Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli pärandaja perekonnaseisult lahutatud. Perioodil xxxx kuni xxxx oli pärandaja abielus R. K.. Ajutine haldur on tuvastanud, et ajutise pankrotimenetluse algatamise seisuga ei ole pärandaja nimele kinnistuid registreeritud. Ei pärandaja ega tema endise abikaasa nimele ei olnud kinnistuid registreeritud. Pärandaja nimele oli avatud konto Xxxx AS-is, mille jääk on negatiivne (broneering pangateenuste võlgnevuste eest). Pärandaja MTA ettemaksu konto on null. Pärandajale kuulub 3747,124 Xxxx xxxx pensionifondi osakut, hetkeväärtusega 3 718.08 eurot. Äriregistri teabesüsteemi andmetel kuulus võlgnikule kuni 17.03.2017 J OÜ (registrikood xxxx, kustutatud) 2 556.00 euro suurune osa. Kuni 10.02.2020 kuulus pärandajale ühiselt endise abikaasaga T OÜ (registrikood xxxx, kustutatud) 2 500.00 euro suurune osa. Liiklusregistri andmete kohaselt on pärandaja nimele registreeritud sõiduk xxxx (reg. märk xxxx, esm. reg. aasta 1990), registrikanne on peatatud alates 2014 aastast, viimane tehnoülevaatus 2006 aastal ning sõiduk xxxx (reg. märk xxxx, esm. reg. aasta 1998), registrikanne on peatatud alates 2019 aastast, viimane tehnoülevaatus 2016 aastal. Sõidukite asukoht ei ole teada. Muu vara ei ole tuvastatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud pärandvara hinnanguliselt väärtuses 3 718.00 eurot. Võlgnikul on rahalisi kohustusi kokku summas 18 426.25 eurot. Täitemenetlused on peatatud. Kohustustustele võivad lisanduda viivised ning täitemenetluse kulud. Eespooltoodud andmete alusel ilmneb, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmete alusel järeldub, et pärandvarast ei jätku tuvastatud nõuete rahuldamiseks. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri arvamusel on võlgniku makseraskused ilmnenud 2017 aastal, mil pärandaja suhtes oli algatatud täitemenetlus, mis ei ole koos hiljem algatatud täitemenetlustega tänase päeva seisuga lõpetatud. Kuriteo tunnustega teod ei ole tuvastanud. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks sissetuleku ebapiisavus ning võlgniku surm, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (alates 01.01.2022 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654.00 eurot). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 520.00 eurot (lisandub käibemaks 104.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 520.00 eurot (lisandub käibemaks 104.00 eurot). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.