Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
27. juuni 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
2-20-16538 Swedbank AS hagi A. R. (endine M.) vastu 14 786,94 euro nõudes 14 786,94 eurot
ja
nende Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701) Hageja volitatud esindaja: Birgit Juhanson Kostja: A. R. (endine M., isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Viktor Särgava ja advokaat Kaspar Koppel Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2022.a Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja Birgit Juhanson Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. R.lt Swedbank AS kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus summas 14 786,94 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 12 765,45 eurot, intressist summas 246,86 eurot, põhiosalt arvestatud viivisest 1722,31 eurot, Kredexi tagatistasust summas 43,88 eurot ja Kredexi tagatistasu viivistest summas 8,44 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja A. R.i kanda.
4.Välja mõista A. R.lt Swedbank AS kasuks menetluskulu summas 650 eurot.
5.Välja mõista A. R.lt Swedbank AS kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (650 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja ja XXX OÜ (pankrotis) sõlmisid 22.10.2019.a laenulepingu, mille alusel andis hageja nimetatud äriühingule laenu summas 30 000 eurot. 22.10.2019.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt XXX OÜ-ga laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 30 000 eurot. Kuna laenusaaja jättis laenusumma tagasimaksed maksmata, ütles hageja 11.09.2020.a lepingu üles. Hageja saatis kostjale teate võlgnevuse kohta, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub kostjalt võlgnevuse välja mõista. Võlgnevus on kokku 14 786,94 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 12 765,45 eurot, intressist summas 246,86 eurot, põhiosalt arvestatud viivisest 1722,31 eurot, Kredexi tagatistasust summas 43,88 eurot ja Kredexi tagatistasu viivistest summas 8,44 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu seoses Kredexi tagatistasuga ja Kredexi tagatistasult arvestatud viivisega. Laenulepingu p-st 2.16.4 nähtub, et SHS Kredex ees kohustatud isikuks oli XXX OÜ. Juhul, kui XXX OÜ jättis selle kohustuse täitmata, siis hageja võis soovi korral selle kohustuse küll ise täita, kuid laenuleping ei andnud hagejale õigust nõuda selle kohustusega tekkinud kulude hüvitamist XXX OÜ-lt ega käenduslepingu alusel kostjalt. Kostja leiab, et viiviste ja intresside arvutamine on ebaselge ning hageja on arvutanud sama perioodi eest üheaegselt nii viivist kui intressi, mis on seadusega keelatud. Samuti on tühine käendusleping vastavalt TsÜS § 86 lg 1. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal XXX OÜ juhatuse liige ning mingit isiklikku kasu ei saanud. Samuti oli käenduslepinguga võetud maksmimumkohustus võrreldes kostja sissetulekuga ebaproportsionaalselt suur. Hageja oleks pidanud enne käenduslepingu sõlmimist selgitama välja kostja maksevõimekuse. Hageja eksis KAVS § 44 lg 2 vastu. Kostja leiab, et alusetud on ka viivise nõuded, kuna kostja on tarbija. Juhul kui kohus leiab, et käendusleping kehtib, taotleb kostja viiviste vähendamist nullini või alternatiivselt kohaldada seadusest tulenevat viivise määra. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.01.2021.a kohtumääruses (dtl 62).
5.Vaidlust pole, et hageja ja XXX OÜ (pankrotis) sõlmisid 22.10.2019.a laenulepingu nr xxx, millisega hageja laenas nimetatud äriühingule 30 000 eurot käibevahendite finantseerimiseks intressimääraga 7,200 % aastas ja laenusumma tagastamise
lõpptähtpäevaks oli 22.10.2020.a (dtl 3-10). Lepingu punkt 6.1 järgi pidi laenusaaja tagama, et laenu tagastamiseks vajalikud summad on arvelduskontol olemas ning juhul, kui summad ei ole tähtpäeval olemas, siis on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt vastavalt lepingu punktile 10.1 (dtl 7).
6.Lepingu punktide 2.15.1 ja 12.5.2 kohaselt lepiti lepingu tagatisteks kokku A. M.i (isikukood xxxxxxxxxxx) käendus vastavalt käenduslepingule nr xxxxxx ning Sihtasutuse KredEx käendus, mille maht on 60 % pangale tagasi maksmata laenusummast (dtl 3).
7.Lepingu punkt 2.16.4 kohaselt kohustus laenusaaja iga kvartal maksma Sihtasutusele käendustasu 3,800% aastas laenusumma Sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Laenusaaja tagab, et iga kvartal Sihtasutusele maksmisele kuuluv käendustasu on kvartali esimesel kuul laenusaaja arvelduskontol. Pank võtab iga kvartal laenusaaja poolt maksmisele kuuluva käendustasu arvelduskontolt maha ning kannab Sihtasutuse arvelduskontole (dtl 4).
8.Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel 22.10.2019.a sõlmitud käendusleping nr xxxxxx, millega kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga eelpool viidatud laenulepingust tulenevate kohustuste kohane täitmine piirmääraga 30 000 eurot (dtl 21-22).
9.Vaidlust ei ole, et laenusaaja XXX OÜ suhtes on tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohus 21.04.2021 kuulutanud välja pankroti, mistõttu on äriühingu vastu jäetud hagi läbivaatamata 21.05.2021.a (dtl 180-182).
10.Hageja nõuab kostjalt kui solidaarvõlgnikult 14 786,94 euro tasumist. Kostja on esitanud hagile mitmeid vastuväiteid, milledele kohus vastab järgnevalt.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
12.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
13.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.
14.Esmalt on kostja esitanud vastuväite, et tõendatud pole, et hageja on laenusumma laenusaajale välja maksnud. Kohtule esitatud laenusaaja (XXX OÜ) konto väljavõtte kohaselt on asja kohtulikul arutamisel tõendatud, et viidatud äriühingule on 22.10.2019.a laenulepingu alusel 30 000 eurot välja makstud (dtl 172).
15.Kostja väidetel on nõue ebaselge. Ebaselge on ka viivise ja intressi arvestus. Kostja vastavad vastuväited on üldsõnalised ja konkretiseerimata. Kostja ei ole täpsustanud, milles ebaselgus seisneb. Kohus märgib, et juhul, kui hageja on eksinud viivise või intressi arvestusega tuleb kostjal see välja tuua ning sel juhul esitada õige arvestus, mida saaks võrrelda ja kontrollida. Vaatamata hageja sellisele nõudele, ei ole kostja omapoolset arvestust esitanud ega oma väiteid muudmoodi põhistanud.
16.Kohtule on esitatud lepinguga seotud sooritatud operatsioonide väljavõte koos selgitustega (dtl 173-178). Seal kajastatud andmed on selged ning järgitavad. Seega jäid kostja
sellekohased vastuväited asja arutamisel paljasõnalisteks.
17.Pole õige kostja väide, et hageja on arvutanud korraga intressi ja viivist. Kohus selgitab, et hageja on arvutanud laenu põhisummalt intressi ning viivist tähtaegselt tasumata laenu põhisummalt. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole hageja intressi arvestanud, viiviseid on arvestatud põhivõlgnevuselt (dtl 178).
18.Ka pole õige kostja väide, et alusetu on hageja nõue seoses Kredexi tagatistasuga ja Kredexi tagatistasult arvestatud viivisega. Tulenevalt käenduslepingu punktile 1 vastutab käendaja laenulepingust nr xxx (laenusumma 30 000,00 EUR) ja lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate laenusaaja XXX OÜ (registrikood xxxxxx) kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 30 000,00 EUR (kolmekümne tuhande euro) tasumise eest (dtl 21). Laenulepingu punktist 2.16.4 on lepinguline kohustus ka Kredexi tagatistasu ja sellelt arvestatud viivise nõue (dtl 4), millede eest vastutab kostja hageja ees laenusaajaga solidaarselt.
19.Kostja on esitanud vastuväite, et tõendatud pole, et Kredex oleks hagejale raha tasunud. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole Kredex hagejale väljamakseid teinud, kuivõrd kooskõlas laenulepingu punktiga 2.16.6 on Sihtasutuse Kredex vastutus täiendav tagatis (dtl 4).
20.Kostja on seisukohal, et käendusleping on tühine, kuivõrd kostja oli selle sõlmimisel laenusaaja juhatuse liige, mistõttu on tegemist heade kommete ning avaliku korraga vastuolus oleva tehinguga. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et kostja oli käenduslepingu sõlmimisel laenusaaja juhatuse liige ei ole aluseks käenduslepingu tühisusele. Selline kostja järeldus on meelevaldne. Käendusleping, milline sõlmitakse juhatuse liikme poolt äriühingu kohustuste tagamiseks on iseenesest majandustegevuses tavapärane. Samuti on kokku lepitud maksimaalses vastutuses, milleks antud juhul on 30 000 eurot.
21.Kostja on ka välja toonud, et oma sissetulekute juures puudub tal igasugune objektiivne võimalus käenduslepinguga langenud kohustuse täitmiseks. Hageja on eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtete (KAVS § 44 lg 2) vastu käenduslepingu sõlmimisel. Hageja sellise kostja arvamusega ei nõustu.
22.Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli kostja laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal laenusaaja juhatuse liige ja omanik. Seega pole õige kostja väide, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei saanud ta mitte mingit rahalist kasu. Kostjal, olles äriühingu omanik ja juhatuse liige, oli võimalik saada isiklikku kasu talle kuuluva ja tema juhitava äriühingu majandustegevusest.
23.Riigikohus on 31.01.2018.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-14-21710 punktis 48 selgitanud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Seega on käendusleping heade kommetega vastuolus üksnes erandlikel asjaoludel. Kostja selliseid erandlikke asjaolusid kohtu ette toonud ei ole.
24.Ka pole vaidlust, et käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2000 eurot (dtl 82). Laenusumma suurust (30 000 eurot) arvestades ei saa kohtu arvates pidada käenduslepinguga võetud kohustust käendajat liigselt kahjustavaks.
25.Hagetav nõue kostja vastu moodustab kogusummas 14 786,94 eurot, mis ei ole kostja käenduslepinguga kokkulepitud maksimaalne vastutuse piirmäär (30 000 eurot). Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue on käesoleval juhtumil sedavõrd suur või ebamäärane. Seega peab kohus eelnevast tulenevalt hageja nõuet kostja vastu põhjendatuks.
26.Vaidlust ei ole, et laenusaaja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi hageja ees ning jättis laenusumma tagasimaksed tasumata. 24.08.2020.a teatisega nr A01.10-200-02
teavitas hageja laenusaajat võlgnevusest, andes selleks täiendava tähtaja ning hoiatas, et kui tähtajaks kohustusi ei täideta, siis loeb hageja lepingu ühepoolselt üles öelduks (dtl 1113). Samal kuupäeval saatis hageja kostjale teatise võlgnevusest ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 14-16). 14.09.2020.a on hageja teavitanud nii laenusaajat kui ka kostjat laenulepingu ülesütlemisest, kuivõrd täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasutud (dtl 32-35, 36-38). Samuti on hageja teavitanud võlgnevusest nii laenusaajat kui ka kostjat 08.10.2020.a teatistega (dtl 23-31).
27.Hageja on kohtule esitanud laenumaksete aruande (dtl 17-19, 57-58, 173-178). Esitatu on kontrollitav ja jälgitav. Raamatupidamislikke kandeid on tehtud rea kaupa ja on lihtsalt tuvastatav toimingu kuupäev, nõutud summa, laenu tagasimakse, võlg. Hageja on eraldi esitanud lepingu osas põhiosa, intressi ja viivise arvestused. Kohtule esitatud arvestustest nähtub, et kostja põhivõlgnevus moodustab summas 12 765,45 eurot, intress summas 246,86 eurot, põhiosalt arvestatud viivis summas 1722,31 eurot, Kredexi tagatistasu summas 43,88 eurot ja Kredexi tagatistasu viivis 8,44 eurot.
28.Kuivõrd vaidlust ei ole, et laenu on antud summas 30 000 eurot ning kostja ei ole tõendanud, et laenusumma oleks tagastatud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 12 765,45 eurot.
29.VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 246,86 eurot. Laenulepingu punkt 2.8 kohaselt on intressimäär aastas 7,200 % (dtl 3). Kostja intressinõude suurusele ning selle arvutuskäigule konkreetseid vastuväiteid esitanud ei ole ning seega on põhjendatud intressi summas 246,86 eurot väljamõistmine kostjalt hageja kasuks.
30.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 1722,31 eurot. Kostja on arvamusel, et tegemist on ülemäärase viivisega. Kostja väidetel moodustab viivis 108 % aastas. Kostja palub viivisnõuet vähendada nullini.
32.Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
33.Lepingu punktis 2.14 on pooled leppinud kokku, et viivise määr on 0,150 % päevas (dtl 3).
34.Kohus leiab, et antud juhul alused viivise vähendamiseks puuduvad. Esmalt selgitab kohus, et kostja väide, et viivise määr on 108 % aastas ei ole korrektne. Kohus nõustub hagejaga selles, et õige on 54,75 % aastas (0,15 % x 365).
35.Kostja ei ole tõendanud, et antud summa on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav ning et ta ei suuda lepingus kokkulepitud viivist tasuda. Üldjuhul viitab ebamõistlikule leppetrahvi suurusele muuhulgas asjaolu, et leppetrahv ületab kordades põhikohustust. Põhikohustus moodustab summas 12 765,45 eurot ning viivis summas 1722,31 eurot. Seega sellist asjaolu antud juhtumil ei esine. Ka ei ole kohtu hinnangul poolte poolt kokku lepitud viivise määr ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Hageja on nõudnud viivist mõistlikul ajal. Seega puuduvad asjaolud, mis
annaks kohtule aluse viivise vähendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei soovi kokkulepitud määras viivist tasuda ei ole aluseks viivise vähendamiseks (vaata Riigikohtu 13. mai 2020.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-17536 punkt 17).
36.Kooskõlas laenulepingu punkt 2.16.4 ja käenduslepingu punkt 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Kredexi tagatistasu summas 43,88 eurot ja Kredexi tagatistasu viivis summas 8,44 eurot.
37.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele kogusummas 14 786,94 eurot.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 14 786,94 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
40.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 650 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 650 eurot.
42.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.