Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2022. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-174xx
Kohtuasi
Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu hagi XXi, YYi (endise nimega J) ja WW vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.08.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): : Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu (registrikood 80177327), lepinguline esindaja Sulev Mander Kostja I (vastustaja I): XX (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II (vastustaja II): YYi (endise nimega J) (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.08.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastustajatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-18-174xx Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu esitas 16.11.2018 Harju Maakohtule hagi XXi, J Ji (praeguse nimega Y) ja WW vastu kahju summas 1 000 eurot hüvitamiseks.
2.05.03.2014 jagasid kostjad korteriomanikele 18.02.2014 juhatuse koosoleku protokolli koos selles sisalduvate otsustega, mille punktis 3 oli kirjas järgmine: Kuna BB on kõige suurem võlgnik, siis panna kanalisatsioonitorule ette kork/pump/tihend; teavitada isiklikult ja anda kätte allkirja vastu. 06.03.2014 saatis kostja II hageja nimel tema liikmele (korteri nr xx omanikule) e-kirja, milles teatas, et korteriühistu lõpetab korterile nr xx teenuste osutamise, kui korter nr xx omanik ei tasu võlgnevust tervikuna, osaliselt või ei sõlmi kompromissi. E-kiri saadeti korteri nr xx omaniku esindajale EEle.
3.Korteri nr xx omanik esitas tema vastu esitatud nõude tõttu hageja vastu hagi kohtusse kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. 17.11.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja rahuldas hagi ning mõistis hagejalt BBi kasuks välja menetluskulud summas 1000 eurot, s.o riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, riigilõiv hagilt 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot. Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja BBi arveldusarvele 18.11.2015.
4.Tsiviilasjas nr y-yy-yyyyyy tuvastati, et kostja II ei kuulunud hageja juhatusse alates 12.06.2013. Tsiviilasjas nr b-bb-bbbbbb tuvastas maakohus, et alates 12.06.2013 ei kuulunud kostjad hageja juhatusse ning et nad tegutsesid käsundita asjaajajatena. Seega alates 12.06.2013 ei kuulunud kostjad enam hageja juhatusse. Järelikult tegutsesid kostjad hageja nimel käsundita asjaajajatena ka 18.02.2014 (hageja juhatuse nimel juhatuse koosoleku otsuste vastuvõtmine, hageja esindamine kohtus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, hageja nimel ähvardust sisaldavate ekirjade saatmine). Kostjate sellist tegevust ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele vastavana. Tegemist oli õigustamata ja pahauskse asjaajamisega.
5.Kuivõrd kostjad tegutsesid vaidlusalusel perioodil (18.02.2014 ja sealt edasi) faktiliste ühingujuhtidena, siis järelikult vastutavad nad hagejale kahju tekitamise eest solidaarselt. Kostjad tekitasid hagejale varalise kahju summas 1000 eurot. Hageja nimel tegutsenud kostjad sundisid oma kahjutekitava käitumisega pöörduma hageja liiget (krt xx omanikku E-cc) oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. Hagejal tuli vastavalt 17.11.2015 kohtuotsuse resolutsioonile tasuda BBile menetluskuludena 1000 eurot. Tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel on põhjuslik seoses, sest kui kostjad hageja juhatuse nimel ei koostanuks hagejale soovimatuid 18.02.2014 juhatuse otsuseid, s.h otsust nr 3 (krt nr xx torustiku sulgemine) ja ei oleks ähvardanud BBile ja tema korteriomandile kahju tekitada, ei pidanuks BB esitama hagi kohtusse hageja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise kohustamiseks. Samuti kui kostjad ei vaielnuks hageja nimel hagile vastu, s.t ei venitanuks vaidlust hulgaliste menetlusdokumentide esitamisega, ei tulnuks hagejal menetluse lõppedes hüvitada BBile tema
2-18-174xx poolt tsiviilasja nr x-xx-xxxxx kantud menetluskulusid summas 1000 eurot ja hagejale ei oleks kahju tekkinud. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
7.Kostja I väitel ei olnud kuni 2015. a lõpuni keegi osapooltest, s.o ei hageja praegused juhatuse liikmed ega kostja I, veel teadlikud sellest, kes on hageja seaduslik juhatuse liige ning kellel on seadusest tulenev pädevus täita hageja juhatuse liikme kohustusi. Perioodil 2013-2015 tegutses kostja I kui hageja juhatuse liige (kuivõrd ta ei olnud teadlik, kumma poole kasuks kohus otsuse teeb) ning lähtus ainuüksi hageja huvidest. Kohus ei saa õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse, mis tehti BBi hagis hageja vastu, alusel lugeda tuvastatuks kahju tekitamist kostja I poolt korteriühistule. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei ole kohus kontrollinud, kas BBi poolt oli kohustus korteriühistule täidetud või mitte. Hageja teeb niivõrd palju mööndusi oma võlgnikule BBile, kuna võlgniku ema EE teeb hageja praeguse juhatusega pikaajalist koostööd (erinevate nõuete koostamine ja esitamine hageja nimel), mille tulemusena ei tegele hageja võlgnevuste väljamõistmisega tema tütrelt BBilt. Kuivõrd kostja I oli see isik, kes üritas ülalpool toodud isikute koostööd “rikkuda”, hakkas hageja mõtlema välja kõikvõimalikke skeeme, et kostjat I “karistada”. Eeltoodust tulenevalt on kostja I seisukohal, et ka antud menetlus oli algatatud sooviga kostja I kaudu alusetult rikastuda. Kostja I leiab, et korteriühistu võlgnikega tegelemine ilmselgelt vastab korteriühistu huvidele ning eeldatavale tahtele.
8.Kostja II leiab, et hagi on põhjendamatu, kuna korteriühistu juhatuse liikmed kasutasid seaduslikke võimalusi võlgnevuse väljamõistmiseks. BB oma käitumisega tekitas korteriühistule kahju. BB rikkus korteriühistu põhikirjas sätestatud kohustusi, kuna ei ole regulaarselt maksnud korteriühistu poolt esitatud arveid. Korteriühistu kasutas kõiki võimalusi selleks, et võlgnik maksaks oma võla. Kõige suurem võlgnik majas on BB, kes elab korteris Xxxxxx-xx – xx. Võlgnikule saadeti mitu e-maili ja teatati suuliselt, et võlg on vaja likvideerida, kuna teised majaelanikud ei soovi maksta tema eest. Pakuti kompromissi võla osadena maksmiseks. Võlgnik ei reageerinud. 25.06.2013 esitasid uued korteriühistu liikmed kohtusse hagi (tsiviilasi nr m-mm-mmm BBi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks). BB ei ole kohtuotsust täitnud ning võlgnevus jäi samaks. Vastuseks juhatuse 04.02.2014 pöördumisele selgitas Tarbijakaitseamet, et kui korteriomanik kulude eest ei tasu, on korteriühistu õigustatud teenuste andmine lõpetada. 12.03.2014 teatati BBile kirjalikult võimalikest sanktsioonidest ning võimalustest, kuidas oma võlga likvideerida. Menetluse käik
9.Harju Maakohus tegi 03.07.2019 tagaseljaotsuse kostja I suhtes ja rahuldas hageja hagi kostja I suhtes, mõistes kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1000 eurot ning menetluskulud summas 1155 eurot. Kostja I esitas 21.08.2019 kaja kohtu 03.07.2019 tagaseljaotsuse peale, paludes taastada menetlus. Kohus rahuldas 11.02.2020 määrusega kostja I avalduse menetluse taastamiseks ning taastas menetluse kostja I osas.
10.Hageja ja WW esitasid 17.03.2020 Harju Maakohtule kompromissilepingu, milles palusid kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus kinnitas 03.04.2021 määrusega kompromissi ja lõpetas menetluse AA osas.
2-18-174xx Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
12.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: -
hageja 24.05.2013 üldkoosoleku otsusega valiti hageja juhatuse liikmeteks kostjad ja VVa ning LL (endine K);
-
kostjate volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid 12.06.2013, kui sama kuupäeva hageja üldkoosoleku otsusega valiti uued juhatuse liikmed AA, KK, II ja CC;
-
kostja I oli juhatuse liikmena kantud registrikaardile kuni 09.11.2015;
-
kostjad koostasid 18.02.2014 juhatuse otsuse, mille järgi tuli BBi kui kõige suurema võlgniku korteriomandi kanalisatsioonitoru sulgeda. Kanalisatsioonitoru kunagi ei suletud;
-
tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitas BB Harju Maakohtule hagi korteriühistu vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Korteriühistu nimel esinenud Monika Sulg hagi ei tunnistanud;
-
korteriühistu võttis tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hagi õigeks;
-
Harju Maakohtu tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud 17.11.2015 õigeksvõtul põhineva otsuse alusel tuli korteriühistul hüvitada BBile menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot). Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja BBi arveldusarvele 18.11.2015.
13.Kostjate vastu esitatud nõuet on võimalik lahendada käsundita asjaajaja sätete alusel. Kostjate tegevuses puudub pahauskne hageja huvide kahjustamine. Kostjad tegutsesid selle nimel, et nõuda võlgnikult, korter xx omanikult BBilt, võlgnevus välja korteriühistu jaoks. Korteriühistu võlgnikega tegelemine vastab selgelt korteriühistu huvidele ning eeldatavale tahtele.
14.Kostjate tegevuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Pole teada, millise lahendi oleks kohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx teinud, kui hageja poleks hagi õigeks võtnud.
15.Lisaks eelnevale tuleb hagi jätta rahuldamata ka seetõttu, et hagejal puudub käesoleval ajal kostjate vastu nõue. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 1000 euro välja mõistmist. Samas on hageja nõue rahuldatud enam kui 1,5 aastat tagasi. Kohus taastas käesolevas tsiviilasjas menetluse 11.02.2020 määrusega ja sellega loetakse, et tagaseljaotsust asjas pole tehtud. Vaatamata sellele pole kostja I, kes tagaseljaotsuse täitmise käigus hageja nõude täitis, raha tagasi saanud ega esitanud selles osas ka nõudmisi käesolevas menetluses.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4, § 163 lg 2 ja § 168 lg 4 koostoimes on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda järgmistel põhjendustel: kohus jättis hagi rahuldamata muuhulgas põhjusel, et kostja I on alles pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud; WW on käesolevas asjas hagejaga kompromissi sõlmides juba hüvitanud hagejale menetluskulusid summas 718,32 eurot; kostja I pakkus hagejale kompromissi, et vähendada menetlusega seotud kulusid; hagejale oli juba enam kui 1,5 aastat tagasi teada, et tema nõue on
2-18-174xx rahuldatud ja vaatamata sellele ei esitanud hageja menetluse lõpetamise taotlust ega muutnud oma nõuet. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
18.Maakohus rikkus menetlusõiguse normi sellega, et ei teinud kohtuotsust avalikuks nii nagu TsMS § 452 ette näeb. Kohus tegi otsuse avalikuks 02.08.2021, s.o 4 kuud hiljem varem teatatud kuupäevast, ületades seaduses ettenähtud tähtajad üle igasuguse mõistlikkuse piiri.
19.Maakohtul puudus mis tahes seaduslik võimalus ja alus kostja I kaja rahuldamiseks. Kaja alusetu rahuldamine tõi kaasa pikaks ja kulukaks veninud menetluse, st põhjustas hagejale lisakulutusi. Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja tegi tagaseljaotsuse 03.07.2019. Seega olnuks kostjal I aega esitada enda vastuväited hagile alates hagimaterjalide kättetoimetamisest 07.01.2019 kuni tagaseljaotsuse tegemiseni 03.07.2019, s.o 6 kuu jooksul. Kostja I ei reageerinud hagile aga mingil viisil isegi siis, kui ta sai 26.03.2019 kätte hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ehkki hageja taotluse kättesaamisest 26.03.2019 tegi kohus tagaseljaotsuse alles 4 kuud hiljem. Seega esinesid kõik eeldused selleks, et kohus võis tagaseljaotsusega kostja I osas hagiavalduse rahuldada selles toodud põhjendustel, kuna hageja poolt hagis esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks.
20.Maakohus on rikkunud menetlusõigust sellega, et on jätnud sisuliselt hindamata absoluutselt kõik hageja poolt hagi tõendamiseks esitatud tõendid, sh ka kõik samade poolte vahel samadel asjaoludel esitatud jõustunud 6 kohtulahendit ehkki neis kohtulahendites tuvastatu pidanuks kohtule siduv olema ka käesolevas asjas. Kohus ei ole otsuses isegi mitte möödaminnes märkinud, miks jõustunud kohtulahendid talle siduvad ei olnud või miks kohus need kõrvale jättis. Tsiviilasjades nr n-nn-nnnn, nr p-pp-pppp ja nr b-bb-bbbbbb on kohtud tuvastanud, et kostjad tegutsesid hageja nimel käsundita asjaajajana alates 12.06.2013, järelikult ka ajal, millist käsitletakse praeguses hagis, s.o alates 18.02.2014. Kohus jättis ka selle tähelepanuta ning asus alusetult kostjat I õigustama, et kuna mitmed korteriühistu koosolekute otsused olid kohtus vaidlustatud, siis kostja I ei teadnud, kas ta on juhatuses või mitte. Seejuures võttis maakohus alusetult arvesse asjaolu, et kostja I oli kantud registrikaardile juhatuse liikmena.
21.Kostjate käsundita asjaajamine oli õigustamatu ja pahauskne. Kostjate tegevust (hageja juhatuse nimel hagejale soovimatute ja mittevajalike otsuste vastu võtmine; nende otsuste jagamine korteriomanikele, otsuste täideviimine, s.o hageja liikme korteriomandis kavandatud kanalisatsioonitorustiku sulgemine ja muude teenuste lõpetamisega ähvardamine) ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele vastavana. Ükski Eestis kehtiv seadus (ka senine kohtupraktika) sellist tegevust ei luba. Seejuures ei tohi unustada, et kanalisatsioonitorustiku sulgemine ühes või mitmes korteris on võimalik üksnes nii, et rikutakse kõigi 80 korteriomaniku kaasomandid olevat torustikku ning selline tegevus eeldanuks kõigi 80 korteriomaniku kokkulepet. 18.02.2014 hageja juhatuse nimel kostjate poolt tehtud otsus nr 3: 1) ei ole olnud ega ole hageja huvides (loomulikult ka mitte avalikes huvides); 2) kostjad ei selgitanud välja enne nimetatud otsuse tegemist ja korteriomanikele jagamist hageja tegelikku tahet, s.t kostjad ei selgitanud välja, kas krt nr xx omanikul on mingeid täitmata kohustusi hageja ees, kas tal on sõlmitud hagejaga kokkulepe võlgnevuse tasumiseks või kas hageja soovib sulgeda korteri xx kanalisatsioonitorustiku selliselt, et korter muutub kasutuskõlbmatuks. Samas teadsid kostjad väga hästi, et kohtu menetluses oli tsiviilasi nr m5
2-18-174xx mm-mmm (hageja hagi krt xx omaniku vastu võlgnevuse nõudes). Ka teadsid kostjad, et väidetav võlgnevuse summa oli vaieldav, kuna oletatav nõue oli loovutatud inkassofirmale ja seda tagasi hagejale ei loovutatud, ka oli osaliselt nõue aegunud.
22.Korteri nr xx omanikku sundis hagi esitama ka see, et kostjad hageja juhatuse nimel käitusid kahjutekitavalt veel ka siis, kui neil oli olemas juba maakohtu 07.04.2014 hagi tagamise määrus; samuti ka see, et AA kinnitas, et nad torustiku kindlasti ka sulgevad. Hagile esitas vastuse hageja nimel Monika Sulg, kellele hageja esindamiseks andsid volikirja kostjad ja AA. Nimetatud vastuses hagi ei tunnistatud ning leiti, et hageja käitumine seoses kanalisatsioonitorustiku sulgemisega oli õiguspärane. Tegelikult ei saanuks Monika Sulg üldse hageja nimel selles tsiviilasjas kohtule mingeid dokumente esitada. Harju Maakohus küsis vastuse hageja tegelikelt seaduslikelt esindajatelt (JK, GG, AA, II), kes võtsid koheselt hagi õigeks, kuna neil oli soov vabaneda kostjate süü läbi esitatud hagist ja mitte põhjustada suuri menetluskulusid. Seoses sellega, et hageja nimel käsundita asjaajajana tegutsenud kostjad ei võtnud hagi õigeks, vaid vaidlesid sellele mitmes menetlusdokumendis vastu, venis menetlus juba algstaadiumis üsna mahukaks, mis tõi kaasa krt xx omanikule lisakulutusi lepingulise esindaja (FIE EE) kulude näol.
23.Kostjad on faktilise ühingujuhina asjaajamisega tekitanud hagejale varalist kahju järgmisega: 1) Kostjad koostasid hageja juhatuse nimel 18.02.2014 juhatuse otsused, millise punkti 3 järgi tuli BBi kui kõige suurema võlgniku korteriomandi kanalisatsioonitoru sulgeda; 2) Nimetatud otsus tehti ile teatavaks; 3) Hageja tegelik seaduslik esindaja JJ ja BBi esindaja püüdsid korduvalt AAt veenda kavatsusest (torustiku sulgemine) loobuma, kuid AA kinnitas, et tegemist on kostjate üksmeelse otsusega ja sellest ei loobuta; 4) AA kirjeldas ka, kuidas torustik suletakse; 5) BBile saadeti korduvalt torustiku sulgemise kavatsust kinnitavaid kirju, misjärel pöördus BB kohtusse hagi tagamiseks, millise taotluse kohus ka 07.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx rahuldas; 6) Kostjatele tehti hagi tagamise määrus teatavaks, kuid kostjad jätkasid BBi ähvardamist kahjutekitava käitumisega; 7) Kuivõrd kostjate poolt hageja nimel kahjutekitav käitumine jätkus ka peale hagi tagamise määruse edastamist kostjatele, oli BB sunnitud esitama kohtusse hagi; 8) Kostjad vaidlesid hageja nimel hagile vastu, õigustasid oma käitumist ning kinnitasid, et ei kavatse loobuda torustiku sulgemisest; 9) Kostjad teadsid, et hageja tegelikud seaduslikud esindajad võtsid hagi õigeks ning et hageja ei ole soovinud krt xx eraldamist elamu ühtsest kanalisatsioonitorustikust ning ei pidanud seda lubatavaks; 10) Kostjad provotseerisid BBit hageja vastu hagiga kohtusse pöörduma ehkki teadsid, et hageja tegelikud seaduslikud esindajad kostjate käitumist heaks ei kiida; 11) Kostjatel oli võimalus korduvalt enda kahjutekitavast käitumisest BBi suhtes loobuda, s.h oli võimalik vältida hagi esitamist üldse; 12) Kuna kostjad provotseerisid enda jätkuvate ähvardustega BBit hageja vastu kohtusse pöörduma ja jätkasid sama käitumist ka kohtumenetluses, tekkisid BBil kulutused (riigilõivud ja õigusabikulu), millised ta oli õigustatud menetluse lõpus hagejalt sisse nõudma; 13) Hageja oli sunnitud hagi õigeks võtma, kuna hagi esitati kohtusse hageja vastu kostjate süü läbi. Hageja ei saanud lubada hagi menetlemist lõpuni, kuna sellisel juhul oleks hageja kaudselt heakskiidu andnud kostjate tegevusele, kes provotseerisid hageja nimel BBit kohtusse pöörduma ning menetluskulud suurenenuks veelgi. x.X aga ei olnud nõus sellega, et menetluskulud jäänuks tema kanda.
24.Tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostjad hageja juhatuse nimel ei koostanuks hagejale soovimatuid 18.02.2014 juhatuse otsuseid , s.h otsust nr 3 (torustiku sulgemine) ja ei oleks ähvardanud BBile ja tema korteriomandile kahju tekitada (seda isegi veel kohtumenetluse ajal ja vaatamata hagi tagamise määruse olemasolule), ei pidanuks BB esitama hagi kohtusse hageja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks kohustamiseks. Samuti kui kostjad ei vaielnuks hageja nimel hagile vastu, s.t ei venitanuks
2-18-174xx vaidlust hulgaliste menetlusdokumentide esitamisega, ei tulnuks hagejal menetluse lõppedes hüvitada BBile tema poolt tsiviilasja nr x-xx-xxxxx kantud menetluskulusid summas 1000 eurot (riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, riigilõiv hagilt 250 eurot ja õigusabikulu 700 eurot), siis hagejale ei oleks kahju tekkinud.
25.Kanalisatsioonitorustiku sulgemise mõtles välja just nimelt kostja I Vene Föderatsioonis kasutatava praktika eeskujul. Maakohus andis oma otsusega vähemalt kaudselt heakskiidu Vene Föderatsiooni praktika juurutamisele ka Eesti Vabariigis. Korteriühistu ei saa peatada ega keelata korteriomanikele mingeid teenuseid, kuna ühistu vahendab teenuseid (vesi, kanalisatsioon, elekter) aga mitte ei anna ega müü neid ise korteriomanikele.
26.Maakohus tegi vastuolulise otsuse kui leidis, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud ning et kostja I on nõude tasunud. Kostja I ei tasunud summat ise, vaid tasumine toimus täitemenetluse käigus. Kostja I ei ole üldse mingeid summasid hagejale tasunud. Vastustajate seisukoht
27.Kostja I ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta.
29.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et võlgnikuga tegelemine kanalisatsioonitoru sulgemise otsustamise näol vastab hageja eeldatavale või tegelikule huvile ning kostjate tegevus 18.02.2014 otsuse vastuvõtmisel vastas seetõttu käsundita asjaajamisele (VÕS § 1018). See materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ei too aga kaasa siiski maakohtu otsuse tühistamist, kuna maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi. Nimelt rikkus maakohus menetlusnormi osas, milles maakohus ei käsitlenud otsuses kostja I tasaarvestusavalduse vastuväidet ning jättis kostja I ja hageja vastastikused nõuded tasaarvestamata. Selle tõttu on vajalik maakohtu otsuse põhjendusi muuta, kuid lõppjäreldusena ei too see kaasa maakohtu otsuse resolutsiooni muutmist.
30.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei kuulutanud kohtuotsust määratud ajal ja rahuldas kaja ebaõigesti, märgib ringkonnakohus, et kohtuotsuse määratud ajal kuulutamata jätmisest ei saa järeldada, et maakohtu otsus oleks sisuliselt ebaõige. Samuti ei saa ringkonnakohus muuta apellatsioonimenetluses maakohtu otsustust kaja rahuldamise ja menetluse taastamise osas ning isegi kui maakohus rikkus selles osas menetlusõigust, ei saaks sellest järeldada vaidlustatud kohtuotsuse ebaõigsust.
31.Maakohus tuvastas õigesti, et kostjate volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid 12.06.2013, mistõttu võib nende tegevus 18.02.2014 otsuste vastuvõtmisel olla kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 32-1-181-15, p xx).
2-18-174xx
32.Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et 18.02.2014 otsustasid kostjad BBile kuuluva korteriomandi nr xx kanalisatsioonitoru sulgeda majandamiskulude võlgnevuse tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriühistu võlgnikega tegelemine vastab üldjuhul korteriühistu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Samas peavad sellele vastama ka kohaldatavad meetmed. Kanalisatsioonitoru lahti ühendamine ja korteriomaniku äralõikamine süsteemist (kanalisatsioonitorule korgi paigaldamine) sellele kolleegiumi hinnangul ei vasta. Tegemist ei ole meetmega, mida seadus võimaldaks korteriühistul kohaldada. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2 ja § 2 järgi on korteriomanike kaasomandis korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks. Seejuures on ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik, korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et ühiskommunikatsioon läbib korteriomandi reaalosa (vt ka Riigikohtu 21.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15 ja 16.05.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 11). KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Kolleegiumi arvates on korteriühistul kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi kohustus tagada kaasomandi osa majandamine, sh selle korrashoid ning säilitamine. Viidatud sättest tulenevalt saab korteriomanik, kes ei ole ühendatud ühtsesse süsteemi, nõuda korteriühistult selle kasutamise võimaldamist ning ühenduse tagamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-15-10277, p 29). Viidatud lahendis leidis ringkonnakohus, et kui korteriühistu on kaasomandis olevat elektrisüsteemi muutnud ning korteriomaniku elektrivõrgu katkestanud (nt elektrikaabli läbilõikamisega), saab korteriomanik asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 ja KOS § 16 lg 1 järgi nõuda elektrisüsteemi taastamist ning võrku tagasi ühendamist. Kolleegium leiab, et viidatud ringkonnakohtu seisukoht on kohaldatav ka kanalisatsioonisüsteemist eraldamise olukorras. Viidatud sätetest tulenevalt oli korteriühistul kohustus tagada korteriomanikule kaasomandis olevate seadmete, sealhulgas kanalisatsiooni kasutamine. Korteriomandiseadus ega korteriühistuseadus ei näinud ette võimalust ühises kasutuses olevast süsteemist ühe korteriomaniku eraldamist vastu tema tahtmist. Kanalisatsioonisüsteemile ligipääsu sulgemise võimalust ei näinud ette ka ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus. Seejuures ei näe seadus ette, et olukorras, kus võlgnik ei ole reageerinud korteriühistu nõudmistele majandamiskulude võlgnevus tasuda, võiks korteriühistu teenuse vahendamise lõpetada. Korteriühistul ja korteriomanikel on seadusega ettenähtud meetmed, millega võlgnikelt võlga sisse nõuda. Muuhulgas nii enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseadus kui ka käesoleval ajal kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus näevad ette võlgniku suhtes, kes on korduvalt enda kohustusi rikkunud, võimaluse nõuda korteriomandi võõrandamist.
33.Eelnevast tulenevalt oli kostjate poolt 18.02.2014 korteriühistu juhatuse otsuse punktis 3 väljendatud otsustus (panna kanalisatsioonitorule ette kork/pump/tihend) vastuolus seadusega. VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt peab asjaajamisele asumine vastama soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta seadusega vastuolus olev käitumine soodustatu huvile ega tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatu tahet asjaajamiseks eeldatakse juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivsetes (hästimõistetavates) huvides (vt Võlaõigusseadus kommenteeritud väljaanne, § 1018, p 3.6.2). Soodustatu objektiivsetes huvides käitumiseks ei saa pidada seadusega vastuolus olevate meetmete kohaldamist korteriomaniku suhtes, kuna selline tegutsemine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse ja sellega ka võimaliku varalise kahju.
34.Antud juhul ei ole vaidluse all, et hageja ei ole kostjate käitumist heaks kiitnud (VÕS § 1018 lg 1 p 1) või tegemist oleks olnud avalikes huvides tegutsemisega (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Seega puudusid kostjate tegutsemises 18.02.2014 otsuse p 3 vastuvõtmisel käsundita asjajaamise eeldused. Kui käsundita asjaajajal puudus käesoleva seaduse § 1018 lõike 1
2-18-174xx punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju (VÕS § 1024 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate käitumine sellise otsustuse vastuvõtmisel pahauskne. Kostjad pidid aru saama, et tegemist ei ole korteriühistu huvides tegutsemisega. Asjaolu, et Tarbijakaitseameti ametnik on kostjatele selgitanud, et kui korteriomanik kulude eest ei tasu, on korteriühistu õigustatud teenuste andmine lõpetada, ei tähenda, et kostjad saanuks sellist seisukohta aluseks võtta ja vastuolus seadusega otsustada korteriomanikul kaasomandis oleva seadme (kanalisatsioonisüsteemi) kasutamise peatamise.
35.VÕS § 1022 lg 4 kohaselt juhul kui käsundita asjaajaja teadis või pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu tahtele ja see tahe ei olnud vastuolus avalike huvide ega seadusega, vastutab käsundita asjaajaja igasuguse asjaajamise tõttu soodustatule tekitatud kahju eest. Käsundita asjaajaja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kahju oleks tekkinud ka asjaajamise ülevõtmiseta. Asjaajaja vastutuse eelduseks VÕS § 1022 lg 4 järgi on lisaks asjaajamise pahausksusele § 1024 lg 1 mõttes seega veel põhjuslik seos kahju ja asjaajamisele asumise vahel (§ 127 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul esineb hagejal tekkinud varalise kahju ja kostjate 18.02.2014 otsuse p 3 vastu võtmise vahel põhjuslik seos. Vaidluse all ei ole, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitas BB Harju Maakohtule hagi korteriühistu vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Kostjad hagi ei tunnistanud. Korteriühistu võttis seaduslike esindajate esindamisel hagi õigeks ning Harju Maakohtu tegi 17.11.2015 õigeksvõtul põhineva otsuse, mille alusel tuli hagejal hüvitada BBile menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot). Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja BBi arveldusarvele 18.11.2015. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 08.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kui kostjad ei oleks koostanud 18.02.2014 juhatuse otsust nr 3 (korteri nr xx kanalisatsioonitorustiku sulgemine) ja ei oleks seejärel ähvardanud BBit torustiku sulgemisega (06.03.2014 ja 12.03.2014 e-kirjades – I kd tl 63-64), ei pidanuks BB esitama hagi kohtusse hageja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks kohustamiseks. Samuti kui kostjad ei vaielnuks hageja nimel hagile vastu, ei tulnuks hagejal hüvitada BBile tema poolt tsiviilasja nr x-xx-xxxxx kantud menetluskulusid summas 1000 eurot (riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, riigilõiv hagilt 250 eurot ja õigusabikulu 700 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul pole antud juhul võimalik järeldada, et selline kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostjate tegevuseta. Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et pole teada, millise lahendi oleks ilma hageja poolse õigeks võtuta maakohus teinud. Kahju oli hagejale tekkinud kostjate õigustamatust käsundita asjaajamisest ja korteri nr xx omaniku poolt kulu (summas 1000 eurot) kandmisest. Seega on hageja nõue kostjate vastu 1000 euro saamiseks põhjendatud.
36.Ringkonnakohtu hinnangul on väär maakohtu arusaam, et hagejal puudub käesoleval ajal kostjate vastu nõue, kuna see nõue on rahuldatud enam kui 1,5 aastat tagasi. 03.07.2019 tagaseljaotsusega käesolevas asjas mõistis maakohus kostjalt I välja 1000 eurot + menetluskulu 1155 eurot. 11.02.2020 määrusega rahuldas maakohus kostja I kaja ja taastas menetluse. Kostjalt I oli täitemenetluse raames hagejale sisse nõutud 2155 eurot (=1000+1155). Maakohus jättis tähelepanuta, et 10.03.2020 esitas kostja I hagejale tagaseljaotsuse alusel tasutud raha tagastamise nõude. Ka 07.02.2021 istungil kinnitas kostja I, et tal on hageja vastu nõue raha tagastamiseks. Kostjal I on tagaseljaotsuse alusel tasutud summa tagasinõude õigus, kuna kehtivat täitedokumenti, mille alusel kostjalt I nimetatud summa sisse nõuti – tagaseljaotsust,
2-18-174xx enam pole. Seega on tegemist õigusliku aluseta tasutu tagasisaamise nõudega (VÕS § 1028 lg 1). Esile toodud asjaolude kohaselt ei ole hageja kostjale I temalt täitemenetluses sisse nõutud summat tagastanud.
37.Kostja I on maakohtus esitanud tasaarvestusavalduse, milles palub juhul kui kohus hagi rahuldab, tasaarvestada hageja ja kostja I nõuded (kostja I nõue raha tagastamiseks) (vt kostja I 08.03.2021 menetlusdokument, p 2.9). Riigikohus on selgitanud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (vt Riigikohtu 28.11.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16). Antud juhul on maakohus kostja I tasaarvestusavalduse arvestamata jätnud seetõttu, et hagejal puudub nõue kostjate vastu ja hagi on rahuldamata jäetud. Kuna ringkonnakohus leiab, et hagejal on nõue kostjate vastu, tuleb ringkonnakohtul kostja I poolt maakohtus esitatud tasaarvestusavaldust arvestada. Hageja 15.03.2021 menetlusdokumendist nähtub, et hageja on kostja I tasaarvestusavalduse kätte saanud. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (vt Riigikohtu 14.12.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt maakohtus 15.03.2021 esitatud seisukohaga, et kostja I tasaarvestuse vastuväide on esitatud hilinenult. Maakohus andis 08.02.2021 istungil pooltele võimaluse hiljemalt 08.03.2021 oma lõplike seisukohtade esitamiseks. Kostja I esitas seega oma vastuväite õigeaegselt. Seega piisas tasaarvestuseks VÕS § 198 kohaselt kostja I avaldusest ja selle lahendamist ei takista see, et hageja on sellele vastu vaielnud. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kostjal I on hageja vastu nõue 1000 euro tagastamiseks ja hagejal on nõue solidaarselt kostjate vastu 1000 euro tasumiseks. Riigikohus on leidnud, et kui nõuded on täielikult tasaarvestatavad, jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.06.2000 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00). Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et menetlusliku tasaarvestuse puhul saab kohus kohtuotsuse resolutsioonis märkida üksnes, kas hagi kuulub tasaarvestusest tulenevalt osaliselt rahuldamisele või jääb rahuldamata (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 442, p 3.4.2.3 b). Seega tuleb kostjate vastu esitatud hagi jätta rahuldamata põhjusel, et hageja nõue kostjate vastu on kostja I tasaarvestusega lõppenud.
38.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4, § 163 lg 2 ja § 168 lg 4 koostoimes. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsustuse menetluskulude jaotuse osas samuti muutmata, kuid muudab selle põhjendusi. Maakohus on ebaõigesti võtnud aluseks TsMS § 168 lg 4, kuna antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks hagist loobunud või selle tagasi võtnud. Samuti ei saanud maakohus juhinduda TsMS §-st 163, kuna tegemist ei ole osalise hagi rahuldamisega. Lisaks sellele on asjakohatu maakohtu põhjendus selle kohta, et AA on midagi hagejale kompromissi korras tasunud ja see on üks asjaoludest, mis annab aluse menetluskulud poolte endi kanda jätmiseks. Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtub, et see osa, mida AA kompromissi korras tasus, ei olnud hageja põhinõue, vaid hageja kohtuvälised menetluskulud. Selline asjaolu ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust hageja ja kostjate vahel menetluskulude jaotamisel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Üldpõhimõte „kaotaja maksab“ kehtib ka juhul, kui hagi jääb rahuldamata eduka tasaarvestuse vastuväite tõttu. Seega pidanuksid menetluskulud maakohtus jääma tervikuna hageja kanda. Kuna maakohus jättis
2-18-174xx menetluskulud poolte endi kanda ja kostjad apellatsioonkaebust esitanud ei ole, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsust muuta osas, milles menetluskulud jäid kostjate kanda. Seega lõppkokkuvõttes tuleb menetluskulude jaotus jätta endiseks – jätta menetluskulud poolte endi kanda.
39.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjad ei ole ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostjate poolt apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et kostjatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.