 1132 kehtib alates 01.10.2015. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab nelja lepingu sissenõudmiskuludena kogumis 100 eurot ning hageja lepingu nr S171396038 põhivõlgnevus summas 2 489,95 eurot ja hageja leping S17968208 põhivõlgnevus summas 1 287,03 eurot. Hageja on peale lepingu lõppemist saatnud kõigi nelja vaidlusaluse lepinguga seoses kostjale võlateatised, milles võla sissenõudmise kuludeks on märgitud 7 (2)
2-20-136243 3 eurot iga kirja kohta (dtl 70-73). Kostja on sissenõudekuludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on sissenõudekulu hüvitamise nõue põhjendatud, kuna tegemist on enam kui kahe nõudega, mis ületavad 1000 euro piire, on tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka 100 euro suurune sissenõudekulu.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4 725,34 eurot, viivised 580,70 eurot; intressi 1 870,10 eurot ja sissenõudmiskulud 100 eurot, kogusummas 5406,04 eurot (st. Leping nr S171396038 põhivõlgnevus summas 2 489,95 eurot; viivis summas 312,74 eurot; Leping S171514703 põhivõlgnevus summas 432,14 eurot; viivis summas 47,32 eurot; Leping S17968208 põhivõlgnevus summas 1 287,03 eurot; viivis summas 177,82 eurot; Leping S182273137 põhivõlgnevus summas 516,22 eurot; viivis summas 42,82 eurot; ning sissenõudmiskulud kogusummas 100 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (4 725,34 €) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on märkinud, et soovib õigusabikulude hüvitamist, kuid hageja ei ole kohtule esitanud kohtu määratud tähtajaks(kohtukutsed 30.05.2022) menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Sellest järeldab kohus, et hagejal kulutused õigusabile puuduvad, ning õigusabikulude väljamõistmiseks alus puudub. Hageja kohtukuludeks on riigilõiv summas 425 eurot, mille kohus kostjalt TsMS § 162 lg 1 alusel välja mõistab. Tulenevalt TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja esitatud taotluse ja mõistab välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
8 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.